3-13-2063/37 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-2063 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 17.11.2014, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi R.P. kaebus Maksuja Tolliameti 25.06.2013 vastutusotsuse nr 13-7/324-8 tühistamiseks. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja R.P.; Vastustaja: Maksu ja Tolliamet Resolutsioon Jätta R.P. kaebus haldusasjas 3-13-2063 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 17.12.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

R.P. on esitanud 01.10.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotletakse Maksuja Tolliameti 25.06.2013 vastutusotsuse nr 13-7/324-8 täielikku tühistamist. Vastutusotsuse kohaselt on maksuhaldur kohustanud K.K. tasuma OÜ Rosneft Eesti maksuvõlga 20 241,11 eurot ja R.P.t tasuma OÜ Rosneft Eesti maksuvõlga 284 263,51 eurot. Vastutusotsuses on juhindutud maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lg 1 ja § 96 lg 1.

29.07.2013 esitas R.P. vaide vastutusotsusele ning 29.08.2013 on Maksuja Tolliamet koostanud vaideotsuse nr 6-1/1638-2, millega on jäetud R.P. vaie rahuldamata.

01.10.2013 on R.P. pöördunud halduskohtu poole kaebusega vastutusotsuse tühistamiseks ja on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumisest, kuna viibib Tartu Vanglas ja puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Taotlus on tehtud ka esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

03.10.2013 on halduskohus teinud kohtumääruse ja jätnud rahuldamata R.P. taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuselt ning on kohustatud tasuma osaliselt riigilõivu. Sama kohtumäärusega on kohustatud tasuma riigilõivu ka esialgse õiguskaitse taotluselt.

R.P. vaidlustas määruskaebusega 18.10.2013 riigilõivu tasumise kohustamist ning Tartu Ringkonnakohus tegi 20.12.2013 kohtumääruse, millega jättis Raivo Pala määruskaebuse rahuldamata riigilõivu tasumise osas. R.P. on vaidlustanud ringkonnakohtu kohtumäärust Riigikohtus ning Riigikohus on 26.03.2014 jätnud kohtumäärusega R.P. määruskaebuse menetlusse võtmata.

21.05.2014 kohtumäärusega on Tartu Halduskohus võtnud R.P. kaebuse menetlusse, kuna kaebuselt tasuti riigilõiv ning sama määrusega on jäetud läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotlus.

11.06.2014 määras kohus asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse.

Kaebaja põhjendused, selgitused ja taotlused

Kaebuse kohaselt on kogu vastutusotsus üles ehitatud vääral loogikal. Kaebaja märgib, et maksuhaldur on algatanud paralleelselt maksumenetlusega ka kriminaalmenetluse samadel asjaoludel. Kaebaja märgib, et maksuhalduril tulnuks asja lahendamisel juhinduda Euroopa õigusest ning Põhiseadusest. Kaebaja märgib, et ka maksumenetlus on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 6 kaitsealas.

R.P. märgib, et vastutusotsuse aluseks on äriühingule OÜ Rosneft Eesti koostatud maksuotsus, et selle juhatuse liige R.P. ei esitanud kõiki nõutud dokumente maksuhaldurile. R.P. seisukohalt ei pidanudki ta esitama kõiki nõutavaid dokumente, ega andma seletusi, kuna tal oli õigus kasutada vaikimisprivileegi. Kaebuse kohaselt ei ole maksuhaldur maksuotsuse koostamisel ega sellele järgnenud vastutusotsuse menetlemisel analüüsinud küsimust, kas äriühingu juhatuse liikmel oli õigus realiseerida oma põhiõigusi. Kaebaja märgib, et vastustaja on jätnud tema suhtes tähelepanuta MKS § 64 ja Põhiseaduse § 22 nõuded ja rahvusvahelised õigusaktid.

Läbi on viidud nii kriminaalmenetlus kui ka haldusmenetlus paralleelselt. Kaebajal on tekkinud küsimus, kuidas saab vastutusotsuses asuda seisukohale, et kaasaaitamiskohustust on rikutud. Kaebaja märgib, et maksuhaldur peab järgima hea halduse tava. Kaebaja märgib, et Euroopa Kohus on mitmel korral märkinud, et tuleb hoiduda isikute suhtes süüdimõistvate avalduste tegemisest enne sellekohase jõustunud kohtulahendi. Kaebaja viitab oma kaebuses ka käibemaksumäärade muutumisele aastate lõikes.

Kaebuses on taotletud 25.06.2013 vastutusotsuse nr 13-7/324-8 tühistamist.

Vastustaja seisukohad ja taotlused

Vastustaja taotleb jätta R.P. kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et K.K. puudutavas osas , see on summas 20 241,11 euro osas, on vaidlus Tallinna Halduskohtus (haldusasi 3-13-1600). Vastustaja märgib, et kaebaja on ekslikult samastanud haldusmenetluse ja kriminaalmenetluse. Tegemist on erinevate menetlustega ning kaebaja poolt maksumenetluses esitamata jäänud tõendeid ja teavet ei ole saadud süüteomenetluses kasutada. Vastustaja märgib, et kaebaja on ekslikult lähtunud arusaamast, et tema süü ja vorm (tahtlus) on vastutusotsuses karistusõigusliku iseloomuga, millega olevat rikutud kaebaja süütuse presumptsiooni enne kriminaalasjas jõustunud kohtulahendit. Vastustaja märgib, et käesolevas menetluses ei oma karistuslik süü tähendust, kuna lähtutakse tsiviilõiguslikust süüvormist. Vastutusotsuses ei ole asutud seisukohale, et kaebaja on maksupettuses süüdi kriminaalõiguslikus tähenduses.

R. P. on heidetud ette tahtlikku süülist tegevust, mis põhjustas äriühingu maksuvõlgade progresseerumise maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmise kaudu, mis R.P. juhatuse liikmeks oleku ajal on tekkinud. Revisjoni käigus on kogutud tõendite kohaselt OÜ Rosneft Eesti AS-s Tavid asuvalt arvelduskontolt ja Parex Pank kontolt tehtud R. P. sularaha väljamakseid ning hilisemalt on kontrollitud, et R. P. ei ole äriühingust väljavõetud summasid kasutanud OÜ Rosneft Eesti ettevõtluses. OÜ Rosneft Eesti ei ole täitnud kaasaaitamiskohutust ning ei ole esitanud maksuhaldurile vajalikke nõutud dokumente.

Vastustaja märgib, et vastutusotsuses on välja toodud põhjalikult nii OÜ Rosneft Eesti maksuvõla tekkimise asjaolud, kui ka asjaolud, millel põhineb kaebaja vastutus antud maksuvõla tasumise eest. Kaebaja tahtlikul tegevusel ja OÜ Rosneft Eesti tekkinud maksuvõla vahel on olemas põhjuslik seos.

Maksuhaldur märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus on EIÕK artikkel 6 laiendanud paljudele haldusasjadele, kuid on sellest välja arvanud maksuõiguse.

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel.

2.Tulenevalt maksukorralduse seaduse § 96 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Vastutusotsusele kohaldatakse maksukorralduse seaduse § 95 lõigetes 2-5 sätestatut. Vastutusotsuses näidatakse vastutuse kohaldamise alus ja maksusumma arvutamise metoodika ning määratakse maksusumma täitmise aeg. Vastutusotsus tehakse kui tekkinud on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud.

3.Asja materjalide kohaselt tuvastas maksuhaldur, et OÜ Rosneft Eesti (kuni 27.01.2009 ärinimega OÜ Rosneft Partners) on esitanud maksuhaldurile valeandmeid ning on jätnud tahtlikult deklareerimata maksudeklaratsioonides TSD maksustamisperioodide juuli, september, oktoober, november ja detsember 2007 ning jaanuar ja veebruar 2008 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puudus ka raamatupidamise algdokument ja tuli tasuda tulumaks.

4.Samuti on maksuhaldur teinud kindlaks, et äriühing esitas maksuhaldurile ebaõigete andmetega käibedeklaratsioonid, milles jättis deklareerimata osa 18% määraga maksustatavat käivet ning arvestamata käibemaksu, arvestades liigselt sisendkäibemaksu ja jättis deklareerimata kauba ühendussisese soetamise. 2008.a. veebruari käibedeklaratsiooni äriühing ei esitanud.

5. Revisjoni käigus kogutud tõendite kohaselt on OÜ Rosneft Eesti AS-s Tavid asuvalt arvelduskontolt ja Parex Pank kontolt tehtud vaidlusalusel perioodil R.P. sularaha väljamakseid summas 522 288,34 eurot, mille kohta OÜ Rosneft Eesti maksuhaldurile kassaordereid ega muid sularaha liikumist puudutavaid dokumente ei esitanud. Puuduvad dokumendid selle kohta, et väljavõetud summat oleks kasutatud OÜ Rosneft Eesti ettevõtluses.

6.15.06.2009 tegi maksuhaldur maksuotsuse nr 12.2-3/4397-3, millega määrati OÜ-le Rosneft Eesti tasumisele tulumaks summas 373 157,94 eurot ja käibemaksu summas 350 564,15 eurot. Kuna OÜ Rosneft jättis õigeaegselt maksud tasumata, tegi maksuhaldur 29.07.2009 korraldused krediidiasutustele OÜ Rosneft Eesti arvelduskontode arestimiseks ja rahaliste vahendite ülekandmiseks maksuhalduri arvelduskontole. Maksuhalduri poolt algatatud täitemenetlus ei ole andnud tulemusi.

7.OÜ Rosneft maksuvõlg on seisuga 31.05.2013 - 4 419 459,68 eurot, mis koosneb põhivõlast ja intressidest. Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks osaühingu vara või õiguste müügi või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvel, on maksuhaldur koostanud vastutusotsuse MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel põhjendatult.

8.Vastutusotsuse tegemise aluseks on OÜ-le Rosneft Eesti 15.06.2009 tehtud maksuotsus nr 12.2-3/4397-3. Tuvastatud on endiste juhatuse liikmete R.P. ja K.K. poolt MKS § 8 lg 1 sätestatud kohustuste tahtlik rikkumine, mille tulemusena tekkis OÜ-l Rosneft Eesti maksuvõlg, mida maksuhalduril ei õnnestunud sisse nõuda.

9.Kohus peab vajalikuks märkida, et R.P. saab vaidlustada halduskohtus vastutusotsust ainult teda puudutavas osas, K.K. on vaidlustanud vastutusotsust iseseisvalt. Seega vaatab käesolevas haldusasjas kohus vastutusotsuse läbi R.P. puudutavas osas.

10.Riigikohus on oma praktikas seoses täitetoiminguteks loa andmise menetlustega esile toonud, millised üldisemad eeldused peavad olema vastutusotsuse tegemiseks täidetud (üldkogu

27. novembri 2012. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 50, alapunktid e–j). Nähtuvalt Riigikohtu senisest praktikast (halduskolleegiumi 31. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-41-05 (p 12), 12. detsembri 2012. a otsus ajas nr 3-3-1-23-12 (p 11) ja 12. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-17-13 (p 10)) tuleneb MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1, et juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

11. Eelpool viidatud praktika kohaselt on juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmise üheks eelduseks maksuvõla olemasolu. Kolleegium on samas rõhutanud, et juhatuse liikmel on kohustus tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine, erinevalt äriühingu kui maksukohustuslase kohustusest makse tasuda. Tuvastatud on maksumenetluse käigus, et OÜ-l Rosneft Eesti on maksuvõlg (maksuotsus). Maksuhaldur on asunud maksuvõlga sisse nõudma, kuid võlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, kuna äriühingul ei ole raha ega vara, millele saaks sissenõuet pöörata.

12. Vaidlust ei ole selle üle, et R.P. oli maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige ja seega äriühingu seaduslik esindaja.

13. Seda, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustust, tuleb vastutusotsuses põhjendada (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-37-13, p 20). Riigikohtu halduskolleegium on MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 kohaldamisel senises praktikas rõhutanud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi. Viidates raskustele tahtluse tõendamisel on kolleegium märkinud, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord üksnes kaudsete) ja asjaolude kogumist ning ka "elulise usutavuse" kriteeriumist. Kohus leiab, et käesolevas asjas on maksuhaldur selle põhjendamiskohustuse täitnud. Ka on kohtu hinnangul põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et R.P. ja äriühingu maksuvõla vahel esineb otsene põhjuslik seos.

14.Käesoleval juhul on täidetud kõik vastutusotsuse tegemise eeldused ning otsus on õiguspärane ja kontrollitav ning vastab haldusakti nõuetele. Kaebaja, luues äriühingu juhatuse liikmena olukorra, kus äriühingust viidi välja rahalisi vahendeid ja jäeti samas väljamaksed deklareerimata, on põhjustanud OÜ Rosneft Eesti maksuvõla tekke, milline tegevus saab oma iseloomult olla vaid teadlik ja tahtlik. Kaebaja rikkus tahtlikult juhatuse liikme kohustust tagada äriühingu maksudeklaratsioonides õigete andmete esitamine. Kaebaja on kaasatud maksumenetlusse, kuid kaebaja ise on keeldunud täitmast kaasaaitamiskohustust, millega on isik loobunud võimalusest anda endapoolseid selgitusi. Kaebaja on saanud esitada vaide ja esitada eriarvamuse vastutusotsusele, kaebajale on antud võimalus olla ärakuulatud. Kaebaja suhtes ei ole maksuhaldur rikkunud hea halduse tava põhimõtet. Maksuhaldur on uurimisprintsiibist lähtuvalt kogunud ja analüüsinud kõiki võimalikke menetluse käigus saadud dokumente ja asja menetluse käigus on tuvastatud R.P. teadlik ja tahtlik süü maksuvõla tekkes äriühingus.

15.Kaebuse seisukoht, et enese mittesüüstamise privileeg välistab kaebaja kaasaaitamiskohustuse maksumenetluses, on ekslik. EIK on selgitanud, et enese mittesüüstamise õigust ei saa tõlgendada kui üldist immuunsust maksuhalduri toimingute suhtes sooviga vältida isiku suhtes läbiviidavat uurimist maksumenetluses ( EIK 10.09.2002.a otsus asjas Allen vs Ühendkuningriik). MKS § 64 lg 1 p 6 ei anna kaebajale õigust keelduda maksumenetluses kõikide ja ükskõik milliste tõendite esitamisest. Kaebajal tulnuks põhjendada oma soovi kasutada enese mittesüüstamise privileegi ning see põhistus pidanuks olema kontrollitav. Kaebuse viide süütuse presumptsiooni väidetavale rikkumisele vastustaja poolt ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. Asjaolul, kas kaebaja on enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist vastustaja poolt kuulutatud kuriteo toimepannud isikuks või mitte, puudub maksumenetluse seisukohalt tähendus. Käesolevas menetluses ei oma karistuslik süü tähendust, kuna lähtutakse tsiviilõiguslikust süüvormist

16.Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 kohaselt on igalühel oma tsiviilõiguste ja –kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Antud juhul ei ole kaebaja poolt eelviidatud artikkel asjasse puutuv, kuna see ei kohaldu maksuõigusele, maksuõigus kuulub haldusõiguse valdkonda.

17.Eeltoodust lähtuvalt ei ole maksuhaldur jätnud tähelepanuta kaebaja suhtes MKS § 64 ega Põhiseaduse § 22 nõudeid. Kaebajat ei ole käsitatud kuriteos süüdi enne kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Vastutusotsuses ei ole asutud seisukohale, et kaebaja on maksupettuses süüdi kriminaalõiguslikus tähenduses. Maksumenetluses on tegu maksuvõla tuvastamise asjaoludega ja maksuvõla sissenõudmisega.

18. Kaebaja on viidanud ka Riigikogu tööle ja käibemaksumäära muutmisele. Kohus märgib, et vastutusotsuse vaidlustamisel ei ole puutumust käibemaksu suuruse määramisega, kuna käibemaks on määratud tasumisele maksotsusega 15.06.2009 nr 12.2-3/4397-3. Nimetatud asjaolu vaidlustamiseks tulnuks kaebajal esitada kaebus maksuotsuse peale.

19. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses R.P. kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

Menetluskuludest:

Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kaebuse esitaja ega maksuhaldur ei ole esitanud kohtukulude nimekirja. Kaebuselt on tasutud riigilõiv. Kaebaja poolt tasutud riigilõiv jääb tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks

kohtunik