3-14-52295/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-52295 Määruse kuupäev 17.11.2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus 10 euro nõudes nädala eest Asja läbivaatamise kuupäev 17.11.2014 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta A.M. taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata;

2. Tagastada A.M. kaebus haldusasjas nr 3-14-52295;

3. Määrus saata kaebuse esitajale;

4. Kaebus tagastada kaebuse esitajale pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 01.10.2014 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku A.M. „Avaldusena“ pealkirjastatud kaebus, mis registreeriti numbriga 3-14-52295. Kaebuses märkis A. M., et ta pöördub HKMS § 43 lg 2 alusel kohtusse ja hagi on 10 eurot nädalas. Kaebaja palus võimaldada endale kaitsja ja palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebuse juurde oli A. M. lisanud Tartu Vangla direktorile adresseeritud venekeelse kahju hüvitamise nõude, millele oli märgitud number 211/14. Kaebuses märgitud lisa nr 1-13/529-1 kaebuse juurde lisatud ei olnud.

Tartu Halduskohtu 31.10.2014 määrusega jäeti A. M. kaebus selles esinevate puuduste tõttu käiguta. Kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 12.11.2014. Kohus märkis määruses, et kuna kaebaja soovib endale kaitsja võimaldamist, siis on sisuliselt esitatud riigi õigusabi taotlus. Kuna aga taotluse lahendamisel tuleb hinnata kaebuse eduväljavaateid, siis tuli kaebajal esmalt täpsustada vaidluse ese. A. M. sai halduskohtu 31.10.2014 määruse kätte 03.11.2014.

05.11.2014 saabus halduskohtusse A. M. vastus, milles kaebaja märgib, et ta sai kätte 31.10.2014 määruse. Kaebaja viitab sellele, et talle ei ole siiani võimaldatud kaitsjat, rikutud on võrdsuse põhimõtet ja ta ootab kaitsjat.

Kohtu seisukoht

2. Kaebaja on esialgses kaebuses palunud võimaldada endale kaitsja ja korranud seda soovi 05.11.2014 kohtusse saabunud vastuses. Samas ei ole kaebaja oma 05.11.2014 kohtusse saabunud vastuses täpsustanud vaidluse eset. Kohus leiab, et kaebaja pöördumisi on võimalik tõlgendada riigi õigusabi taotlusena. Kohus mõistab taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika, kuid see ei tähenda seda, et kaebaja ei peaks kaebuse menetlemiseks vajalike asjaolude väljaselgitamisele kaasa aitama. Kohus leiab, et kaebaja oli võimeline iseseisvalt vastama halduskohtu 31.10.2014 määrusele, milles kaebajal paluti kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Kaebaja ei vajanud selleks juriidilist abi, sest kahjunõude aluseks olevatest asjaoludest on teadlik vaid kaebaja ise. Kaebuse aluseks olevate asjaolude kirjeldamine, tõendite esitamine ja asja läbivaatamise vormi täpsustamine on võimalik ka juriidilisi teadmisi omamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et A.M. kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Kaebaja sai halduskohtu 31.10.2014 määruse kätte 03.11.2014, seega oli tal kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks piisavalt aega, sest puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 12.11.2014.

Kuigi A. M. on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajaperioodil kohtule vastanud, leiab kohus, et kaebaja ei kõrvalda esitatud vastusega kaebuses esinevaid puuduseid. Nimetatud vastuses sisaldub sisuliselt vaid riigi õigusabi taotlus. See taotlus on käesoleva määrusega jäetud rahuldamata ja kohus on seisukohal, et kaebaja oli võimeline ise kõrvaldama kaebuses esinevaid puuduseid. Kuna kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, millega seoses talle kahju tekkinud on, millist liiki kahjuga tegemist on ega ole esitanud vastavaid tõendeid, siis leiab kohus, et esitatud kujul ei ole A. M. kaebus selles esinevate puuduste tõttu kohtus menetletav. Kaebaja ei ole ka esitanud kohtule tõendeid kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale veelkord võimalust kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik