3-13-2101/48 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 14.11.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2101 Haldusasi M.V. kaebus Kuusalu Vallavolikogu 28.08.2013 otsuse nr

44 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – M.V., esindaja Marko Jaani Vastustaja – Kuusalu vald, esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kolmas isik – J.M. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus rahuldamata.

2. Jätta avalikes huvides esitatud kaebus rahuldamata.

3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (s.o hiljemalt 15.12.2014) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kuusalu Vallavalitsus võttis 13.09.2012 korraldusega nr 623 vastu Xxx kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka DP) ja korraldas planeeringu väljapaneku, mis toimus perioodil 08.10.2012-22.10.2012. Avaliku väljapaneku jooksul esitas M.V. detailplaneeringule vastuväiteid.

Kuusalu Vallavalitsus vastas vastuväidetele 19.11.2012 kirjaga nr 7-1/3915-1. Avaliku väljapaneku jooksul esitatud vastuväidete avalik arutelu toimus 28.11.2012. 07.08.2013 kirjaga nr 7-1/524-4 andis Harju maavanem Xxx kinnistu detailplaneeringule heakskiidu ning tagastas planeeringu Kuusalu Vallavalitsusele edasiseks menetlemiseks.

2. Kuusalu Vallavolikogu kehtestas 28.08.2013 otsusega nr 44 Kuusalu valla X küla Xxx kinnistu (xxxxx:xxx:xxxx) detailplaneeringu. Detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta 1,2 ha suurune maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu elamumaaks ning seada ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks oja ehituskeeluvööndist välja jäävale alale naaberkinnistu elamust ligi 30 meetri kaugusele. Detailplaneeringuala kinnistu omanik on J.M..

3. Xxx kinnistu naabruses asuva xxx kinnistu omanik M.V. esitas 04.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kuusalu Vallavolikogu 28.08.2013 otsuse nr 44 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kohus jättis 17.10.2013 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus võttis 18.06.2014 määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Kuusalu valla ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse J.M..

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja taotleb Kuusalu Vallavolikogu 28.08.2013 otsuse nr 44 tühistamist ning palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebus on esitatud nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides (nn populaarkaebus).

4.1 Subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus:

Kehtestatud detailplaneering toob kaasa vaate kadumise, senise miljöö muutuse ja kaebaja kinnisvara väärtuse vähenemise, mis on käsitletav omandipõhiõiguse rikkumisena (PS § 32). Hajaasustusega piirkonnas hoone rajamine naaberhoone vahetusse lähedusse (32 m kaugusele) on privaatsust riivav. Tulenevalt x külas elamute hajusast paigutusest on xxx kinnistu elanikel õiguspärane ootus (PS § 10) piirkonnale iseloomuliku privaatsuse säilimisele.

Detailplaneeringust nähtuvalt võimaldab planeeritav hoonestusala oluliselt nihutada ehitise asukohta xxx kinnistust ja sealsetest hoonetest kaugemale (loode suunas). Planeeringu seletuskirjast ei nähtu, kuidas on põhjendatud ehitise rajamine just planeeritava hoonestusala sellesse serva, mis on xxx kinnistule kõige lähemal. Peale igihalja heki või läbipaistmatu tara (millede osas ei näe planeering ette isegi minimaalseid parameetreid) ei ole seletuskirjas ainsatki täiendavat meedet privaatsuse tagamiseks, nagu näiteks võimalikult väheste akende planeerimine xxx kinnistu poolsesse majakülge. Kaebaja kinnistul asuv kelder ei suurenda kuidagi privaatsust. Lisaks ei sisalda planeering kohustust meetme rakendamiseks, mistõttu ei ole kaebajal võimalik tulevikus ka nõuda privaatsuse riive vähendamiseks ettenähtud abinõude kohaldamist. Asjaolu, et hajaasustusega piirkonnas hoone rajamine naaberhoone vahetusse lähedusse on naaberkinnistu väärtust vähendav, on üldtuntud asjaolu, mida ei ole vaja tõendada. Kinnistu väärtuse vähenemine on antud juhul ilmselge juba olemasolevate tõendite põhjal.

4.2 Avalikes huvides esitatud kaebus:

4.2.1 Kaebaja leiab, et detailplaneeringus on ilmselgelt ebapiisavalt tähelepanu pööratud keskkonna kaitsele.

Xxx kinnistu jääb aktiivsele metsloomade rände teekonnale ning on selge, et elamumaaga kaasnevad ehitised ja rajatised, sh inimtegevus mõjuvad loomadele vaid negatiivselt ning piiravad nende loomupärast käitumist. Kinnistul kasvab kaitse all olevaid taimeliike, mis ehitustegevuse käigus saaksid kahjustatud ning suures osas hävineksid. Valkla oja on lõheliste kudemise koht. Kuusalu valla üldplaneeringu (edaspidi ka ÜP) p 6.4.2 kohaselt on kõik lehtpuud (üksikud või gruppidena), mille rinnasdiameeter on üle 38 cm, olulise tähtsusega põlispuud ja kõik toimingud nendega tuleb kooskõlastada Kuusalu Vallavalitsusega. Detailplaneeringu seletuskiri ei käsitle eeltoodud loodusobjekte, ammugi mitte nende säilitamiseks kasutusele võetavaid meetmeid. Planeeringu jooniselt ei nähtu olulise tähtsusega põlispuid (üle 38 cm rinnasdiameetriga puud), mis reaalselt hoonestusalal paiknevad ja kuuluksid hävitamisele.

4.2.2 Planeeringualal asub traditsiooniline kiviaed, mis kuulub kohaliku pärandkultuuri objektina säilitamisele ning nimetatud kohustus sisaldub ka valla üldplaneeringu p-s 6.5.

Valla üldplaneeringu punktis 6.5 tuuakse välja, et detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada, et planeeritaval alal tuleb kaitsta olemasolevat looduskeskkonda, säilitada olemasolevad vanad kiviaiad ja soovitav oleks arvestada vanade kinnistu piiridega. Detailplaneeringu seletuskiri käsitleb pärandkultuuri alla kuuluvat kiviaeda ning kirjeldab selle ajaloolist tausta. Samas on jäetud välja toomata asjaolu, et kõnealune kiviaed läbib planeeritavat hoonestusala ning sellest lähtuvalt tuleb sellel alal vastav pärandkultuuri objekt hävitada. Antud juhul ei ole määrav, kas kiviaed on loodud üleujutuste ärahoidmiseks või karjamaal olevate loomade tõkestamiseks. Kohalik omavalitsus peaks võtma asjakohased meetmed tarvitusele. Antud juhul võimaldab kohalik omavalitsus pärandkultuuri hävitamist eeldataval hoonestusalal ning ülejäänud kiviaia säilitamisega seoses ei ole siduvaid ettekirjutusi tehtud. Üldplaneeringu p-st 6.5 ei tulene, nagu kuuluksid säilitamisele üksnes hästi säilinud või teatud kõrgusega kiviaia osad. Planeeringualal on kaitstav kiviaed suures osas säilinud. Ka planeeritud hoonestusalal paiknev kiviaed on täiesti arvestatavas ulatuses säilinud. Kuna tegemist on vanade kiviaedadega, on selge, et osaliselt on need madaldunud ja hävinenud. Eeltoodut ei mõjuta see, et kiviaed ei kuulu muinsuskaitseregistri kohaselt mälestiste hulka.

4.2.3 Detailplaneering on teekaitsevööndi ja sanitaarkaitsevööndi osas vastuolus kehtivate õigusaktidega.

Detailplaneeringu kohaselt asub planeeritud hoonestusala 20 m kaugusel Kiiu-Kaberneeme maantee äärmise sõiduraja teljest. Hoonestusala paikneb maantee 50-meetrises kaitsevööndis ning 60- meetrises sanitaarkaitsevööndis. Lähtuvalt teeseaduse (TeeS) § 36 lg 1 p 1 eesmärgist on piiratud ehitiste rajamine teekaitsevööndisse. Sama sätte kohaselt on teel ja tee kaitsevööndis tee omaniku nõusolekuta keelatud ehitada hooneid või rajatisi ning rajada istandikke. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib hooneid ehitada teekaitsevööndisse juhul, kui see on lubatud kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringus. Detailplaneeringus on vaid mainitud 50-meetrist teekaitsevööndit, kuid ei ole selgitatud ega põhjendatud, miks antud juhul on õigustatud ehitise rajamine teekaitsevööndi ning millised meetmed võetakse turvalisuse tagamiseks tarvitusele. Teekaitsevööndi eesmärki – tagada eelkõige teel liiklejate ohutus võimalikult suurel määral – on kinnitanud ka Keskkonnaministeerium metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. Seega on teekaitsevööndi ülesandeks avaliku huvi kaitse, mistõttu saab kaebaja ka vastavas osas vastuväiteid planeeringule esitada.

Kaebaja viitab sanitaarkaitsevööndi osas, et Terviseameti Põhja talitus jättis 20.06.2012 terviseohutuse hinnanguga nr 9.3-1/5461 kooskõlastuse Xxx kinnistu detailplaneeringule andmata põhjusel, et nimetatud planeering ei ole kooskõlas kehtivate tervisekaitsenõuetega. Põhjuseks oli asjaolu, et detailplaneeringuga on hoonestusala kavandatud peaaegu täielikult 60 meetri laiusesse sanitaarkaitsevööndisse, kus elamine ja puhkamine on inimese tervisele ohtlik. Kaebaja toetab Terviseameti seisukohta ja leiab, et sellisel kujul on detailplaneering vastuolus teedeja sideministri 28.09.1999 määrusega nr 55 ja rahvatervise seaduse (RTerS) § 4 p-des 7 ja 9 sätestatuga. Detailplaneering on õigusvastane osas, millega jäeti arvestamata Terviseameti kooskõlastusega ning jäeti selle alusel muudatused detailplaneeringusse sisse viimata. Kaebaja ei nõustu, et Majandusja kommunikatsiooniministeeriumi poolt 10.12.2012 kirjas antud tõlgendus kõnealustele normidele on kõrgema jõuga kui Terviseameti Põhja talituse tõlgendus. Terviseameti kui eraldiseisva üksuse ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas oleva ameti poolt antud kooskõlastust ei saa tühistada ega asendada hilisem Majandusja kommunikatsiooniministeeriumi poolt antud tõlgendus asjakohasele sättele. Kooskõlastuse andmise õigus ja kohustus oli antud juhul siiski Terviseameti Põhja talitusel, kes on leidnud, et Xxx kinnistu detailplaneering ei ole kooskõlas kehtivate tervisekaitsenõuetega. Ka asjaolu, et Maanteeamet on ekslikult andnud kooskõlastuse, ei tähenda veel automaatselt, et planeering oleks vastavas osas tegelikult kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Kaebaja ei nõustu Maanteeameti kooskõlastusega. Lisaks ei sisalda planeering mitte mingit kohustust meetme rakendamiseks ning on välja toodud üksnes võimalus, mille reaalne tõhusus on olematu.

4.2.4 Detailplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud Valkla oja piiranguvööndiga, mistõttu on planeering vastuolus looduskaitseseaduse (LKS) § 37 lg 3 p-ga 6.

Detailplaneeringus on välja toodud, et kinnistule ulatuvad Valkla oja kitsendused: 100 m ulatusega piiranguvöönd, 50 m ulatusega ehituskeeluvöönd, 10 m ulatusega veekaitsevöönd ning 4 m ulatusega kallasrada. Formaalselt on detailplaneering korrektne, sest nimetab Valkla oja kitsendusi, kuid tegelikkuses ei ole nimetatud kitsenduste tähendustesse ja nendega kaasnevatesse piirangutesse süvenetud. Kõnealuse detailplaneeringu ala jääb peaaegu täies ulatuses 100 m laiusesse Valkla oja piiranguvööndi. Seega on vastavalt LKS § 37 lg 3 p-le 6 Xxx kinnistul keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu. Vastavalt detailplaneeringu seletuskirjale on juurdepääs planeeringualale kavandatud olemasolevalt Kiiu-Kaberneeme maanteelt kasutades olemasolevat mahasõitu. Samas nähtub planeeringust, et lisandub ka parkimisala. Parkla on käsitletav tee osana ja sinna sõidetakse mootorsõidukiga. Seega tegelikkuses näeb planeering ette täiendava tee rajamist, mis aga on vastuolus LKS § 37 lg 3 p-ga 6.

4.2.5 Teostatud pole keskkonnamõjude strateegilist hindamist (KSH) seoses Natura alaga (Valkla klindi hoiuala).

Xxx kinnistu vahetus läheduses asub Valkla klindi hoiuala, mille näol on tegemist piiratud looduskasutusega kaitsealaga, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – rusukallete ja jäärakute metsade (pangametsade) (9180*) kaitse. Eriline veerežiim (põhjaja merevesi), mineraalsete toiteainete varu pidev täienemine ning suure kallakuse tõttu aeg-ajalt varisev paas on kujundanud omapärased pangametsade mullad. Pangamets on rohkete haruldaste taimeliikide kasvukoht. Klindiastangult nõrguv põhjavesi loob jaheda ja rõske keskkonna, seepärast on pangamets kõige ürgsema ilmega elupaik, kus on säilinud hulk jäänukliike loomastiku kujunemise algjärkudest. Kehtestatud detailplaneeringu kohaselt ei oma kavandatav tegevus – ühe üksikelamu püstitamine – mingit mõõdetavat keskkonnamõju piirkonna kaitsealadele. Seejuures ei ole Natura hindamisega seonduvat isegi puudutatud.

Valkla klindi hoiuala lähedale uue ehitise rajamine ning sellega kaasnev inimtegevus võib kaebaja hinnangul üsnagi tõenäoliselt negatiivselt mõjutada peamiselt vastaval hoiualal elavate olendite elukeskkonda ja edaspidist toimetulekut, kuna ilmselgelt kaasneb sellega olemasolevate toitumispaikade vähenemine, samuti loodusliku rahu rikkumine. Täpsemaid looduslikke aspekte ei ole antud hetkel kaebajal võimalik kohtule välja tuua, kuna kaebaja ei ole enda vahenditest uuringuid ega ekspertiise seonduvalt kõnealuse Natura alaga läbi viinud, millele oleks võimalik tugineda. Kehtivatest õigusaktidest tulenevalt lasub vastav kohustus pädeval siseriiklikul asutusel, kuna antud juhul ei ole olulise mõju puudumine täiesti kindel. Haldusorgan ei ole esitatud ainsatki tõendit, et Xxx kinnistul planeeritav tegevus ei omaks mõju kõnealusele Natura alale.

4.3 Vaidlustatud otsuses pole kaebaja vastuväidetega mittearvestamist põhjendatud ning erinevate huvide kaalumist ei nähtu.

Kaebaja poolt esitatud tähelepanekute ja vastuväidete mitte arvestamist seonduvalt planeeringuga on kogu kõnealuse planeerimismenetluse kestel ilmselgelt ebapiisavalt põhjendatud. Ka vaidlustatav Kuusalu Vallavolikogu 28.08.2013 detailplaneeringu kehtestamise otsus ei sisalda mingeid põhjendusi selle kohta, miks jäeti kõik kaebaja vastuväited arvesse võtmata. Otsuse esimeses lõigus on välja toodud planeeringu lühikirjeldus, teises lõigus on kirjeldatud planeerimismenetluse etappe ning viimaks on välja toodud normid, millele tuginedes vastav otsus tehakse ja planeering kehtestatakse. Seega igasugune motivatsioon otsuses puudub. Kuusalu Vallavalitsuse 19.11.2012 dokumendis nr 7-1/3915-1 „Kutse avalikule arutelule“ näiliselt vastati kaebaja ettepanekutele, kuid see ei sisaldanud sisulisi selgitusi kaebaja tähelepanekutele ja vastuväidete arvesse võtmata jätmisele, vaid üksnes õigustas planeeringu lahendusi eelkõige asjaoluga, et asjakohased ametid on kooskõlastused andnud.

4.4 Kehtestatud detailplaneering ei ole valminud koostöös planeeritava maa-ala elanike ja naaberkinnisasjade omanikega.

Antud juhul ei ole täidetud planeerimisseaduse (PlanS) § 16 lg 1 p 5 eesmärk, sest sisulist tähendust koostööl planeeringule ei olnud, kuna tegelikkuses jäeti Terviseameti ja kaebuse esitaja õiguslikult põhistatud vastuväited ilma põhjalikuma argumentatsioonita tähelepanuta.

4.5 Detailplaneeringu menetlemisel on rikutud detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamise korda, kuna see toimus vaid ühes kohas.

Tulenevalt asjaolust, et kõnealuse planeeringuga kaasnevad kahtlemata mõjutused keskkonnale ja säilitamisele kuuluvale pärandkultuurile, ei saa eeldada, et kui naaberkinnistute omanikud on planeerimismenetlusest teavitatud, ei oma avaliku väljapaneku korra järgimine enam tähtsust. Seonduvalt avaliku väljapaneku osas planeerimismenetluse rikkumisega ei lasu kaebajal kohustust välja tuua konkreetseid isikuid, kes jäid antud juhul kavandatavast planeeringust teavitamata, kuid kes oleksid soovinud oma ettepanekuid kõnealuse planeeringu osas esitada. Kuna avaliku väljapaneku korraldamisel on rikutud PlanS § 18 lg 2 p-i 2, mis võis mõjutada ka lõppotsustust, tuleb vastava planeeringu kehtestamise otsus tühistada.

4.6 Asjakohased vallavolikogu komisjonid ei ole kaebaja poolt esitatud vastuväiteid ja ettepanekuid kordagi käsitlenud.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

5.1 Vastustaja nõustub täies ulatuses planeeringu koostaja ning pikaajalise, so 15-aastase kogemusega planeerija M. H. 18.07.2014 dokumendis välja toodud seisukohtadega. Lisaks on vastustaja toonud omapoolsed seisukohad koos asjakohaste põhjendustega välja vastuses M.V. määruskaebusele. Vastustaja seisukohad kokkuvõtvalt on järgmised:

5.2 Kaebajal ei ole õiguspärast ootust. Tema huvi ei pea eelistama planeeritava kinnistu omaniku huvile, mis tugineb omandiõigusele ja kehtivale üldplaneeringule. Puudub vaidlus, et kehtiv üldplaneering määrab ala juhtotstarbeks elamumaa. Tegemist on kehtiva üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga ning vastustaja ei näe põhjust üldplaneeringut muutma hakata.

5.3 Detailplaneeringu seletuskirjast nähtub, et kaebaja huvi privaatsusele on käsitletud ning planeeringus on selle tagamiseks ettenähtud meede.

5.4 Detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.5 nähtub, et liiklussagedus on piirväärtusest ca 8,5 korda madalam ning suurte sõidukite osakaal väga väike, mistõttu tervisekahju tekkimise tõenäosus on väike ning lisaks on võimalik müra ja saaste ilmnemisel ehituslike meetmetega mõjusid vähendada. Detailplaneeringu kohaselt on soovitav eraldada elumaja sõiduteest igihalja kõrghaljastuse ja/või piirdega. Otsuse tegemisel lähtuti asjaolust, et piirkonnas elavate inimeste tervise seisukohast ei ole oluline, kas hooned paigutatakse maantee sanitaarkaitsevööndisse käesoleva planeeringuga või mõni aega tagasi kehtestatud detailplaneeringute järgselt või on need seal olnud juba varem. Kinnistu omanik oli teadlik võimalikest ohtudest. Sanitaarkaitsevööndi määratlus ei ole kehtestatud eesmärgiga, et selle alusel hoone kavandamist lubada või keelata. Majandusja kommunikatsiooniministri määrus (28.09.1999 nr 55) kehtestab projekteerimise normid, mis on indikatsiooniks uue tee projekteerimisel. Maanteeamet tee omanikuna on planeeringule kooskõlastuse andnud (selles vaidlus puudub) ning kaebaja paljasõnaliste väidete alusel ei ole põhjust pidada kaebust selles osas perspektiivikaks.

5.5 Populaarkaebusega ei saa kaitsta Xxx kinnistu omaniku õigusi, mõjud üldsusele kaebusest ei nähtu. Menetlusseadustik ei võimalda ka kolmanda isiku (J. M.) subjektiivsete õiguste (tervis) kaitsmist kaebaja poolt. See puudutab muuhulgas viidet sanitaarkaitsevööndile osas, et Terviseameti Põhja talitus jättis 20.06.2012 terviseohutuse hinnanguga nr 9.3-1/5461 kooskõlastuse Xxx kinnistu detailplaneeringule andmata põhjusel, et nimetatud planeering ei ole kooskõlas kehtivate tervisekaitsenõuetega. Põhjuseks oli asjaolu, et detailplaneeringuga on hoonestusala kavandatud peaaegu täielikult 60 meetri laiusesse sanitaarkaitsevööndisse, kus elamine ja puhkamine on inimese tervisele ohtlik. Kooskõlastuse andmata jätmine tugines „Tee projekteerimise normidele“ (majandusja kommunikatsiooniministri määrus), mille tõlgendamise ekslikkust on selgitatud majandusja kommunikatsiooniministeeriumi 10.12.2012 kirjas.

5.6 Jääb arusaamatuks, kuidas kehtestatud planeering toob kaasa piiranguvööndis mootorsõidukitega sõitmise. Planeeringu koostaja on selgitanud, et planeeringuga ei kavandata autoliiklust väljaspool selleks ettenähtud teed ning see ei ole ka füüsiliselt võimalik, kuivõrd oja äärde pääsemiseks tuleb sõita alla selleks sobimatust nõlvast. Planeering ei näe ette olemasolevatele teedele lisaks teid. Xxx kinnistut on planeeritud teenindama sama tee, mille kaudu on juurdepääs xxx kinnistule (detailplaneeringu seletuskirja p 3.7). Keskkonnaamet on kooskõlastuse andnud, seega ei ole mõistlikku põhjust eeldada mingi vastuolu esinemist, mida kaebaja ei ole ise suutnud kaebuses arusaadavalt välja tuua.

5.7 Kehtestatud detailplaneeringu kohaselt ei oma kavandatav tegevus – ühe üksikelamu püstitamine

– mingit mõõdetavat keskkonnamõju piirkonna kaitsealadele. Detailplaneeringu seletuskirja (p 3.10) kohaselt üksikelamu püstitamine ei oma mingit mõõdetavat mõju piirkonna kaitsealadele (lähim Valkla klindi hoiuala, enam kui 300m kaugusel). Keskkonnaamet on kirjalikult kaebajale selgitanud

KSH vajaduse puudumist. Kaebaja enda lähim hoone paikneb 240m kaugusel klindist ning lähim perspektiivne elamumaa klindist üle tee ca 10 m kaugusel. Keskkonnaamet on planeeringu kooskõlastanud. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi väidet üksikelamu rajamisest keskkonnale tekkiva eeldatava olulise mõju kohta. Loodusväärtuste ja režiimi kirjeldus ei näita kuidagi, milles eeldatav oluline mõju seisneb.

5.8 Tõsiselt võetav ei ole kaebaja väide, et maa senine kasutus on optimaalne. Ala seisab juba aastaid kasutuseta, sest selle põllumajanduseks kasutamine või väljarentimine ei ole tasuv. Teisest küljest on alal väga tugevad eelised just elamumaana kasutuselevõtuks. Need on loetletud ka planeeringu seletuskirjas: „kinnistu asukoht oja kaldal, lõunapäikesele avatus, hea juurdepääs madala liikluskoormusega maanteelt ning elektriühenduse lähedus muudavad selle heaks elamukrundiks, mis on hajaasustuse jaoks sobiva suurusega“. Nimetatud asjaolu on ka põhjenduseks, miks tuleks just nimelt see kinnistu elamumaana kasutusele võtta isegi olukorras, kus lähedastele põldudele on detailplaneeritud teisigi krunte. Maa kui piiratud ressursi optimaalne kasutamine on vajalik kogu ühiskonna seisukohalt ning antud detailplaneeringuga on antud võimalused optimaalse kasutuse elluviimiseks.

5.9 Kaebaja väide, et kinnistul kasvab kaitse all olevaid taimeliike nagu aas-karukell, mis ehitustegevuse käigus kahtlemata kannatada saaksid ning suures osas häviksid, on selgelt eksitav ja paljasõnaline ning selle osas on omapoolset seisukohta avaldanud ka pikaajaline planeerija M.H. Aaskarukella võimalik levik Lammistu kinnistul ei saa olla taksituseks selle kasutusele elamumaana olukorras, kus valdav osa kinnistust on võimalik jätta looduslikuks rohumaaks. Seega on kaebaja poolt aas-karukella leviku kohta esitatud andmed selgelt puudulikud ning tõele mitte vastavad.

5.10 PlanS § 20 lg 1 näeb ette, et igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Vastuväide on mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Seega ettepanekute ja vastuväidete esitamise aeg on avaliku väljapaneku kestuse periood 2 nädalat. Eelnevat aga tehtud ei ole, st uusi ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta avaliku väljapaneku ajal esitatud ei ole.

6. Kolmas isik peab kaebust põhjendamatuks ning palub selle rahuldamata jätta.

Koostatud detailplaneering on läbinud kõik seadusega ettenähtud etapid ja saanud heakskiidu nõutavatelt ametkondadelt ja eriala spetsialistidelt. Detailplaneeringut on mitmeid kordi kontrollitud nii Kuusalu valla, Harju maavalitsuse, Keskkonnaameti ja Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistide poolt. Kõik kaebaja poolt kohtule esitatud väited rajanevad moonutatud faktidel. Detailplaneering vastab valla üldplaneeringule, mille järgi on Xxx kinnistu potentsiaalne elamumaa. Detailplaneeringu otsus on tehtud kaalutletult ja esitatud kohased põhjendused. Kohaliku omavalitsuse eesmärgiks on olnud soodustada piirkonna arengut, tuua juurde elanikke, mida kaebaja üritab isiklikest huvidest lähtudes takistada. Kaebajal ei ole õiguspärast ootust, et tema huviorbiidis olevale maale kunagi ei ehitata.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus käsitleb esmalt subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebust (I) ja seejärel avalikes huvides esitatud kaebust (II) ning viimasena võtab seisukoha menetluskulude kohta (III).

I

8. Kaebaja väidab kaebuses, et kehtestatud detailplaneering tekitab privaatsuse riive ja muudab harjumuspärast miljööd, mistõttu kinnistu väärtus väheneb. Kaebaja tugineb PS §-le 10 ja 32. Kaebaja väidab, et tulenevalt x külas elamute hajusast paigutusest on xxx kinnistu elanikel õiguspärane ootus senise olukorra säilimisele.

Detailplaneeringu kohaselt asub planeeritud hoonestusala vähemalt 15 m kaugusel xxx kinnistu piirist ning vähemalt 32 m kaugusel lähimast elamust xxx kinnistul. Kinnistule planeeritakse kõrvalhoonega väikeelamut. (DP seletuskiri p 3.5, tlk 38, I kd) Kinnistu asub maantee ääres x küla keskuse läheduses.

Pooltel puudub vaidlus, et x küla on hajaasustuspiirkond ning kehtiva valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav kinnistu elamumaa juhtfunktsiooniga alas (reserveeritud elamumaa). Üldplaneeringu p 6.2 kohaselt tähendab reserveerimine seda, et maa on reserveeritud muuks kasutuseks kui seda on olemasolev maakasutuse sihtotstarve (ÜP p 6.2, tlk 99 I kd). Planeeritava kinnistu sihtotstarve oli maatulundusmaa. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub õiguspärane ootus, et tema kõrvalkinnistut ei hoonestata ning sinna ei võimaldata püstitada eluhooneid. Õiguspärase ootuse puudumist on selgitanud ka ringkonnakohus 17.01.2014 esialgse õiguskaitse menetluses tehtud määruses (p 10). Halduskohus nõustub viidatud määruses toodud seisukohaga. Kaebajal on huvi säilitada võimalikult suur privaatsus ja senine olukord vaadete ja miljöö osas ning õigus, et tema huvi detailplaneeringu menetluses ja otsuse tegemisel õiguspäraselt kaalutakse. Samuti on kaebajal õigus, et erinevate huvide kaalumine antud küsimuses oleks haldusorgani põhjenduste kaudu nähtav ja arusaadav.

Kaebaja huvi ei pea eelistama planeeritava kinnistu omaniku huvile, mis tugineb omandiõigusele ja kehtivale üldplaneeringule. Kehtiv üldplaneering määrab ala juhtotstarbeks elamumaa. Seega on kohalik omavalitsus juba üldplaneeringus väljendanud seisukohta, et elamumaaks muutmine on võimalik. Üldplaneeringu menetluses saab igaüks osaleda ning kehtestatud üldplaneeringut tuleb käsitleda kui üldsuse kokkulepet omavalitsuse territooriumi maakasutuse osas, samuti kohaliku omavalitsuse planeeringualaste huvide ja eesmärkide väljendust. Detailplaneeringu menetluses üldplaneeringut enam vaidlustada ei saa. Detailplaneeringus ei olnud eelnevast tulenevalt enam vajadust esitada ulatuslikke põhjendusi kinnistu elamumaana kasutamiseks. DP vastavad põhjendused sisalduvad seletuskirja punktis 3.5 (tlk 38, I kd) ning kohalik omavalitsus on neid planeeringu kehtestamisel aktsepteerinud. Detailplaneeringu menetluses on esitatud piisavad selgitused kaebaja vastuväidetele, sh elamumaaks kavandamise osas (valla 19.11.2012 vastus, tlk 56-58, I kd).

Üldplaneeringu punkt 6.5 seab nõuded ehituskrundi suurusele (miinimum 0,36 ha) ja hoonestuse kaugusele üksteisest (miinimum 30 meetrit). Kaebaja ei väida, et vaidlustatud detailplaneering oleks viidatud punktiga vastuolus.

Hoonestusala paiknemist mõjutavad planeeritavale kinnistule ulatuvad kitsendused (vt planeeringu koostaja 18.07.2014 selgitused, tlk 79, II kd), mitte vastustaja poolt kaebaja huvi (võimalikult suurele hoonete vahekaugusele) arvestamata jätmine. Ilmne on ka see, et olemasoleva sissesõidutee lähedusse hoone kavandamine on keskkonda enim säästev lahendus.

Haldusorgan on privaatsust suurendava meetmena näinud ette kinnistu piirile tiheda igihalja heki või tara rajamise (detailplaneeringu seletuskirja p 3.6, tlk 39, I kd). Heki või tara parameetrite määramine DP-s ei ole kohustuslik ega antud juhul vajalik. Need saab määrata projektis. Samuti ei pea piirde rajamine olema määratud kohustuslikuna, kuna hoone projektiga võidakse kaebaja kinnistu poolsesse külge aknaid üldse mitte ette näha, mille tõttu võib ära langeda vajadus piirde järele või DP-ga määratavate kindlate parameetritega piirde järele. Detailplaneeringust nähtub meetme eesmärk - piire peab olema xxx kinnistu suhtes mõistlikul määral privaatsust tagav.

Vastuses kaebaja ettepanekutele ja vastuväidetele on haldusorgan märkinud, et hoone projekteerimisel on võimalik kavandada naaberhoone poolsesse külge võimalikult vähe aknaid. Haldusorgan on märkinud, et naaberkinnistute privaatsust aitab tagada ka xxx kinnistul paiknev kelder, mis on rajatud Xxx kinnistu läänepiirile. (tlk 57, I kd) Detailplaneeringu staadiumis ei projekteerita kavandatavat hoonet. Detailplaneeringus akende osas siduvate nõuete esitamine ei olnud vajalik, kuna kinnistu piire juba täidab privaatsuse tagamise funktsiooni. Samuti on haldusorgan selgitanud, et seda täiendab kaebaja kelder. Asjaolu, et kelder vastavat eesmärki täidab on käesolevas asjas selgitanud ringkonnakohus 17.01.2014 määruses (p 10). Samuti on ringkonnakohus viidanud DP põhijoonisele, milles on kinnistute piiril olevad puud märgitud säilitatavateks. Lisaks võimaldab kehtestatud DP lahendus jätta aknad kaebaja elamu poolsesse külge rajamata. Seega on kaebaja huvi õiguspäraselt kaalutud ja planeeringus ettenähtud selle tagamiseks võimalik mõistlik meede.

Planeeritav hoonestus (väikeelamu) on mahult minimaalne ega ole kuidagi käsitletav planeeritava kinnistu omaniku huvi põhjendamatu eelistamisena kaebaja huvile. Planeeringu koostaja on selgitanud (tlk 79 pöördel, II kd), et DP põhijoonisel (tlk 185, I kd) toodud hoone kontuur ei määra siduvalt kindlaks hoone paigutust hoonestusalas, vaid näitab hoone suurimat ulatust hoonestusala mahus (vt tingmärkide sõnastus).

Kaebaja ei saa eeldada, et üldplaneeringu kohaselt elamumaa perspektiiviga kinnistule ei saaks üldse ehitada. Detailplaneeringu menetluse eesmärgiks on erinevaid huve arvestades tasakaalustatud lahenduse leidmine. Kohalikul omavalitsusel on planeeringute kehtestamisel ulatuslik kaalutlusõigus. Kohalik omavalitsus on pidanud nii üldkui detailplaneeringus otstarbekaks ja sobivaks majapidamiste juurde tekkimist x külas ning kohus neid mitteõiguslikke kaalutlusi õigusvaidluses ümber hinnata ei saa. Kohtumenetluses on vastustaja kirjalikus vastuses märkinud, et ei pea põhjendatuks selles osas üldplaneeringu muutmist.

Kaebajal on võimalik olla kaasatud detailplaneeringule järgnevas menetlusetapis, so projekteerimisel ja ehitusloa andmisel, kus kavandatakse detailselt privaatsust tagavad lahendused.

Kaebaja väide kinnistu väärtuse vähenemise kohta tugineb subjektiivsele eelistusele ja on paljasõnaline, mistõttu ei saa seda pidada tõendatuks, mh tuginevalt HKMS § 60 lg-le 1. Ka juhul kui eeldada, et DP realiseerimine muudab kaebaja kinnistu tema enda või mõne potentsiaalse ostja jaoks vähem atraktiivseks, ei too see kaasa kaebaja omandiõiguse rikkumist. Kaebaja omandiõigus ei ole ülekaalukam kolmanda isiku omandiõigusest. Õiguspärane privaatsuse riive ei anna alust vaidlustatud detailplaneeringu tühistamiseks.

9. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine puudub, mistõttu tuleb nende kaitseks esitatud kaebus jätta rahuldamata.

II

10. Kaebus avalikes huvides. PlanS § 26 lg 1 alusel võib igaüks esitada kaebuse avalikes huvides (populaarkaebuse). Riigikohus on asjas nr 3-3-1-84-08 tehtud lahendis märkinud, et populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Populaarkaebuse eesmärgiks ei ole kolmandate isikute erahuvide kaitse. Akti vaidlustamine populaarkaebuse vormis ebapiisava põhjendamise või kaalutlusõiguse väärkasutamise motiivil eeldab eelkõige, et esineks õiguslik situatsioon, mis tingib vajaduse kaaluda erinevaid avalikke huve. Halduse diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlusja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist (HMS § 58); kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele ega ole väljutud diskretsiooni piiridest ning tehtud muud sisulist diskretsiooniviga (HKMS § 158 lg 3).

Kaebusest nähtuvalt on kaitstavaks avalikuks huviks loodusja elukeskkonna säilitamine ning liikluse turvalisus.

11. Kaebuse kohaselt asub Xxx kinnistul traditsiooniline kiviaed, mis kuulub kohaliku pärandkultuurina säilitamisele ning nimetatud kohustus sisaldub valla üldplaneeringu p-s 6.5. Nimetatud punktis tuuakse välja, et detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada, et planeeritaval alal tuleb kaitsta olemasolevat looduskeskkonda (kadastikke jt, väärtuslikke taime kooslusi, kõrghaljastust jne), säilitada olemasolevad vanad kiviaiad ja soovitav oleks arvestada vanade kinnistu piiridega.

Detailplaneeringu seletuskiri käsitleb pärandkultuuri objektina kiviaeda ning kirjeldab põgusalt selle ajaloolist tausta (tlk 36, I kd). Puudub vaidlus, et kiviaed ei kuulu Muinsuskaitseregistri kohaselt mälestiste hulka. Pärandkulutuuri objekti säilimine on käsitletav üldplaneeringus määratletud avaliku huvina.

Kaebaja arvates on DP-s jäetud välja toomata asjaolu, et kõnealune kiviaed läbib planeeritavat hoonestusala ning sellest lähtuvalt tuleb sellel alal vastav pärandkultuuri objekt hävitada. Kohus selle kaebaja seisukohaga ei nõustu. Detailplaneeringu seletuskiri käsitleb kiviaeda ega näe ette selle hävitamist. Kiviaed on märgitud DP põhijoonisel (tlk 185, I kd).

Planeeringu koostaja M. H. 14.10.2013 arvamuse kohaselt asuvad Xxx kinnistul jäänused paekivist laotud kiviaiast ning planeering näeb ette selle kiviaia osalise taastamise. Planeeringu koostaja 18.07.2014 selgituses (tlk 80 pöördel, II kd) märgitakse, et tegemist on osaliselt säilinud kiviaiaga, millest üks lõik jääb ka planeeringukohasele hoonestusalale. Kuna hoone projekteeritakse järgmises menetlusetapis, siis saab sealjuures arvestada ka kiviaia säilitamise ja rekonstrueerimisega, mh on võimalik kiviaia eksponeerimine hoone mahus.

Detailplaneeringu seletuskirja (tlk 36, I kd) kohaselt on kiviaed ca 0,5m kõrgune ja kohati maapinnaga tasa. Kaebaja on seisukohal, et ka osaliselt säilinud kiviaed on ÜP eelviidatud punkti mõttes olemasolev kiviaed, mis tuleb tervikuna säilitada. Kohus leiab, et kuna üldplaneering näeb ette sõnasõnaliselt olemasoleva kiviaia säilitamise, siis tuleb

see säilitada osas, milles see on füüsiliselt säilinud (aiana tajutav). ÜP ei näe ette praktiliselt täielikult

lagunenud kiviaia lõikude taastamist. Sellise eesmärgi korral oleks üldplaneeringu punkt vastavalt sõnastatud. Küll annab kaevatava detailplaneeringu p 3.5 soovituse kiviaed valitud lõikudes taastada. DP põhijoonisel on toodud suurim võimalik hoone kontuur hoonestusalas. Kuna hoone maht ja täpne paigutus hoonestusalas selgub hoone projekteerimisel, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et vaidlustatud DP näeb ette olemasoleva kiviaia hävitamise. Lisaks, ei ole kaebaja esitanud tõendeid, et hoone kontuuri sisse jääv kiviaia osa on säilinud. Esitatud fotodelt (tlk 50-51, II kd) ei ole tuvastatav, millisest kiviaia osast need on tehtud. Samas ei oma see ka määravat tähtsust, kuna projekteerimisel on võimalik hoone suurimas lubatud mahus ja põhijoonisel toodud asukohta projekteerimisel eksponeerida kiviaia osa hoone mahus, kui tuvastatakse, et ehitusaluse pinna alla jääv kiviaia osa on säilinud. Detailplaneeringut ei ole kehtestatud üldplaneeringut muutvana, seega tuleb ÜP kõnealusest punktist juhinduda.

Kohtu hinnangul ei ole detailplaneering eeltoodust tulenevalt üldplaneeringuga vastuolus.

12. Üldplaneeringu punkti 6.4.2 viimase lõigu kohaselt on kõik lehtpuud (üksikud või gruppidena), mille rinnasdiameeter on üle 38 cm, olulise tähtsusega põlispuud ja kõik toimingud nendega tuleb kooskõlastada Kuusalu Vallavalitsusega.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog on 21.05.2013 koostanud ekspertiisi Xxx kinnistu tammede kohta ja leidnud, et need ei vaja kaitse alla võtmist (tlk 208-209, I kd).

Detailplaneeringu seletuskirja p 3.8 (tlk 40, I kd) käsitleb haljastust ning selles on märgitud, et valdav osa olemasolevast haljastusest säilib. Planeeringu koostaja on selgitanud (18.07.2014), et üle 30 cm rinnasdiameetriga puud (4 tk) on märgitud detailplaneeringu põhijoonisel säilitatavatena. Seega ka juhul, kui üldplaneering kehtestaks selliste puude raiumise keelu, ei oleks kaevatav detailplaneering üldplaneeringuga vastuolus. Üldplaneeringu eesmärgiks on üle 38 cm rinnasdiameetriga puude säilitamine, seega on detailplaneering selles osas isegi kitsendavam. Planeeringu põhijooniselt ei nähtu puid, mis on üle 38 cm rinnasdiameetriga ja paiknevad planeeritaval hoonestusalal ning kuuluvad hävitamisele.

Planeeringu koostaja on 18.07.2014 arvamuses selgitanud kaebaja poolt ekslike andmete (hoonestusalas põlispuude mahavõtmise väide) esitamisega seonduvat (tlk 68 pöördel, II kd). Kehtestatud detailplaneeringuna ei saa käsitleda esialgset DP eskiisi.

Kaebaja väide põlispuude hävitamise kohta on tõendamata ja põhjendamatu.

13. Loomade rändega on arvestatud ning seetõttu ei ole lubatud piirde paigaldamine oja äärde, kus tõenäoline rändekoridor võiks kulgeda. Detailplaneeringu seletuskirja punkt 3.6 kohaselt tuleb tagada 4m laiune Valkla oja kallasrada, et vajaduse korral rahuldada loomade rände vajadus piki oja. Soovitatav piirde asukoht on toodud DP põhijoonisel. Detailplaneering ei võimalda rajatisi ja keskkonnaohtlikku tegevust kalda piiranguvööndis (DP seletuskirja p 3.10).

Detailplaneering võimaldab jätta valdava osa planeeritavast kinnistust loodulikuks rohumaaks. Kaebaja on esitanud omakäelise joonise aas-karukellade (III kaitsekategooria taim) paiknemisest Xxx kinnistul (tlk 49, II kd), millest nähtuvalt hoone kontuuri alla jääb vaid väike osa. Planeeringu koostaja on õigesti viidanud, et ka juhul kui eeldada kaebaja paljasõnalise väite õigsust aas-karukellade paiknemise kohta, ei tulene õigusaktidest aas-karukella ümberistutamise või väljajuurimise keeldu.

Vaidlust ei ole, et Valkla oja on lõheliste kudemise koht. Kaebuses puuduvad põhjendused, kuidas üksikelamu ehitamine oja piiranguvööndist eemale võiks kahjustada kudemispaika.

Kaitsealuste liikide järelevalvega tegeleb Keskkonnaamet, kes on planeeringu kooskõlastanud. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust valdkonnas pädeva haldusorgani kooskõlastuse õiguspärasuses kahelda.

14. Detailplaneeringu kohaselt asub planeeritud hoonestusala 20 m kaugusel Kiiu-Kaberneeme maantee äärmise sõiduraja teljest. Hoonestusala paikneb maantee 50-meetrises kaitsevööndis ning 60-meetrises sanitaarkaitsevööndis. Märgitud asjaolude üle vaidlus puudub.

Kaebaja viitab, et lähtuvalt TeeS § 36 lg 1 p-i 1 eesmärgist on piiratud ehitiste rajamine teekaitsevööndisse. Viidatud normi kohaselt on teel ja tee kaitsevööndis tee omaniku nõusolekuta keelatud ehitada hooneid või rajatisi ning rajada istandikke. Puudub vaidlus, et Maanteeamet tee omanikuna on kooskõlastuse andnud (tlk 131, I kd). Kohtul ei ole mõistlikku põhjust valdkonnas pädeva haldusorgani kooskõlastuse õiguspärasuses kahelda. Kaebuses ei ole esitatud argumente sellise kahtluse tekitamiseks.

Lisaks sätestab käsitletav norm, et detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib hooneid ehitada teekaitsevööndisse juhul, kui see on lubatud kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringus. Kehtestatud detailplaneering lubab hooneid ehitada teekaitsevööndisse. Kohus ei nõustu kaebajaga, et detailplaneeringus oleks üksnes mainitud 50-meetrist tee kaitsevööndit ning ei ole arusaadav, miks lubatakse sinna ehitada. Kaebaja on saanud piisavalt põhjaliku selgituse 19.11.2012 vastuses oma vastuväidetele (tlk 56-57, I kd). Haldusorgan on eelkõige leidnud, et kaitsevööndis asub juba ja on teiste planeeringutega kavandatud eluhooneid, mistõttu ei oleks ka kolmandale isikule ehitamise keelamine vajalik. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.5 on märgitud, et liiklussagedus maanteel on madal ning suurte sõidukite osakaal väga väike. Sellest lähtuvalt on peetud planeeringulahendust sobivaks ka tervise kaitse aspektist. Detailplaneeringus on peetud võimalikuks müra ja saaste võimalikke mõjusid vältida ehituslike meetmetega. Detailplaneeringu kohaselt on soovitav eraldada elumaja sõiduteest igihalja kõrghaljastuse ja/või piirdega. Tervise kaitse puudutab planeeringust huvitatud kolmanda isiku õigusi. Populaarkaebusega ei saa kaebuse esitaja kaitsta Xxx kinnistu omaniku õigusi (HKMS § 44 lg 1, 2). Seetõttu puudub vajadus pikemalt käsitleda väidet sanitaarkaitsevööndisse ehitamise lubamisel tervise kahjustamisest. Kohus üksnes märgib, et kohtu jaoks ei ole olemas kõrgema jõuga haldusorgani tõlgendust (kaebuse väide). On üksnes kohtu antud õigusnormi tõlgendus, mis võib aga ei pea ühtima haldusorgani tõlgendusega. Antud juhul aga puudub vajadus käsitleda tee projekteerimise nõudeid.

15. Detailplaneeringus on välja toodud, et kinnistule ulatuvad Valkla oja kitsendused: 100 m ulatusega piiranguvöönd, 50 m ulatusega ehituskeeluvöönd, 10 m ulatusega veekaitsevöönd ning 4 m ulatusega kallasrada.

Kaebuses viidatakse LKS § 37 lg 3 p-st 6 tulenevale keelule sõita piiranguvööndis mootorsõidukitega. Planeering on kaebaja arvates korrektne üksnes formaalselt.

Kohus märkis juba esialgse õiguskaitse menetluses, et ei ole loogiliselt arusaadav, kuidas kehtestatud planeering toob kaasa piiranguvööndis mootorsõidukitega sõitmise. Planeeringu koostaja on selgitanud, et planeeringuga ei kavandata autoliiklust väljaspool selleks ettenähtud teed ning see ei ole ka füüsiliselt võimalik, kuivõrd oja äärde pääsemiseks tuleb sõita alla selleks sobimatust nõlvast. Vastuses kaebaja vastuväitele on ka kohalik omavalitsus selgitanud, et planeering ei näe ette olemasolevatele teedele lisaks teid. Xxx kinnistut on planeeritud teenindama sama tee, mille kaudu on juurdepääs xxx kinnistule (detailplaneeringu seletuskirja p 3.7). Kaebaja täiendav väide parkla rajamisest (sissesõidutee äärde kahe parkimiskoha rajamine, vt DP põhijoonis) ei põhjenda jätkuvalt seda, millist mõju see avaldab Valkla oja eelloetletud kaitsevööndites ega haaku üldse esialgse väitega.

16. Kaebuse kohaselt, Xxx kinnistu vahetus läheduses asub Valkla klindi hoiuala. Valkla klindi hoiuala näol on tegemist piiratud looduskasutusega kaitsealaga, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – rusukallete ja jäärakute metsade (pangametsade) (9180*) kaitse. Eriline veerežiim (põhjaja merevesi), mineraalsete toiteainete varu pidev täienemine ning suure kallakuse tõttu aeg-ajalt varisev paas on kujundanud omapärased pangametsade mullad. Pangamets on rohkete haruldaste taimeliikide kasvukoht. Klindiastangult nõrguv põhjavesi loob jaheda ja rõske keskkonna, seepärast on pangamets kõige ürgsema ilmega elupaik, kus on säilinud hulk jäänukliike loomastiku kujunemise algjärkudest. Kaebaja leiab, et oleks tulnud läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine seoses Natura alaga.

KeHJS § 3 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. KeHJS § 33 lg 1 p 4 näeb ette sellisel juhul keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Kaebaja ei ole esitanud ühtegi väidet üksikelamu rajamisest tekkiva eeldatava olulise mõju kohta. Loodusväärtuste ja režiimi kirjeldus ei näita kuidagi, milles eeldatav oluline mõju seisneb.

Detailplaneeringu seletuskirja (p 3.10) kohaselt üksikelamu püstitamine ei oma mingit mõõdetavat mõju piirkonna kaitsealadele (lähim Valkla klindi hoiuala asub enam kui 300m kaugusel teisel pool Kiiu-Kaberneeme maanteed).

HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud üksnes põhistamata väite, et üksikelamu ehitamine võib kahjustada Natura ala. Asjaolusid kaebaja tõendanud ei ole, kuid on asunud seisukohale, et tõendamiskoormis lasub vastustajal. Arvestades planeeritava elamu kaugust hoiualast, mahtu ja tavapäraselt elamu püstitamisega kaasnevat mõju, puudub kaebaja väites igasugune usutavus. Keskkonnaamet on planeeringu kooskõlastanud ning kohtul ei ole põhjust (sellist põhjust ei nähtu ka kaebusest) pidada valdkonnas pädeva haldusorgani hinnangut ekslikuks ja kooskõlastust õigusvastaseks.

17. Kaebaja esitas avaliku väljapaneku jooksul detailplaneeringule vastuväited. Kuusalu Vallavalitsus vastas vastuväidetele 19.11.2012 kirjaga nr 7-1/3915-1. Avaliku väljapaneku jooksul esitatud vastuväidete avalik arutelu toimus 28.11.2012. Kaebaja vastuväidetele on nõuetekohaselt vastatud ning esitatud on sisulised ja piisavad selgitused. Kõiki vastuväiteid ei pea rahuldama ega kõiki ettepanekuid vastu võtma. Asja materjalidest nähtuvalt on koostöö kaebajaga planeeringumenetluses olnud enam kui piisav. Koostöö ei pea päädima kõigi naabri soovide arvestamisega.

Populaarkaebuse juures ei oma kaebaja erahuvi kaalumist puudutavad haldusakti põhjendused või nende puudumine tähtsust. Kaebusest ei nähtu, milline kaebaja poolt kaitstav avalik huvi oleks jäänud kaalumata. Planeeringu kehtestamise otsuses on viidatud selle andmise aluseks olevatele dokumentidele ja toodud olulisemad motiivid ning haldusakt vastab antud juhul minimaalsetele põhjendamise nõuetele.

18. Avalik väljapanek toimus Kuusalu Vallavalitsuses ehk valla keskuses. x külas avalikku väljapanekut ei toimunud, mistõttu rikuti PlanS § 18 lg 2 p-st 2 tulenevat nõuet avalikustada planeering lisaks valla keskusele ka vastavas asulas. Tallinna Ringkonnakohus on 17.01.2014 määruses käesolevas haldusasjas leidnud, et tulenevalt Riigikohtu praktikast (lahend asjas nr 3-3-1-21-11), ei too menetlusnõuete rikkumine planeeringu avaliku väljapaneku korraldamisel kaasa selle kehtestamise otsuse tühistamist, kui rikkumine ei mõjutanud lõppotsust. Sama tuleneb HMS §-st 58. Ringkonnakohus leidis, et käesoleval juhul ei toonud menetluslik rikkumine kaasa mõju lõppotsusele, kuna avalikkusel oli võimalik planeeringule seisukohti esitada. Teade planeeringust avaldati Kuusalu valla kodulehel ja Sõnumitoojas. Kaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, millest võiks järeldada, et tegelik osalemine oleks olnud avalikkusele takistatud. Halduskohus nõustub nende põhjendustega. Kaebaja ei ole selles osas kaebust peale apellatsioonikohtu määrust täiendanud.

19. Kaebaja väited selle kohta, milline valla komisjon tegeles või oleks pidanud tegelema planeeringu menetluses konkreetsete küsimuste käsitlemisega vastavalt haldusorgani siseaktidele, ei ole kaevatava otsuse õiguspärasuse seisukohast tähtsust omavad. Vallavalitsuse informeerimiskohustuse (Kuusalu valla ehitusmääruse § 8 lg 2 alusel) väidetav mittetäitmine ei anna alust järelduseks, et vallavolikogu ei saanud otsustamiseks vajalikku teavet keskkonnaküsimustes või ei olnud ise suuteline sellest aru saama.

20. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et avalikes huvides esitatud kaebus on samuti põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

III

21. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Teised menetlusosalised taotlus menetluskulude väljamõistmiseks esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik