1-14-8277/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1-14-8277

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.oktoobril 2014.a. Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-8277 (10930000074) Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kriminaalasi Ainar Oja süüdistus KarS § 3891 lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Ainar Oja, isikukood 38005294923, elukoht xxxxxxx x xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, töökoht xx xxxx xxxx – xxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata

Kaitsja Toomas Alp RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Ainar Oja KarS § 3891 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 300 keskmist päevamäära (päevamäär 10.25 eurot), s.o. 3075 eurot (kolm tuhat seitsekümmend viis eurot).

Sisse nõuda Ainar Ojalt riigituludesse menetluskuluna sundraha 532.50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti). Makseinfo menetluskulude ja rahalise karistuse tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel süüdimõistetule. Menetluskulude ja rahalise karistuse tasumine loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui need tasutakse ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lisaks lahendi numbrile isiku, kelle eest tasutakse ja nõude liigi. Juhul, kui rahalisi kohustusi nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile.

Asitõend – AA elukohast xxxxx xxx xxx xxxx läbiotsimisel leitud ja äravõetud mobiiltelefoni 1616-2 karbid 4 tk, mobiiltelefon Nokia 1616-2 imega xxxxx/xx/xxxxxxxxx/x koos Elisa kõnekaardiga x ja AA autost leitud kaks ostutšekki (pakend 7) – kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Ülejäänud asitõendid, mis on kriminaalasja juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva

1-14-8277

2 jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Vastava taotluse mitteesitamisel kohtuotsus jõustub. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama.

Menetlus kohtus ja kohtu järeldused Ainar Oja süüdistatakse selles, et ta olles alates 02.01.2006.a kuni 08.09.2011 AS x (äriregistrikood xxxxxxx, juriidiline aadress xxxxx xx, xxxx, xxxx xxx, xxxxxxxxx käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.01.1994.a registreerimisnumbriga xxxxxxxxx, kustutatud 14.02.2013 Pärnu Maakohtu 28.12.2012 kohtumääruse ja 13.02.2013 pankrotihalduri avalduse alusel) juhatuse liige, äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 4 kohaselt olles kohustatud korraldama aktsiaseltsi raamatupidamist ja vastutades ÄS § 315 lg 1 ja 2 alusel aktsiaseltsi juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumisega aktsiaseltsile tekitatud kahju eest, jättis maksukohustuse vähendamise eesmärgil, maksustamisperioodil detsember 2010 kuni veebruar 2011 käibedeklaratsioonides deklareerimata kauba müügikäibe ja sellelt tasumisele kuuluva käibemaksusumma ning esitamata ja aktsiisideklaratsioonides deklareerimata aktsiisikauba aktsiisi, mille tulemusel jäi riigile laekumata käibemaksu 102 729.95 eurot, aktsiisimaksu 211 893.84 eurot. Kokku jäi riigieelarvesse tasumata makse kokku 314 623.79 eurot.

Vastavalt maksukorralduse seadus § 85 lg 1 on maksudeklaratsioon (edaspidi deklaratsioon) tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli, sotsiaalmaksu- ja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleb seadusest.

Nimelt Ainar Oja korraldas ja organiseeris AS x nimelt Läti Vabariigist diislikütuse soetamise, milline transporditi AS-le x kuuluva veoki reg. märgiga xxx või OÜ A volitatud kasutuses olnud veoki reg.märgiga xxxxxx tenthaagises nr xxxxx olevas 30 000 liitrilises mahutis Eesti Vabariiki AS x territooriumile xxxxxxx, xxxx xxxx xxxxxxxx. Läti Vabariigist toodud kütus müüdi eeluurimisel tuvastamata isikutele/ äriühingutele, millised tehinguid AS x raamatupidamises ei kajastatud.

Kütuseveokit juhtis AS x töötaja EL. Kütuseveoki ees sõitis saateauto, kontrollimaks võimalike korrakaitsepatrullide olemasolu maanteel. Saateautos istus AA või KF, kes helistasid kaasasolnud telefonilt E.L või AA. E.L, AA ja KF helistasid AA kui ületasid Eesti-Läti piiri ja kui jõudsid kütusekoormaga xxxx xxxxx AS x territooriumile.

Saateautos sõitis 23.12.2010, 04.01.2011, 07.01.2011-08.01.2011, 12.01.2011, 14.01.2011- 15.01.2011, 16.01.2011, 18.01.2011-19.01.2011, 19.01.2011-20.01.2011, 20.01.2011-21.01.2011, 21.01.2011-22.01.2011, 25.01.2011-26.01.2011, 27.01.2011-28.01.2011, 28.01.2011-29.01.2011 ja 02.02.2011 AA KF sõitis saateautos 30.01.2011, 31.01-01.02.2011; 01.02.2011-02.02.2011.

Ainar Oja korraldamisel toimetati Eesti Vabariiki 2010 detsembris vähemalt 29 960 liitrit diiselkütust, 2011 aasta jaanuaris vähemalt 449 400 liitrit diiselkütust ja 2011 a veebruaris 59 920 liitrit diiselkütust, milline müüdi ilma dokumentideta edasi. Sellega Ainar Oja, AS x juhatuse liikmena, jättis diiselkütuse soetamise ja võõrandamise äriühingu raamatupidamises kajastamata, mille tulemusel AS x käibedeklaratsioonides vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksusummat.

Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS; RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega): • § 1 lg 1 p 5 sätestab, et käibemaksu objekt on kauba ühendusesisene soetamine (§ 8), välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine (§ 18).

1-14-8277

3 • § 3 lg 4 p 1 sätestab, et maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu käibemaksuseaduse § 1 lg-s 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt. • § 8 lg 1 sätestab, et kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse. • § 11 lg 2 sätestab, et ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval või kauba eest arve väljastamise päeval, kui kauba arve väljastatakse enne kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeva, välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lg-s 3 ja § 8 lg-s 4 sätestatud juhtudel. • § 15 lg 1 kohaselt käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 sätestatud juhtudel. • § 24 lg 1 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. KMS § 27 lg 1 kohaselt käibemaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. • § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käibemaksuseaduse § 3 lg-s 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p-des 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu; • § 29 lg 3 p 4 kohaselt sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks; • § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel; • § 37 lg-te 1 ja 7 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve, millele tuleb märkida arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse

1-14-8277

4 nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel • § 38 lg 1 kohaselt maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksu summa käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Kauba ühendusesiseselt soetamiselt arvestab käibemaksu kauba tegelik saaja, kelleks on AS x. Kauba ühendusesisesel soetamisel tuleb käibedeklaratsioonil täita lahter 1 (maksustatav käive), lahter 4 (maksustatavalt käibelt tasumisele kuuluv käibemaks) ning informatiivsed lahtrid 6 ja 6.1 kauba ühendusesisese soetuse kohta. Andmete deklareerimisel AS x maksukohustus ei muutu. AS x on rikkunud: • § 24 lg 1, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. • § 38 lg 1 maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600; edaspidi RPS) §-s 4 on sätestatud raamatupidamise põhinõuded, millest lähtuvalt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine. Samuti peavad olema dokumenteeritud raamatupidamiskohustuslase majandustehingud. RPS § 6 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. RPS § 6 lg 4 sätestab, et iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument, mis peab vastama RPS § 7 lg 1 nõuetele. RPS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist tõendav dokument, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. KMS § 24 kohaselt peab maksukohustuslane täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, seega

1-14-8277

5 rikkus Ainar Oja käibemaksuseaduse nõudeid ja esitas x nimelt käibedeklaratsioonides (vorm KMD) valeandmeid järgnevalt: 24.01.2011.a. e-maksuameti kaudu esitatud 2010 detsembrikuu käibedeklaratsioonis jättis kajastamata 29 960 liitri diislikütuse võõrandamise ehk 28 234.20 euro suuruses summas käibe ja sellelt arvestatud käibemaksusumma 5646.84 eurot, mille tulemusel jäi riigile laekumata käibemaksuna 5646.84 eurot. 04.03.2011.a. e-maksuameti kaudu esitatud 2011 jaanuarikuu käibedeklaratsioonis jättis kajastamata 449 400 liitri diislikütuse võõrandamise ehk 427 733.50 euro suuruses summas käibe ja sellelt arvestatud käibemaksusumma 85 546.70 eurot, mille tulemusel jäi riigile laekumata käibemaksuna kokku 85 546.70 eurot. 21.03.2011.a. e-maksuameti kaudu esitatud 2011 veebruarikuu käibedeklaratsioonis jättis kajastamata 59 920 liitri diislikütuse võõrandamise ehk 57 672.99 euro suuruses summas käibe ja sellelt arvestatud käibemaksusumma 11 534.60 eurot, mille tulemusel jäi riigile laekumata käibemaksuna kokku 11 534.60 eurot. Kokku jäi AS x poolt riigile käibemaksu laekumata 102 729.95 eurot.

(käibemaksu arvutamise metoodika) nr kuupäev Kauba nimetus Kogus liitrites Orlen Eesti OÜ hind koos km-ga Kokku summa s.h käibemaks s.h maksustata v väärtus 1 23.12.201 0 diislikütu s 29 960 1.131236179 33891,84 5648,64 28243,20

kokku detsemb er

33891,84 5648,64 28243,20 2 4.01.2011 diislikütu s 29 960 1.131236179 33891,84 5648,64 28243,20 3 7.01.2011 diislikütu s 29 960 1.131236179 33891,84 5648,64 28243,20 4 12.01.201 1 diislikütu s 29 960 1.131236179 33891,84 5648,64 28243,20 5 14.01.201 1 diislikütu s 29 960 1.131236179 33891,84 5648,64 28243,20 6 16.01.201 1 diislikütu s 29 960 1.131236179 33891,84 5648,64 28243,20 7 18.01.201 1 diislikütu s 29 960 1.158 34693,68 5782,28 28911,40 8 19.01.201 1 diislikütu s 29 960 1.158 34693,68 5782,28 28911,40 9 20.01.201 1 diislikütu s 29 960 1.150 34454,00 5742,33 28711,67 10 21.01.201 1 diislikütu s 29 960 1.140 34154,40 5692,40 28462,00 11 23.01.201 1 diislikütu s 29 960 1.140 34154,40 5692,40 28462,00 12 26.01.201 1 diislikütu s 29 960 1.154 34573,84 5762,31 28811,53

1-14-8277

6 13 27.01.201 1 diislikütu s 29 960 1.142 34214,32 5702,39 28511,93 14 28.01.201 1 diislikütu s 29 960 1.143 34244,28 5707,38 28536,90 15 30.01.201 1 diislikütu s 29 960 1.142 34214,32 5702,39 28511,93 16 31.01.201 1 diislikütu s 29 960 1.149 34424,04 5737,34 28686,70

kokku

jaanuar

513280,2 85546,70 427733,50 17 1.02.2011 diislikütu s 29 960 1.149 34424,04 5737,34 28686,70 18 2.02.2011 diislikütu s 29 960 1.161 34783,56 5797,27 28986,29 kokku veebrua r

69207,60 11534,61 57672,99 Kõik kokku

616379,64 102729,95 513649,69

Samuti jättis Airar Oja AS x nimelt esitamata aktsiisideklaratsioonid jättes deklareerimata ja tasumata aktsiisikauba aktsiisi. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (RT I 2003, 2, 17, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega; edaspidi ATKEAS) § 19 lõike 1 kohaselt kütus on pliivaba ja pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli ja vedelgaas, kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi, maagaas ning kütusesarnane toode. ATKEAS § 22 lõige 1 p 4 kohaselt maksab aktsiisi teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud aktsiisikaubalt isik, kes on rikkunud käesoleva seaduse nõudeid, olles ebaseaduslikult tootnud aktsiisikaupa väljaspool aktsiisiladu või võõrandanud, kasutanud või lähetanud aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa.

Aktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud või Eestisse vabaks ringluseks imporditud kütus. Aktsiisi maksmise kohustus tekib kütuse tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel (ATKEAS § 24 lg 1).

ATKEAS § 24 lg 2 kohaselt maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud tähtpäevaks.

ATKEAS § 25 lg 5 kohaselt on sama seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikul aktsiisi maksmise tähtpäev viies päev maksukohustuse tekkimise päevast arvates. ATKEAS § 28 lg 1 kohaselt makstakse aktsiis maksukohustuse tekkimise päeval kehtinud määra järgi. ATKEAS § 66 lg 6 kohaselt diislikütuse aktsiisimäär on 392,92 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta.

AS x on perioodil 23.12.2010 kuni 02.02.2011 soetanud kütust ja toimetanud selle Lätist Eestisse, kuid on 539280 liitrilt diislikütuselt jätnud deklareerimata ja riigieelarvesse tasumata aktsiisi summas 211 893.84 eurot, järgmiselt:

1-14-8277

7

nr kuupäev Kauba nimetus Aktsiisi- määr ühik Kogus liitrites Tasumisele kuuluv aktsiisimaks Tasumise kuupäev 1 23.12.201 0 Diiselküt us 392,92 1000 L 29960 11771,88 28.12.2010

Kokku detsembe r

11771,88 2 04.01.201 1 Diislikütu s 392,92 1000 L 29 960 11771,88 09.01.2011 3 07.01.201 1 Diislikütu s 392,92 1000 L 29 960 11771,88 12.01.2011 4 12.01.201 1 Diislikütu s 392,92 1000 L 29 960 11771,88 17.01.2011 5 14.01.201 1 Diislikütu s 392,92 1000 L 29 960 11771,88 19.01.2011 6 16.01.201 1 Diislikütu s 392,92 1000 L 29 960 11771,88 21.01.2011 7 18.01.201 1 Diislikütu s 392,92 1000 L 29 960 11771,88 23.01.2011 8 19.01.201 1 Diislikütu s 392,92 1000 L 29 960 11771,88 24.01.2011 9 20.01.201 1 Diislikütu s 392,92 1000 L 29 960 11771,88 25.01.2011 10 21.01.201 1 Diislikütu s 392,92 1000 L 29 960 11771,88 26.01.2011 11 23.01.201 1 Diislikütu s 392,92 1000 L 29 960 11771,88 28.01.2011 12 26.01.201 1 Diislikütu s 392,92 1000 L 29 960 11771,88 31.01.2011 13 27.01.201 1 Diislikütu s 392,92 1000 L 29 960 11771,88 01.02.2011 14 28.01.201 1 Diislikütu s 392,92 1000 L 29 960 11771,88 02.02.2011 15 30.01.201 1 Diislikütu s 392,92 1000 L 29 960 11771,88 04.02.2011 16 31.01.201 1 Diislikütu s 392,92 1000 L 29 960 11771,88 05.02.2011 Kokku jaanuar

176578,20 17 01.02.201 1 Diislikütu s 392,92 1000 L 29 960 11771,88 06.02.2011 18 02.02.201 1 Diislikütu s 293,92 1000 L 29960 11771,88 07.02.2011 Kokku veebruar

23534,76

Kõik kokku

539280 211893,84

Kokku jäi AS-ilt x poolt riigile aktsiisimaksu laekumata 211 893.84 eurot.

Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisega, millega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam (kokku summas 314 623.79 eurot), pani Ainar Oja toime KarS § 3891 lg 1

1-14-8277

8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt on esitatud taotlus lahendada kriminaalasi käskmenetluses, kuna prokurör on pidanud võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust. Prokuröri poolt on tehtud ettepanek karistuse liigi ja määra osas.

Kohus, tutvunud prokuröri taotlusega ja kriminaalasja materjalidega leiab, et Ainar Oja on toime pannud KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise astme kuriteo, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata ja omab ka töökohta, on põhjendatud põhikaristusena kergemaliigilise karistuse, s.o. rahalise karistuse, kohaldamine süüdistusaktis tehtud ettepaneku alusel.

Tsiviilhagi antud kriminaalasjas esitatud ei ole.

KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuulub KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha (1,5 kuupalga alammäära).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingrid Niinemägi Kohtunik