1-14-1605/37 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-14-1605

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2014.a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 07.11.2014.a) Kriminaalasja number 1-14-1605 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi

sekretär Viivi Kalme Prokurör Alar Häidberg (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

A.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A.A

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Vabastada A.A Harju Maakohtu 20.02.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 14-1605 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata seaeg tähtajaga 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 A.A-le kat järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada A.A

täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama k

- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

ohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

2 (3) väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, alusel määrata katseajaks järgmised kohustused: A.A-le

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2) otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks A.A Tallinna Vangla -Harju kriminaalhooldusosakonnale. Lääne

Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse A.A jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 20.02.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-1605 tunnistati A.A süüdi

KarS § järgi ja mõisteti karistuseks

1 aasta vangistust. Karistust vähendati 1/3 võrra ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 l g 1 alusel

suurendati karistust Harju Maakohtu 11.10.2012.a käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud kohtuotsuse alusel

mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra. A.A on eelmise kohtuotsuse alusel määratud üldkasuliku töö tundidest tegemata 188 tundi, mis vastab 94 päevale vangistusele. A.A tuleb seega lõplikult ära kanda liitkaristus 11 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks lugeda 18.02.2014.a. Koh 21.05.2014.a . tuotsus jõustus Riigikohtu määrusega

Kinnipeetava karistusaeg algas 18.02.2014 22.01.2015.a.

1 p 2 .a ja lõpeb KarS § 76 lg alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 18.08.2014.a.

Kohtule e et Tartu Vangla toetab kinnipeetava A.A vangistusest sitatud materjalidest nähtub, tingi . misi enne tähtaega vabastamist

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör toetab ennetähtaegset vabastamist rvestades kuriteo asjaolusid, ära kantud karistust ja seda, et tegemist on . A esimese vangistusega, on prokuröril tekkinud lootus A.A edaspidisele seaduskuulekusele.

A.A avaldas, et soovib ti n oma veast aru saanud ja lubab ngimisi enne tähtaega vabaneda. Ta o seda enam mitte korrata.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

3 (3) Käesolevaks ajaks on A.A

temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Seega esinevad formaalsed alused A.A tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

A.A on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kõigil kordadel ootorsõiduki juhtimise eest m

alkoholijoobes. Vangistuses viibib esimest korda. Eelnevalt mõistetud eriliigilised karistused ei ole positiivset mõju avaldanud. V osalenud sotsiaalprogrammides või angistuse jooksul ei ole A.A muus tegevuses. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Vabanedes asub A.A elama üürikorterisse, kus elas ka varem koos emaga. Tulevikus loodab sama korteri endale soetada. Vangistuse ajaks on üüritava korteri omanik üüritasu vähendanud, et vältida võlgnevuse tekkimist. Vabanemise järgselt loodab A.A jätkata töötamist Mareston

Grupp OÜ tagasi Eestis äravõetud mootorsõiduki juhtimisõiguse. -s veoautojuhina kuni saab

Võimalikuks peab ta töötamist samas ettevõttes autolukksepana. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt ei ole töökoht A.A-le tagatud, kuna tema asemele on võetud uus inimene. Otsuse A.A tööle asumise võimalikkuse kohta teeb juhatuse liige pärast silmast-silma kohtumist. Vangla hinnangul puuduvad A.A kuritegelikud hoiakud. Isik tunnistab, et peab vajalikuks kehtestatud piiranguid, mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust. Kohtu hinnangul on A.A-st tulenevaid kuriteoriske võimalik maandada ainult täielikult alkoholist loobumisega. Istungil tunnistas kinnipeetav, et ei arvanud varem, et peab vanglakaristust kandma asuma ja on nüüdseks aru saanud, et seda rohkem ei soovi.

Kohus on seisukohal, et A.A . Isik on korduvalt ennetähtaegne vabastamine on võimalik küll

toime pannud samalaadseid kuritegusid, teda on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud edukas, kuid tegemist on tema esimese reaalse vangistusega. Kohus on arvamusel, et käesolevaks ajaks on esmakordselt vangistuses viibitud aeg küllaldane, et eesmär i täita ja mõjutada k isikut jätkama edaspidi õigu . Oluline on seegi, et A.A on enamuse talle määratud skuulekalt karistusajast ära kandnud. Eelneva põhjal leiab kohus, et A.A tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

Kuna kandmata karistus on alla aasta, siis tulenevalt KarS § määrata

76 lg 4 tuleb katseaja pikkuseks

1 aasta, mille jooksul tuleb A.A -s 75 lg 1

järgida KarS § sätestatud kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb A.A-le katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. KarS § 75 lg 2 p

4 alusel kohustada A.A otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vabanemist.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3

.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik