Legislator Case Law & Legislation
3-14-52313/7 AI generated

3-14-52313/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-52313/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Aleksei Maksimov esitas 30.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et pöördub kohtusse HKMS § 43 lg 2 alusel. Hagi moodustab 5600 eurot Kaebuse juurde oli A. Maksimov lisanud kaebuse, mis on registreeritud kohtus 20.02.2014 haldusajana 3-14-169. Tartu Halduskohtu 20.10.2014 määrusega jäeti A. Maksimovi kaebus selles esinevate puuduste tõttu käiguta. Kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse kättesaamisest. A. Maksimov sai halduskohtu 20.10.2014 määruse kätte 23.10.2014.

Legislator headnote

AI generated

3-14-52313/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Hagi moodustab 5600 eurot Kaebuse juurde oli A. Maksimov lisanud kaebuse, mis on registreeritud kohtus 20.02.2014 haldusajana 3-14-169. Tartu Halduskohtu 20.10.2014 määrusega jäeti A. Maksimovi kaebus selles esinevate puuduste tõttu käiguta. Kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse kättesaamisest. A. Maksimov sai halduskohtu 20.10.2014 määruse kätte 23.10.2014.

Keywords

AI generated
alibi lack of witness credibility exclusion of witness allegations of abuse third-party claim procedure in attachment fraudulent insurance claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-52313 Määruse kuupäev

14. november 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksei Maksimovi kaebus tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 5600 eurot Resolutsioon

1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus haldusasjas nr 3-14-51946;

2. Jätta rahuldamata Aleksei Maksimovi riigi õigusabi taotlus

3. Määrus saata kaebuse esitajale

4. Kaebus tagastada kaebuse esitajale pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Aleksei Maksimov esitas 30.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et pöördub kohtusse HKMS § 43 lg 2 alusel. Hagi moodustab 5600 eurot Kaebuse juurde oli A. Maksimov lisanud kaebuse, mis on registreeritud kohtus 20.02.2014 haldusajana 3-14-169.

Tartu Halduskohtu 20.10.2014 määrusega jäeti A. Maksimovi kaebus selles esinevate puuduste tõttu käiguta. Kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse kättesaamisest. A. Maksimov sai halduskohtu 20.10.2014 määruse kätte 23.10.2014.

27.10.2014 saabus kohtusse A. Maksimovi vastus. Vastuses märgib kaebaja, et siiani ei ole antud kaitsjat, rikutud on võrdsuse põhimõtet kohtus ning palub kohtul võimaldada kaitsja.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et Aleksei Maksimovi kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Kaebaja sai halduskohtu 20.10.2014 määruse kätte 23.10.2014 ning tal oli kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva, s.o puudused pidi ta kõrvaldama hiljemalt 03.11.2014.

Kuigi A. Maksimov on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajaperioodil kohtule vastanud, leiab kohus, et kaebaja ei ole kõrvaldanud kaebuses esinevaid puuduseid. Kaebaja palub kohtul võimaldada talle kaitsja, kuid ei selgita kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid, mida on kaebaja ilma välise õigusabita võimeline tegema. Kaebajal oli võimalik selgitada, millise vangla haldusakti või toiminguga kaebajale kahju tekitati, millal see juhtus ja millist liiki kahjuga tegemist on. Kohus ei saa kaebaja nõudeid ega põhjendusi otsida haldusorganile esitatud või kohtule varem esitatud avalduse alusel. Kaebaja ei ole selgitanud ega püüdnudki tõendada, kas ta on kahju hüvitamise nõude osas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, kuigi kaebaja on oma suurearvulise kohtuasjade alusel väga hästi teadlik, millised nõuded on kinnipeetaval kohtusse kahju hüvitamise kaebuse esitamisel. Kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud ning kohtu hinnangul ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. Kaebuse täpsustamiseks esitatud küsimused olid kohtu hinnangul sellised, milledele vastamine ei vajanud juriidilisi teadmisi ning kaebaja oleks pidanud osundatud puudused kõrvaldamata.

Kohus leiab seega, et esitatud kujul ei ole A. Maksimovi kaebus selles esinevate puuduste tõttu kohtus menetletav.

3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

4. Kaebaja on taotlenud ka talle kaitsja võimaldamist. Kohus saab käesolevas asjas esitatud taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kaebaja ei ole ka ise toonud ühtegi põhjendust, miks tal endal pole võimalik nõuetekohast kaebust esitada. Seetõttu ei pea kohus kaebajale riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mida kohus antud juhul on ka kaebust käiguta jättes teinud. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksei Maksimovi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

5. Kohus selgitab täiendavalt, et seoses kaebuse tagastamisega puudub kohtul vajadus võtta seisukoht riigilõivust vabastamise taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik