1-14-8604/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.11.2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-8604 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri II osakonna prokurör Sirle Melk Kriminaalasi Kalju Kährik süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 356 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Kalju Kährik isikukood: 35208072733; elukoht: XXXX; kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja (kohtueelses menetluses) Vandeadvokaat Margo Normann

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Kalju Kährik KarS § 356 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 73 alusel mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui Kalju Kährik ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg-st 1 tulenevalt Eesti Vabariigi tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Kalju Kährikult võlaõigusseaduse § 127, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Eesti Vabariigile 46 422 (nelikümmend kuus tuhat nelisada kakskümmend kaks) eurot tekitatud keskkonnakahju hüvitamiseks. Tsiviilhagi tuleb Kalju Kährikul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas EE891010220034796011, tasumisel tuleb märkida viitenumber 2800049463.

Käesolevas asjas asitõendiks olev Kalju Kähriku märkmik, mille andis menetlejale üle tunnistaja J.V., jätta käesoleva otsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kalju Kährikult riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 532.50 eurot, kaitsjatasu 104.16 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Kalju Kährikul on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulud viie kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99914700033733 Maksu-ja Tolliametile ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb Kalju Kährikul menetluskulud tasuda kohtu poolt määratud tähtaegadel. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus Kalju Kährikut süüdistatakse selles, et tema, teostades ajavahemikus 2010. a veebruarist kuni 13.06.2011. a ebaseaduslikku raiet J.V. ja S.V. ühisomandis oleval Tartumaal XXX vallas XXX külas asuval XXX kinnistul (katastritunnusega XXX) metsaeraldistel 6, 17 ja 18, põhjustas keskkonnale olulise kahju kokku summas 46 422 eurot järgnevalt.

Kalju Kähriku poolt XXX kinnistul raiete tegemise ajal ei olnud kinnistule väljastatud metsateatisi. XXX kinnistu asub Keeri-Karijärve looduskaitseala Keeri-Karijärve piiranguvööndis. Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 31 lg 2 p 5 kohaselt on piiranguvööndis keelatud uuendusraie, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Vabariigi Valitsuse 28.02.2006. a määrusega

3 nr 58 on Keeri-Karijärve looduskaitseala võetud kaitse alla ning kehtestatud kaitse eeskiri (Keeri- Karijärve kaitse-eeskiri), mille § 15 lg 2 järgi on piiranguvööndis keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat. Takseerkirjelduse järgi kasvas eraldisel 6 50 aastane II boniteedi kaasik keskmise kõrgusega 18 meetrit ning rinnaspindalaga 19,1 m²/ha. Tuginedes LKS ja Keeri-Karijärve kaitse-eeskirja sätetele tuleb eraldisel 6 Kalju Kähriku poolt teostatud raie hindamisel lähtuda harvendusraie lubatavusest. Vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (edaspidi MMS) lisale 1 on puistu esimese rinde rinnaspindala lubatud alammäär pärast harvendusraiet 18 m kõrguses kaasikus 13,5 m²/ha kohta. Kalju Kährik teostas metsaeraldisel 6 raie sellises mahus, millega viis puistu rinnaspindala alla lubatud alammäära (13,5 m²/ha), jättes puistu rinnaspindalaks 5,1 m²/ha kohta. Metsaseaduse (edaspidi MS) § 67 lg 11 alusel korrutatakse metsa kahjustamisel kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis keskkonnale tekitatud kahju arvutamisel kahju arvestamise määr koefitsiendiga 3. Seega metsaraiel puistu täiuse lubatud määrast mittekinnipidamisega on Kalju Kährik eraldisel 6 raie teostamisega tekitanud keskkonnale kahju 11 612.16 eurot. Takseerkirjelduse järgi kasvas eraldisel 17 50 aastane I boniteedi kaasik keskmise kõrgusega 22 meetrit ning rinnaspindalaga 22,8 m²/ha. Tuginedes LKS ja Keeri-Karijärve kaitse-eeskirja sätetele tuleb eraldisel 17 Kalju Kähriku poolt teostatud raie hindamisel lähtuda turberaie lubatavusest. MME § 5 lg 1 järgi võib turberaiet teha puistutes, mille enamuspuuliigi keskmine vanus ei ole väiksem eeskirja § 3 lg 1 sätestatust. MME § 3 lg 1 sätestab I boniteediklassi aruja sookase uuendusraie vanuseks 60 aastat. MME § 5 lg 3 alusel ei tohi 80% puistu esimese rinde täiuse korral viia turberaiel pärast 1. raiejärku puistu täiust madalamale kui 50 %. Kalju Kähriku poolt teostatud raie järgselt oli puistu täius lubatud 50% asemel 11%, millega viis puistu rinnaspindala alla lubatud (13,75 m²/ha) alammäära, jättes puistu rinnaspindalaks 3,2 m²/ha kohta. MS § 67 lg 11 alusel korrutatakse metsa kahjustamisel kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis keskkonnale tekitatud kahju arvutamisel kahju arvestamise määr koefitsiendiga 3. Seega metsaraiel puistu täiuse lubatud määrast mittekinnipidamisega on Kalju Kährik eraldisel 17 raie teostamisega tekitanud keskkonnale kahju 28 105.20 eurot. Takseerkirjelduse järgi kasvas eraldisel 18 50 aastane II boniteedi kaasik keskmise kõrgusega 20 meetrit ning rinnaspindalaga 21,2 m²/ha. Tuginedes LKS ja Keeri-Karijärve kaitse-eeskirja sätetele tuleb eraldisel 18 Kalju Kähriku poolt teostatud raie hindamisel lähtuda harvendusraie lubatavusest. Vastavalt MME lisale 1 on puistu esimese rinde rinnaspindala lubatud alammäär pärast harvendusraiet 20 m kõrguses kaasikus 14,8 m²/ha. Kalju Kährik teostas metsaeraldisel 18 raie sellises mahus, millega viis puistu rinnaspindala alla lubatud alammäära (14,8 m²/ha), jättes puistu rinnaspindalaks 5,1 m²/ha kohta. MS § 67 lg 11 alusel korrutatakse metsa kahjustamisel kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis keskkonnale tekitatud kahju arvutamisel kahju arvestamise määr koefitsiendiga 3. Seega metsaraiel puistu täiuse lubatud määrast mitte kinni pidamisega on Kalju Kährik eraldisel 18 raie teostamisega tekitanud keskkonnale kahju 6704.64 eurot. Kokku on Kalju Kährik tekitanud ebaseadusliku metsaraiega keskkonnakahju 46 422 eurot. Puistu rinnaspindala lubatud alammäärast mittekinnipidamisega rikkus Kalju Kährik MME § 6 lg 4. MS § 67 lg 2 p 1 kohaselt tekitatakse keskkonnakahju kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala lubatud määrast. MS § 67 lg 3 kohaselt on keskkonnakahju arvutamise aluseks MS lisa 3 (arvestamise määrad sõltuvad 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest eurodes 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta). Sellest tulenevalt on eelpool kirjeldatud tegevusega – puude ebaseadusliku raiega – tekitatud keskkonnale kahju 46 422 eurot. KarS rakendamise seaduse § 8 p 1 alusel on kuriteoga tekitatud kahju oluline, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määruse nr 90 kohaselt oli 2010. aastal kehtestatud palga alammäär 4350 krooni (278.02 eurot) ning 2011. a 278.02 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusele nr 90 ja 23.08.2010. a määrusele nr 118 (§ 81).

4

Seega pani Kalju Kährik toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o puude ebaseadusliku raie, kui sellega tekitati keskkonnale oluline kahju.

Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb, et: 1. Kalju Kährik tunnistatakse süüdi KarS § 356 lg 1 järgi ja mõistetakse karistuseks 9 kuud vangistust; 2. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel määratakse, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kalju Kährik ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetlus kohtus Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb Kalju Kährik süüdi tunnistada KarS § 356 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus nõustub valitud karistuse liigi ja määraga.

Tsiviilhagi Käesolevas asjas on Eesti Vabariik läbi Keskkonnainspektsiooni esitanud tsiviilhagi summas 46 422 eurot. Kalju Kährik on nimetatud tsiviilhagi õigeks võtnud kohtueelses menetluses ja ka kohtumenetluses ning see on protokollitud.

TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Sellest tulenevalt rahuldab kohus tsiviilhagi ning mõistab Kalju Kährikult Eesti Vabariigile 46 422 eurot tekitatud keskkonnakahju hüvitamiseks.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Asitõendid Käesolevas asjas asitõendiks olev Kalju Kähriku märkmik, mille andis menetlejale üle tunnistaja J.V., jätta käesoleva otsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks: • süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot, • KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt kaitsjatasu kohtueelses menetluses 104.16 eurot,

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

5

Arvestades seda, et Kalju Kährik ei tööta, kuid samas on temalt käesolevas kriminaalasjas välja mõistetud ka ulatuslik tsiviilhagi, siis on ilmne, et menetluskulude tasumine ühe korraga käiks talle majanduslikult üle jõu. Seega leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada Kalju Kährikul tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel viie kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Kohtunik