3-13-1486/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 14.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1486 Haldusasi T.V. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 05.03.2013. a otsuse nr 800212VF/1, 20.03.2013. a otsuse nr 800212VF/2 ja 07.06.2013. a vaideotsuse nr 1.1-10/24 tühistamiseks ning pensionisummade väljamaksmisele kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16.01.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja T.V. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet RESOLUTSIOON

1. Jätta Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.01.2014. a otsuse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse motiveeriva osa alajaotises II toodud põhjendustega.

2. Tagastada Sotsiaalkindlustusametile Venemaa Föderatsiooni Pensionifondi 10.12.2012. a ja 30.01.2014. a kirjad koos tõlgetega 6-l lehel.

3. Tagastada T.V. le 15.03.2014. a vastuse lisad 11-l lehel.

4. Jätta rahuldamata T.V. taotlused nõuda Sotsiaalkindlustusametilt välja kõik Eesti- Vene vastastikused pensionilepped alates 1992. a, toimik Narva kohtumajast ning pensioni enammakse teatis.

5. Jätta läbi vaatamata T.V. taotlused kohustada Sotsiaalkindlustusametit hüvitama kaebaja materiaalsed ja moraalsed kulutused summas 1000 eurot, algatada uus arutelu staaži ja saamata summade osas ning kriminaalmenetlus pensionisummade kadumise osas. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 15.12.2014 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniamet määras T.V.

soodustingimustel vanaduspensioni alates 24.12.2002 ning vanaduspensioni alates 24.12.2007. T.V. esitas Põhja Pensioniametile 31.10.2011 avalduse Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu (edaspidi Leping) alusel varem määratud pensioni esialgse ümberarvestuse tegemiseks.

2. Pensioniameti 24.05.2012. a teatise kohaselt on T.V. Eesti Vabariigist makstav vanaduspensioni 324 eurot ja 37 senti kuus. Pensioni suuruse esialgse arvestuse järgi vastavalt Lepingule on T.V. Eesti Vabariigist makstava pensioni suurus 256 eurot ja 65 senti kuus ning Venemaa Föderatsioonist makstava pensioni suurus 3289 rubla ja 25 kopikat kuus. Teatises märgitakse, et juhul, kui T.V. soovib pensioni ümberarvestamist vastavalt Lepingule, tuleb esitada selleks Sotsiaalkindlustusametile avaldus pensioni ümberarvestamiseks.

3. T.V. esitas 28.05.2012 avalduse Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu alusel varem määratud pensioni ümberarvestuse tegemiseks.

4. Sotsiaalkindlustusameti 07.02.2013. a otsusega nr 800212VF arvutati Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 alusel määratud vanaduspension alates 01.07.2012 RPKS § 32 lg 1 ja § 25 lg 1 ning Lepingu art 5, art 6 p 1 ning art 13 p 2 alusel ümber ning otsustati maksta T.V. alates 01.07.2012 eluaegselt 256,65 eurot kuus.

5. Sotsiaalkindlustusameti 05.03.2013. a otsusega nr 800212VF/1 tunnistati Sotsiaalkindlustusameti 07.02.2013. a otsus nr 800212VF kehtetuks ning uuendati menetlus T.V. avalduse läbivaatamiseks. Otsuse kohaselt ei olnud pensioni ümberarvutamine alates 01.07.2012 Lepingu artikli 13 punktiga 2 kooskõlas.

6. Sotsiaalkindlustusameti 20.03.2013. a otsusega nr 800212VF/2 arvutati T.V. RPKS § 7 alusel määratud vanaduspension RPKS § 32 lg 1, § 25 lg 1 ning Lepingu art 5, art 6 p 1 ja art

13 p 2 alusel alates 01.06.2012 ümber ning otsustati maksta T.V. alates 01.06.2012 eluaegselt 256,65 eurot kuus.

7. Sotsiaalkindlustusameti pensioni enammakse teatise kohaselt tekkis T.V. l ajavahemikul 01.06.2012 kuni 28.02.2013 seoses Lepingu alusel alates 01.06.2012 ümberarvutatud vanaduspensioniga pensioni enammakse kokku summas 609,48 eurot, kuna Sotsiaalkindlustusamet maksis kaebajale RPKS alusel kuni 28.02.2013 vanaduspensioni summas 324,37 eurot kuus. Teatises teavitati T.V. d enammakse igakuulisest kinnipidamisest ning anti võimalus esitada oma vastuväited.

8. T.V. esitas 05.04.2013 Sotsiaalkindlustusameti 05.03.2013. a otsusele nr 800212VF/1 ning 20.03.2013. a otsusele nr 800212VF/2 vaide Sotsiaalkindlustusametile, milles ei nõustunud enammakse kinnipidamisega ning leidis, et hoopis Eesti Pensioniamet võlgneb T.V. hetkeseisuga Lepingust tulenevalt 444 eurot.

9. Sotsiaalkindlustusameti 07.06.2013. a vaideotsusega nr 1.1-10/24 jäeti T.V. vaie rahuldamata. Lepingu art 13 lg 2 sätestab, et pensionid, mis on määratud enne käesoleva lepingu jõustumist, võidakse isiku taotlusel kooskõlas lepinguga ümber arvestada alates vastavasisulise avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Kuna T.V. esitas avalduse lepingu alusel pensioni määramiseks 25.05.2012, arvutati pension ümber alates 01.06.2012. Leping ja RPKS ei anna õiguslikku alust pensioni tagasiulatuvaks ümberarvestamiseks.

Rakenduskokkuleppe art 7 lg 6 sätestab, et lepingu alusel määratud pensioni läbivaatamise või ümberarvutamise või pensioniliigi muutmise korral makstakse pensioniavalduse esitanud isikule kuni uue otsuse vastuvõtmiseni pensioni endises korras ja suuruses. Uue otsuse alusel pensioni maksmisel arvestatakse isikule eelnevalt väljamakstud pensionisummasid. T.V. maksti enne lepingu alusel pensioni määramist pensioni Eesti Vabariigist suuruses 324,37 eurot kuus kuni 28.02.2013 ja lepingu alusel on alates 01.06.2012 tema Eesti Vabariigilt saadava pensioni suuruseks 256,65 eurot kuus, mistõttu nõuab Sotsiaalkindlustusamet ajavahemikul 01.06.2012 kuni 28.02.2013 enammakstud pensioni tagasi summas 609,48 eurot.

10. Sotsiaalkindlustusameti 28.06.2013. a otsuse nr 800212VF/3 p 1 järgi kuulus T.V. poolt vanaduspension summas 609,48 eurot tagasimaksmisele. Otsuse p-ga 2 peeti T.V. makstavast vanaduspensionist kuni enammakstud summa tagastamiseni kinni 20%.

11. T.V. esitas 10.07.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-4), milles ta taotles Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 07.06.2013. a vaideotsuse nr 1.1-10/24 tühistamist, saamatajäänud pensioniosaku hüvitamist, ajateenistuses oldud aja eest pensioni maksmisele kohustamist ja pensionisummade kadumise kohta kriminaalmenetluse algatamist. Kaebaja väitis, et ta ei ole nõudnud pensioniosaku esmast ümberarvestamist, vaid nõuab Venemaa Föderatsiooni pensioniosaku väljamaksmist alates aastast 1994. Seejuures märkis kaebaja, et Venemaa Föderatsioon on tema pensioniosakut viis korda suurendanud, kuid SKA ei ole Venemaa Föderatsiooni pensioni alates 31.11.2011 kuni 20.03.2013 välja maksnud, on kõrvaldanud 444 euro suuruse summa ning väljastanud arvutusja faktivigadega vaideotsuse.

12. Tartu Halduskohus võttis 22.07.2013. a määrusega (tl 32-33) T.V. kaebuse SKA 05.03.2013. a otsuse nr 800212VF/1, 20.03.2013. a otsuse nr 800212VF/2 ja 07.06.2013. a vaideotsuse nr 1.1-10/24 tühistamise ning pensionisummade väljamaksmisele kohustamise nõuete osas menetlusse. Tartu Halduskohus tagastas 22.07.2013. a määrusega (tl 34-35) T.V. kaebuse osas, milles nõuti kriminaalmenetluse alustamist seoses pensionisummade kadumisega.

13. SKA esitas 02.08.2013. a vastuse (tl 44-45), milles ta palus jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. SKA märkis, et korrigeeris otsusega nr 800212VF/2 Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva lepingu alusel pensioni määramise algkuupäeva, viies selle kooskõlla lepingu artikkel 13 lg-ga 2. Lisaks märkis SKA, et vajalike dokumentide puudumise tõttu ei saa kaebaja sõjaväeteenistuse aega arvata Eesti pensionistaaži sisse.

14. T.V. esitas 07.08.2013 täienduse (tl 52-52p), milles juhtis tähelepanu asjaolule, et riiklik pension on 256 euro ulatuses sissetuleku osaks, millele ei saa sissenõuet pöörata. Lisaks esitas kaebaja 03.12.2013 täienduse (tl 68-68p), milles väitis, et 1,5 aasta jooksul on talle vähem makstud pensioni 450 eurot ja sõjaväes teenitud kolme aasta eest on saamata 395,50 eurot. Kaebaja märkis, et kuna ta ei ole kunagi pensioniametile valeandmeid esitanud, siis on vaideotsus põhjendamatu ja alusetu.

15. Tartu Halduskohus tühistas 16.01.2014. a otsusega (tl 73-75) täies ulatuses SKA 28.06.2013. a otsuse nr 800212VF/3 (resolutsiooni p 1) ja muus osas jättis T.V. kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Otsuse põhjendused:

Pensionitoimikutes olevad dokumendid kinnitavad, et soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel koostas kaebaja pensioni saajana 31.10.2011 avalduse, milles palus varem määratud pensioni esialgset ümberarvestust vastavalt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisele pensionikindlustust käsitlevale koostöökokkuleppele. Pensioni määramise vormikohane teade märkega „Esialgne“ koostati Venemaa Föderatsiooni Pensionifondi allasutuses 10.04.2012 ja selle sisu tehti kaebajale teatavaks 24.05.2012 ning 25.05.2012 on ta esitanud avalduse pensioni määramiseks lepingu alusel.

Seega koostöökokkuleppe alusel määratava pensioni kasuks tehtud otsustus oli kaebaja enda vaba valik. Pension tuli ümber arvutada alates 01.06.2012, milliselt on ka pärast valesti määratud kuupäeva parandamist lõppkokkuvõttes toimitud. Kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg, mis läbiti väljaspool Eestit, ei ole käsitletav Eesti territooriumil omandatud pensionistaažina (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-19-07 p 12). Käesoleval juhul pole halduskohtule väidetud ega tõendatud, et asjas on olemas täitemenetluse seaduse alusel täitmisele kuuluv lahend ja kaebaja pensionitoimikust nähtuvalt on SKA 28.06.2013. a otsuses nr 800212VF/3 ise otsustanud kinnipidamise üle.

Seejuures pole SKA teinud otsuses viidet selle kohta, kuna ja missuguseid valeandmeid pensionär esitas või millised pensioni suurust mõjutavad asjaolud ta teatamata jättis. Vastavaid asjaolusid ei tulene ka kaebaja pensionitoimiku muudest dokumentidest. Neist ilmneb üheselt, et tegelikult oli enammakse tekkimise põhjuseks pikalt veninud riikidevaheline asjaajamine, pensioni määramise aluseks olevate dokumendivormide ebakorrektne täitmine Eesti Vabariigi SKA poolt ning Venemaa Föderatsiooni Pensionifondi allasutuses ebaõigesti määratletud pensioni määramise kuupäev.

Kuna ükski neist asjaoludest ei saa koos ega eraldi anda SKA-le alust enammakstud pensioni kinnipidamiseks, on vastav 28.06.2013. a otsus nr 800212VF/3 täies ulatuses õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lg 2 p-st 3 tulenevalt saab vaideotsust kohtus vaidlustada vaid juhul, kui sellega rikutakse isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. SKA on 01.06.2013. a vaideotsusesse nr 1.1-10/24 teinud seadusega vastuolus oleva märke, et SKA poolt nõutakse ajavahemikul 01.06.2012 kuni 28.02.2013 enammakstud pensioni summas 609,48 eurot tagasi, kuid vastavat otsustust sisaldab hilisem eraldi vormistatud haldusakt.

Selle haldusakti tühistamine on kaebaja õiguste taastamiseks igati piisav ning vajalik ei ole täiendavalt veel ka vaideotsuse tühistamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

16. SKA esitas 14.02.2014 apellatsioonkaebuse (tl 82-87), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 16.01.2014. a otsuse p 1 ja teha asjas uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Lisaks palub SKA võtta asja materjalide juurde Venemaa Föderatsiooni Pensionifondi 10.12.2012. a ja 30.01.2014. a kirjad koos tõlgetega. SKA märgib, et taotlust otsuse nr 800212VF/3 tühistamiseks ei ole kaebaja esitanud ning vastustaja ei ole esitanud selles osas selgitusi ja vastuväiteid, kuid arvestades asjaolu, et asja lahendamiseks ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid, kaebaja pensionitoimik on võetud kohtuasja juurde, halduskohus on oma seisukohta otsuses põhjendanud, oleks menetlusökonoomia seisukohast mõistlik menetleda lõpuni ka SKA otsuse nr 800212VF/3 tühistamise taotlus. SKA ei nõustu kohtu seisukohaga 28.06.2013. a otsuse nr 800212VF/3 osas. SKA märgib, et lepingupooled on kokku leppinud ja mõistavad ühtemoodi, et juba ühe lepingupoole õigusaktide alusel määratud pensioni ümberarvestamisel lepingualuseks pensioniks tekkiv enammakse kuulub isiku poolt tagastamisele ning T.V. lt enammakstud pensioni kinnipidamiseks 28.06.2013 tehtud otsus 800212VF/3 on kooskõlas Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise pensionikindlustust käsitleva koostöölepinguga, Venemaa Föderatsiooni Tervishoiu ja Sotsiaalarengu Ministeeriumi ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi vahelise rakenduskokkuleppega Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel 14.07.2011 sõlmitud pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu täitmiseks ja RPKS-ga.

17. T.V. esitas 15.03.2014 vastuse apellatsioonkaebusele (tl 97-101), milles ta märgib, et on nõus Tartu Halduskohtu 16.01.2014. a otsuse resolutsiooni p-ga 1 ning vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. T.V. leiab, et halduskohus käsitles valesti ja ei tutvunud

01.07.2007. a Eesti-Vene vastastikuse pensionileppega ning otsus sõjaväestaaži tagasilükkamiseks oli puudulik. T.V. märgib, et kui kohus peab vajalikuks võtta apellatsioonkaebuse menetlusse, siis palub ta algatada uus arutelu Eesti SKA mittemakstud sõjaväestaaži ja saamata jäänud summade osas ning kriminaalmenetlus Vene Föderatsiooni poolt SKA-le 1,5 aastat makstud pensionisummade kadumise osas. T.V. märgib, et sooduspensioni määramise asi algas 1994-1995 aastast Narva kohtumajast, mistõttu palub nõuda kohtutoimik Narva kohtust. Veel märgib T.V. , et Euroopa kodanikuna on tal õigus pensioni saada Eesti riigilt ning 16.10.2007. a Eesti ja Venemaa vastastikuse pensionileppe alusel oleks pidanud SKA maksma talle sõjaväestaaži eest pensioni elukohajärgselt Eestis, mistõttu palub SKA-lt leping välja nõuda. T.V. palub ka ringkonnakohtul SKA-lt välja nõuda kõik Eesti-Vene vastastikused pensionilepped alates 1992. aastast ja Rakvere büroost pensioni enammakse teatis 14.02.2013. Veel palub T.V. ringkonnakohtul kohustada SKA-d hüvitama tema materiaalsed ja moraalsed kulutused summas 1000 eurot.

18. T.V. esitas 02.10.2014 vastuse kohtumäärusele (tl 109-112p), milles ta teatas, et ei pea vajalikuks esitada vastuapellatsiooni ja jääb enda seisukohtade juurde. T.V. märgib, et tal ei olnudki võimalust SKA otsuse nr 800212VF/3 tühistamistaotlust esitada, kuna see otsus on tehtud peale kaebuse esitamist ja kaebajale ei ole seda tutvustatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

19. Ringkonnakohus leiab, et Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.01.2014. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi.

20. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha selles, kas tal on võimalik kontrollida SKA 28.06.2013. a otsuse nr 800212VF/3 õiguspärasust (I); vaeb seejärel SKA 28.06.2013. a otsuse nr 800212VF/3 õiguspärasust (II) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused (III).

I

21. Vastavalt HKMS § 197 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Sotsiaalkindlustusamet esitas apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 16.01.2014. a otsuse resolutsiooni p 1 peale, millega halduskohus tühistas täies ulatuses SKA 28.06.2013. a otsuse nr 800212VF/3. Kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 peale, millega halduskohus jättis T.V. kaebuse muus osas rahuldamata, apellatsioonkaebust ringkonnakohtule ei esitatud.

22. Toimiku materjalidest nähtuvalt taotles T.V. halduskohtule 10.07.2013 saabunud kaebuses vaideotsuse tühistamist (tl 2), mida halduskohus tõlgendas 22.07.2013. a määruses ka SKA 05.03.2013. a otsuse nr 800212VF/1 ja 20.03.2013. a otsuse nr 800212VF/2 tühistamise taotlusena (tl 33), millele T.V. kohtumenetluse käigus vastu ei vaielnud. Halduskohus võttis 22.07.2013. a määrusega (tl 32-33) menetlusse T.V. kaebuse SKA 05.03.2013. a otsuse nr 800212VF/1, 20.03.2013. a otsuse nr 800212VF/2 ja 07.06.2012. a vaideotsuse nr 1.1-10/24 tühistamise ning pensionisummade väljamaksmisele kohustamise nõuetes. Lisaks tagastas halduskohus 22.07.2013. a määrusega (tl 34-35) T.V. kaebuse osas, milles nõutakse kriminaalmenetluse alustamist seoses pensionisummade kadumisega. 07.08.2013 ja 03.12.2013 esitatud kaebuse täiendustes T.V. kaebuse nõuet ei muutnud ega täiendanud. Tartu Halduskohtu 25.11.2013. a määrusest (tl 63-63p) nähtub, et kohus vaatab kirjalikus menetluses läbi T.V. kaebuse SKA 05.03.2013. a otsuse nr 800212VF/1, 20.03.2013. a otsuse nr 800212VF/2 ja 07.06.2012. a vaideotsuse nr 1.1-10/24 tühistamiseks ning pensionisummade väljamaksmisele kohustamiseks. Seega ei ole kaebaja esitanud halduskohtule kaebust SKA 28.06.2013. a otsuse nr 800212VF/3 tühistamiseks ning halduskohus ei ole ka sellekohase nõudega kaebust menetlusse võtnud.

23. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 37 lg 1 kohaselt algab kohtumenetlus kohtule kaebuse esitamisega. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Ainuüksi kaebajal on õigus määrata vaidluse ese (Riigikohtu 03.08.2011. a määrus nr 3-3-1-36-11, p 17) ning kaebuses vaidlustamata haldusaktid ei kuulu selle asja vaidluse esemesse (Riigikohtu 07.05.2008. a otsus nr 3-3-1-85-07, p 31-33). Seega vaatab kohus asja läbi vaid kaebuse korral ja kaebuses taotletud ulatuses. Kuigi halduskohus tegi otsuse ka haldusakti osas, mille tühistamist T.V. halduskohtus ei taotlenud, võib kaebaja kohustamisnõudest pensionisummade väljamaksmiseks tuletada ka kaebaja eesmärgi SKA 28.06.2013. a otsuse nr 800212VF/3 tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kohtumenetluse käigus ei taganud halduskohus piisavalt vastustaja õigust anda kohtule seletusi, esitada põhjendusi ja tõendeid seonduvalt SKA 38.06.2013. a otsusega nr 800212VF/3 (vt HKMS § 27), kuid vastav halduskohtu minetus on kõrvaldatav ringkonnakohtus. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et menetlusökonoomia seisukohast lähtuvalt ei oleks mõistlik kohtuasja ainuüksi sel põhjusel halduskohtusse tagasi saata. Ringkonnakohtu menetluses on SKA-l olnud võimalik esitada oma seisukoht ka SKA 28.06.2013. a otsuse nr 800212VF/3 kohta. Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks apellatsioonkaebuse sisulist läbivaatamist asja menetlusnormi rikkumise tõttu halduskohtusse tagasi saatmata.

II

24. Sotsiaalkindlustusameti 28.06.2013. a otsusega nr 800212VF/3 peeti kaebajale makstavast igakuisest vanaduspensionist kinni enammakstud vanaduspension, mis tekkis seoses kaebajale RPKS alusel vanaduspensioni maksete jätkamisega endises suuruses ka ajal, mil kaebajale Eesti Vabariigi poolt tehtavad pensionimaksed pidid seoses Lepingu tagantjärgi rakendumisega olema senisest väiksemad. Apellatsiooniastmes ei ole enam vaidlust selle üle, et SKA 20.03.2013. a otsuse alusel oli kaebaja õigustatud Eesti Vabariigilt saama alates 01.06.2012 eluaegselt 256,65 eurot kuus senise 324,37 euro asemel. Ka ei ole vaidlust selle üle, et kaebajale maksti kuni 28.02.2013 vanaduspensioni summas 324,37 eurot kuus, mille tõttu tekkis Eesti Vabariigi poolt vaadatuna pensioni enammakse 01.06.2012-28.02.2013 ehk üheksa kuu eest summas 609,48 eurot (324,37€ - 256,65€ = 67,72€ kuus). Apellatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas SKA-l oli õigus pidada kaebajale Lepingu alusel makstavast vanaduspensionist seetõttu kinni pensioni enammakse, summas 609,48 eurot.

25. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et RPKS-is puuduvad õigusnormid, mis antud asjaoludel enammakse kinnipidamist võimaldaksid. Samas sätestab Venemaa Föderatsiooni Tervishoiu ja Sotsiaalarengu Ministeeriumi ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi vahelise, Lepingu täitmiseks 06.10.2011 sõlmitud rakenduskokkuleppe (edaspidi Rakenduskokkulepe) artikli 7 p 6 järgmist: „Lepingu alusel määratud pensioni läbivaatamise või ümberarvutamise või pensioniliigi muutmise korral makstakse pensioniavalduse esitanud isikule kuni uue otsuse vastuvõtmiseni pensioni endises korras ja suuruses. Uue otsuse alusel pensioni maksmisel arvestatakse isikule eelnevalt väljamakstud pensionisummasid.“ Rakenduskokkuleppe artikli 7 p 7 kohaselt teevad lepingupoolte pädevad asutused koostööd pensionisummade enammaksete ärahoidmiseks. Eeltoodust järeldub, et

Lepingu ning Rakenduskokkuleppe järgi peavad mõlema riigi pädevad asutused eelkõige hoiduma enammaksete tegemisest, kuid kui pensionisummade enammaksed on tekkinud, tuleb seda arvestada isikule uue otsuse alusel pensioni maksmisel.

26. Õige on SKA seisukoht, et Leping ega Rakenduskokkulepe ei reguleeri, millises korras Lepingu alusel pensioni ümberarvestuse tegemisel võimalikku enammakset arvesse võtta. Ka ei kehti enammakse kinnipidamisele RPKS § 47 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, mille järgi saab enammakse sisse nõuda vaid juhul, kui enammakse on põhjustatud pensionäri teadlikust valeandmete esitamisest või pensioni saamist mõjutavate asjaolude teatamata jätmisest. Ringkonnakohus märgib, et Rakenduskokkulepe nimetatud eeldust enammakse kinnipidamise eeltingimuseks ei sea. RPKS § 4 lg 3 sätestab: „Kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut.“ Kuna enammakse kinnipidamise alus tulenes käesoleval juhul Rakenduskokkuleppest, mis on ka Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tulenevalt Eesti seaduste ees ülimuslik, ei saanud halduskohus käesoleva vaidluse lahendamisel lähtuda RPKS § 47 lg 1 p-st 2 ega kontrollida seda, kas enammakse oli põhjustatud kaebaja teadlikust valeandmete esitamisest või pensioni saamist mõjutavate asjaolude teatamata jätmisest.

27. Küll aga pidi halduskohus kontrollima seda, kas kaebajale RPKS alusel 9 kuu jooksul makstud vanaduspensioni käsitlemine Lepingu alusel toimunud pensioni ümberarvestuse tulemusena enammaksena ning selle hilisem kinnipidamine on toimunud kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Nimelt sätestab põhiseaduse § 123 lg 1, et Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on põhiseadusega vastuolus. Seega tuleb Lepingut ning Rakenduskokkulepet tõlgendada põhiseaduse ning selle printsiipidega kooskõlaliselt. Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte. Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Õigusselguse põhimõte kujutab endast ühtlasi ka PS § 13 lõikes 2 sätestatud riigi omavoli keelu konkretiseeringut (RKPsJK 20.03.2006. a otsus asjas nr 3-4-1-33-05, p 21). Õiguskindluse põhimõte kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima (RKHK 21.02.2002. a otsus asjas nr 3-3- 1-6-02, p 18).

28. Kaebaja pensionitoimiku materjalidest nähtuvalt tegi SKA kaebajale 24.05.2012 seisuga Lepingu alusel makstava pensioni esialgse arvestuse, mille kohaselt oli kaebajale Eesti Vabariigist määratud vanaduspension 324 eurot ja 37 senti kuus; Lepingu alusel Eesti Vabariigist makstav pension 256 eurot ja 65 senti kuus ning Venemaa Föderatsioonist makstav pension 3289 rubla ja 25 kopikat kuus (s.o Eesti Keskpanga 24.05.2012 kursi järgi 82,7 eurot, vt http://www.eestipank.ee/valuutakursside-ajalugu ), millest tulenevalt võis kaebaja loota, et Lepingu alusel makstav pension kokku on ca 339 eurot ehk ca 15 eurot senisest soodsam. SKA pensionide ja toetuste osakonna 12.10.2012. a kirjas nr 6.SKA17-2/8045-7 kaebajale selgitatakse: „Peale Vene föderatsioonist pensioni määramise kohta teatise saamist arvestame koostöölepingu artikli 6 punkti 1 ja artikli 13 punkti 2 alusel ümber Teie pensioni Eestis omandatud pensionistaaži alusel.“ Lepingu art 6 p 1 kohaselt arvestab kumbki lepingupool pensioni suuruse oma territooriumil omandatud pensionistaaži alusel vastavalt oma õigusaktidele. Pensionistaaži, mis on omandatud endise NSVL territooriumil, välja arvatud endiste Eesti NSV ja Vene NFSV territooriumitel, pensioni suuruse kindlakstegemisel arvesse ei võeta. Lepingu art 13 p 2 sätestab: „Pensionid, mis on määratud enne käesoleva lepingu jõustumist, võidakse isiku taotlusel kooskõlas lepinguga ümber arvestada alates vastavasisulise avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Ümberarvestamisel ei tohi väheneda pensioni suurus ja otsus on lõplik“.

29. Olles tutvunud kaebaja haldusmenetluses esitatud seisukohtadega, on ilmne, et esitades avalduse pensioni tagasiulatuvalt ümberarvestamiseks, lootis kaebaja näha tulevikus seniste pensionimaksete faktilist suurenemist, mitte sissetulekute langust enammaksete kinnipidamise tõttu. Pensionitoimikus puuduvad tõendid, millest nähtuks, et SKA informeeris kaebajat Lepingu alusel määratava pensioni tagantjärgi ümberarvutamisega tekkivast enammaksest, enammakse tasaarvestamisest Eesti Vabariigi poolt tasutavate, senisest väiksemate pensionimaksete osalise kinnipidamisega, kinnipidamise teostamise algusajast, kinnipeetavate summade suurusest ning kinnipidamise tähtajast, mis võimaldanuks kaebajal enda Lepingu alusel saadava pensioni igakuist vähenemist ette näha ning sellega arvestada. Ühtlasi puudus kaebajal võimalus mõjutada SKA poolt enammaksete tegemise perioodi. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et kaebajal ei olnud käesoleval juhul võimalik avalduse esitamise reaalseid tagajärgi piisava selgusega ette näha ega nendega arvestada, mistõttu on Rakenduskokkuleppe alusel enammakstud summa kaebaja vanaduspensionist kinnipidamine toimunud õiguskindluse põhimõtet rikkudes.

30. Ringkonnakohus peab ühtlasi vajalikuks märkida, et kuigi formaalselt tekkis Eesti Vabariigil kaebaja vastu enammaksete tõttu pensionisummadest kinnipidamise õigus, ei ole selle teostamisel arvestatud asjaoluga, et Vene Föderatsiooni pension on kaebajale määratud alles alates 01.07.2012 ega lähtu seega Lepingu artikli 13 p-st 2, mille järgi tuleb ümberarvestus teostada avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest päevast ehk alates 01.06.2012. SKA poolt haldusasjas antud seletusest halduskohtule ilmneb, et Vene Föderatsiooni pädev asutus kandis Sotsiaalkindlustusametile kaebaja Venemaa Föderatsiooni pensioni perioodi eest 01.07.2012 kuni 31.03.2013 summas 743,74 eurot (tl 44p). Eeltoodust tulenevalt on Vene Föderatsiooni poolt SKA-le üle kantud pension ühe kuu pensionisumma ulatuses väiksem kui see pidi Lepingu järgi olema. Ringkonnakohus leiab, et nii nagu Lepingu art 13 p-s 2 peetakse pensioni vähenemise keelu all silmas Lepingu alusel nii Eesti Vabariigi kui ka Vene Föderatsiooni poolt makstavat pensioni kogumis, tuleb samast põhimõttest lähtuda ka Rakenduskokkuleppe art 7 p 6 tõlgendamisel, mis näeb ette, et Lepingu alusel pensioni maksmisel isikule tuleb arvestada ka eelnevalt väljamakstud pensionisummasid. Olukorras, kus ühe lepinguosalise riigi vea tõttu jääb isikul Lepingu alusel ühe kuu pensionimakse saamata, tulnuks teise riigi (käesoleval juhul Eesti) haldusorganil seda enammakse kinnipidamisel arvesse võtta olenemata asjaolust, et ta ise vea tekkimise eest ei vastuta. Vastupidine tõlgendus võib kaasa tuua isiku pensioni vähenemise keelu rikkumise. Ringkonnakohtu eeltoodud tõlgendusest tulenevalt ei oma käesolevas asjas tähtsust Sotsiaalkindlustusameti poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud Venemaa Föderatsiooni Pensionifondi 10.12.2012. a ja 30.01.2014. a kirjad koos tõlgetega eesti keelde, millest ilmneb, et ka Venemaa Föderatsioon on pidanud võimalikuks Lepingu ning Rakenduskokkuleppe alusel tekkinud enammaksete isikutelt tagasinõudmist. Ringkonnakohus tagastab nimetatud tõendid Sotsiaalkindlustusametile. Seega on halduskohtu otsus SKA 28.06.2013. a otsuse nr 800212VF/3 tühistamise kohta lõppjäreldusena õige.

III

31. Eeltoodud põhjendustel jääb Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.01.2014. a otsus muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu otsuse motiveeriva osa alajaotises II toodud põhjendustega. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluse käigus esitatud 15.03.2014. a vastuse lisad tuleb tagastada, kuna need ei oma käesolevas asjas tähtsust. Samal põhjusel jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotlused nõuda SKA-lt välja kõik Eesti-Vene vastastikused pensionilepped alates 1992. aastast ning toimik Narva kohtumajast. Rahuldamata jääb ka kaebaja taotlus pensioni enammakse teatise SKA-lt väljanõudmiseks, kuna vastav teatis on T.V. pensionitoimikus, mis on kohtule esitatud. Seonduvalt kaebaja taotlustega, kohustada SKA-d hüvitama kaebaja materiaalsed ja moraalsed kulutused summas 1000 eurot, algatada uus arutelu staaži ja saamata summade osas ning kriminaalmenetlus pensionisummade kadumise osas, märgib ringkonnakohus, et HKMS § 180 lg-st 1 tulenevalt on ringkonnakohtus vaidluse esemeks vaid need küsimused, mida lahendas otsuses halduskohus, mistõttu ei ole ringkonnakohtus võimalik vaidluse eset laiendada uute nõuetega, mida halduskohtus ei arutatud. Kuna kaebaja taotluste rahuldamine ei aita kaasa ega ole vajalik Sotsiaalkindlustusameti esitatud apellatsioonkaebuse lahendamiseks, kaebaja võimalikku kahju hüvitamise nõuet ei ole halduskohtus arutatud ning kaebaja kriminaalmenetluse algatamise taotluse tagastas halduskohus 22.07.2013. a määrusega, ei ole ringkonnakohtul võimalik kaebaja taotlusi menetleda ning need tuleb jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel