1-11-13413/49 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-11-13413

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2014.a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 07.11.2014.a) Kriminaalasja number 1-11-13413 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistung

i sekretär Viivi Kalme Prokurör Prokuröri abi Allar Nisu (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

E.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu E.E

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Jätta E.E Tartu Maakohtu 23.04.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11- 13413 vabastamata. mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK E.E Tartu akohtu 23.04.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11- on süüdi tunnistatud Ma 13413

118 lg 1 p 1 ja

5 aastat vangistust KarS § järgi karistuseks mõistetud ; KarS § 117 lg 1 järgi

ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti E.E-le liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 6 aastat. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati E.E vangistusega 4 aastat.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning loeti

2 (3) kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 aastat 9 kuud 14 päeva Kohtuotsus on jõustunud . 07.07.2012.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.07.2012 01.09.2015.a. p 2 kohaselt .a ja lõpeb KarS § 76 lg 2 võib kohus likus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga esimese astme kuriteo taht

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 16.08.2014.a.

Kohtule e Tartu Vangla toetab E.E vangistusest tingimisi sitatud materjalidest nähtub, et enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta E.E

ting E.E toime pandud kuriteod on rasked, imisi ennetähtaegset vabastamist.

milliste eest mõistetud karistusest ennetähtaegne vabastamine oleks hetkel ennatlik ning ei vastaks süüdlase süü suurusele.

E.E avaldas esmalt, et ei soovi tingimisi . enne tähtaega vabaneda Ta lisas, et tal on küll olemas vabaduses elukoht ja töökoht, kuid ta pigem ei soovi vabaneda aastase katseajaga. Seejärel avaldas kinnipeetav, et võimalusel ta siiski soovib vabaneda, kuna tema ema on vana ja haige.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

E.E on käesolevaks hetkeks ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. E.E on jäänud karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS 76 lg 1).

Seega esinevad formaalsed alused E.E tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesolev kriminaalkaristus ja reaalne vangistus on E.E esimene. Karistust kannab ta raske tervisekahjustuse tekitamise eest ja surma põhjustamise eest ettevaatamatusest. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi hakkas E.E kuritarvitama pärast töökoha kaotamist, enne kuriteo toimepanemist tarvitas iga päev. Kuritegu E.E kahetseb. E.E käi E.E läbinud tumine vangistuse jooksul on olnud korrektne. Vanglas on sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige Hetk“. Alates 24.10.2013.a töötab Tartu Vanglas majandusabitöödel. 12.06.2014.a alustati avavangla menetlust, kuid kinnipeetav ei soovinud avavanglasse minna, seetõttu menetlus lõpetati. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul E.E-le mõistetud ei ole.

Vangla materjalide kohaselt soovib kinnipeetav v asuda varasemasse abanemisjärgselt elama

elukohta. Hetkel elavad seal E.E ema, ema elukaaslane ning õde. Tagasipöördumine vanasse elukohta ei toetada E.E muutumist . Samuti või seniste muutuste püsimajäämist ei ole E.E ise päris kindel, kas ta soovib vabaneda avaldades esmalt, et õieti ei soovigi seda ja siis, et võimalusel vabaneks, kuna tema ema on vana ja haige. Sellise heitlik suhtumine ei tekita kohtul veendumust, et isik on saanud aru, milline on ennetähtaegse vabanemise eesmärk

3 (3)

ning ei ole tegelikkuses valmis täitma sellega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. E.E oli arvamusel, et ta ei soovi vabaneda tingimusega täita kriminaalhoolduse nõudeid terve aasta vältel ja on pigem valmis vangistuse lõpuni kandma Vähene motivatsioon vabanemiseks ei

. saa olla eduka kriminaalhoolduse aluseks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et E.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud käitumisele vangistuses ei ole etteheiteid . Kuigi E.E ja tegemist on tema esimese vangistusega, ei ole kohtu hinnangul alust arvata, et E.E poolt ärakantud karistus on käesolevaks ajaks täitnud karistuseesmärgi. Lisaks on kohus seisukohal, et käesolevaks ajaks kantud veidi enam kui kahe aasta pikkune vangistus ei ole vastavuses toimepandud kuriteo raskusega.

E.E

tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik