3-14-280/29 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtuasja number Tartu Halduskohus

3-14-280

Otsuse kuupäev

17.november 2014, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

E.P’i kaebus Tapa Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemiseks seoses sotsiaaltoetuse määramisega kaebus Tapa Vallavalitsuse peale.

Menetlusvorm

Menetlusosalised Kohtuistungid 22.09.2014 Rakvere, 03.11.2014 Jõhvi

Kaebaja E.P Vastustaja Tapa vald, esindaja Karmen Kaar

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 17.12.2014. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. E.P esitas 15.01.2014 Tapa Vallavalitsuse sotsiaalosakonnale (kaks avaldust, millel mõlemal märge nii vältimatu sotsiaalabi taotlemiseks ning sotsiaalabi taotlemiseks majanduslikult raske olukorra puhul). Tapa valla sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise komisjon jõudis ühehäälselt otsusele teha vallavalitusele ettepanek jätta E.Pi 15.01.2014 esitatud avaldused rahuldamata, kuna vastavalt Tapa Vallavolikogu 16.04.2009 määruse nr 111 “Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Tapa vallas“ §-i 11 alusel E.P ei ole sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või planeerimatu väljamineku tõttu. E.P ei kinnitanud suusõnaliste tõendite ega kuludokumentidega enda või oma perekonna abitusse olukorda sattumist elatusvahendite kaotuse või planeerimatu väljamineku tõttu. Tapa Vallavalitsus luges sotsiaalkomisjoni seisukoha igati põhjendatuks ja kinnitas 30. jaanuar 2014 korraldusega

2 nr 52 sotsiaalkomisjoni ettepaneku. Seega jäeti Tapa Vallavalitsuse 30.01.2014 korraldusega nr 52 kaebaja avaldused rahuldamata. 2. E.P’i esitas 07.03.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tapa Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemiseks seoses sotsiaaltoetuse määramisega. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja Tapa Vallavalitsusele avaldused toetuste saamiseks, kuid Tapa Vallavalitsuse 30.01.2014 korraldusega nr 52 jäeti kaebaja avaldused rahuldamata. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning teatades, et alles septembris 2014 on tal võimalik osa võtta kohtuistungist. 3. Tartu Halduskohtu 06.06.2014 kohtumäärusega jäeti E.P’i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. 4. Vastustaja Tapa vald palus jätta kaebuse rahuldamata. Tapa Vallavalitsuse sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise komisjon arutas 28.01.2014 istungil kaebaja avaldusi. Komisjoni istungil viibis 8-st liikmest 6. Istungile oli kutsutud ka avalduse esitaja E.P koos tütrega, kuid tütar kohale ei ilmunud. E. P ei esitanud ei arvestuslikku ega muid kuludokumente ning isik nõudis jätkuvalt, et sotsiaalosakond on kohustatud temale vajalikud töömehed tasuta tagama. Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise komisjon jõudis ühehäälselt otsusele teha vallavalitusele ettepanek jätta E.Pi 15.01.2014 esitatud avaldused rahuldamata, kuna vastavalt Tapa Vallavolikogu 16.04.2009 määruse nr 111 “Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Tapa vallas“ § 11 alusel E.P ei ole sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või planeerimatu väljamineku tõttu. E.P ei kinnitanud suusõnaliste tõenditega ega kuludokumentidega enda või oma perekonna abitusse olukorda sattumist elatusvahendite kaotuse või planeerimatu väljamineku tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Sotsiaalhoolekande seaduse § 8 p 2 kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks sotsiaalhoolekande korraldamisel sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine. Sotsiaalhoolekande seaduse § 29 sätestab, et isiku pöördumisel vallavõi linnavalitsuse poole on viimane kohustatud: hindama isiku abivajadust, andma teavet asjaajamise kohta, vajaduse korral suunama isiku pädeva asutuse või isiku juurde, tegema isiku nõusolekul koostööd isikute või asutustega, kes aitavad isikul saada tema vajadustele vastavat abi. Sama seaduse § 29¹ lõike 1 kohaselt, kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka sotsiaalteenuse või -toetuse määramise vajadust, kasutatakse abi osutamisel juhtumikorralduse põhimõtet. Sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse andmise või sellest keeldumise otsustab kohalik omavalitsus. Otsus peab olema põhjendatud ning tuginema seadustele ja muudele õigusaktidele. Otsuse tegemisel võib võtta aluseks isiku rehabilitatsiooniplaani või juhtumiplaani. 6. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja E.P peres on peale tema ka tema tütar N. P. Kaebaja E. P on raske puudega vanaduspensionär, kelle sissetulekuks on riiklik vanaduspension 279.27 eurot ja sotsiaaltoetus 26.85 eurot. N. P oli suvel töötuna arvel Eesti Töötukassas, kuid nüüd saab ta juba töövõimetuspensioni. Kütteperioodil on pere toimetulekutoetuse saaja. Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus. Toimetulekupiiriks nimetatakse summat, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul. Toimetulekupiir sõltub inimeste arvust perekonnas. 2014. aastal on toimetulekupiiri määr 90 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 72 eurot pere teisele ja igale järgnevale liikmele. Tapa Vallavolikogu 16.04.2009 määruse nr 111

3 “Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Tapa vallas“ ( https://www.riigiteataja.ee/akt/426102012061 ) paragrahvi 4 alusel loetakse isik toimetulekuraskustesse sattunuks, kui tema perekonna iga liikme kohta jääb pärast perekonna kõigist sissetulekutest (palk, riiklikud pensionid ja toetused, elatisraha) sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud põhjendatud eluasemekulude mahaarvamist kuus kasutada summa, mis on alla riiklikku kehtivat toimetulekupiiri. Sama määruse paragrahv 11 lg 1 reguleerib toetuse maksmist planeerimatult tekkinud raske majandusliku olukorra puhul: Toetust raske majandusliku olukorra puhul makstakse toimetulekuraskustesse sattunud isikule, kes ise või kelle perekond on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või planeerimata väljamineku tõttu. Sama määruse paragrahv 11 lg 2 kohaselt makstakse toetust pere kohta kuni 2,5 kehtiva riikliku toimetulekupiiri määra ulatuses. Määruse paragrahv 14 reguleerib toetust vältimatuks sotsiaalabiks: Määruse § 14 lg 1 sätestab, et vältimatut sotisaalabi eraldatakse hätta sattunud isikutele või peredele, kes on sattunud hätta või sotsiaalselt abitusse olukorda ja makstakse kohe, kui ohus on inimese tervis ja elu või hilisem maksmine toob kaas täiendavaid kulusid. Määruse § 14 lg 2 kohaselt võib toetust maksta ulatuses, mis tagab isikule kehtiva riikliku toimetulekupiiri. Vältimatu abi osutamine ja sotsiaaltoetuse suurus sõltub konkreetsest juhtumist. 7. Vaidlust ei ole selles, et E.P taotles ühes avalduses sotsiaalabi korteri lõhutud kahe akna parandamiseks tehtavate kulutuste hüvitamiseks, et vald suunaks neile töömehe, kes teostaks teatud parandustöid. Kaebaja teise avalduse sisuks on korteris olev ja parandamist vajav elektrivõrk ning nõue kutsuda neile elektrik vajalike tööde teostamiseks.

8. Eelpool nimetud määruse paragrahvi 11 lõike 1 kohaselt makstakse toetust raske majandusliku olukorra puhul toimetulekuraskustesse sattunud isikule, kes ise, või kelle perekond on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või planeerimatu väljamineku tõttu. Sama määruse paragrahvi 4 kohaselt loetakse määruse paragrahvis 3 märgitud toetust taotlema õigustatud isik toimetulekuraskustesse sattunuks, kui tema perekonna iga liikme kohta jääb pärast perekonna kõigist sissetulekutest (palk, riiklikud pensionid ja toetused, elatisraha) sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud põhjendatud eluasemekulude mahaarvamist kuus kasutada summa, mis on alla riiklikku kehtivat toimetulekupiiri.

9. Vaidlust ei ole ka selles, et ülalmärgitud sisuga avaldusi ja nõudeid tasuta teenuste saamiseks erinevate tööde teostamiseks kaebajale kuuluvas korteris on E.P ka varasemalt korduvalt esitanud.

10. Tapa vald on isikule korduvalt selgitanud, et sotsiaalosakond ei telli teenuseid ega suuna vastava ala spetsialiste kodudesse remonttöid teostama. E.Pile on korduvalt selgitatud, et kõik vajalikud tööd korteris sees on vaja temal endal tellida ning tööde teostamise eest tuleb ka tasuda. Isikule on igakülgselt jagatud selgitusi ning pakutud abi vastavate firmade otsimiseks.

11. Vaidlust ei ole selles, et Tapa Vallavalitsuse 30.01.2014 korraldusega nr 52 jäeti kaebaja avaldused rahuldamata, kuna vastavalt Tapa Vallavolikogu 16.04.2009 määrus nr 111 “Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Tapa vallas“ § 11 alusel E.P ei ole sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või planeerimatu väljamineku tõttu. E.P ei kinnitanud suusõnaliste tõenditega ega kuludokumentidega enda või oma perekonna abitusse olukorda sattumist elatusvahendite kaotuse või planeerimatu väljamineku tõttu.

4 12. Haldusakti põhjendused on lakoonilised, kuid võimaldavad aru saada, miks keelduti kaebaja kahe avalduse rahuldamisest, samuti sellest, et vald ei saanudki teha muud otsustust, kui jätta kaebaja avaldus rahuldamata. 13. Seega vaidlustatud haldusakti(de) tühistamine, õigusvastaseks tunnistamine või valla kohustamine avalduste uueks läbivaatamiseks iseendast ei anna alust kaebaja kaebuse rahuldamiseks. 14. Vastustaja on kohtumenetluses piisavalt kaebajale selgitanud, et kaebaja avaldusi ei saanud rahuldada. Seetõttu ei tee kohus vastustajale ettekirjutust asja veelkord lahendada, kuna lõpptulemus oleks sama. 15. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, siis kaebajalt menetluskulusid välja ei mõisteta ning menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik