1-13-3450/62 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 14. november 2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-3450 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Tõlk Enn Pustak

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Z.I

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Z.I , isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 31.03.2014 ja lõpp 25.07.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.11.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS

§ 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta Z.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Z.I-le ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 26.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 27.02.2014 määrusega vastavalt KarS § 74 lg 4 pöörati täitmisele Z.I-le

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.06.2013 kohtuotsusega nr 1-13-3450 mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 31.03.2014. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning kannab reaalset vangistust esimest korda. Kuriteoaste on muutunud raskemaks. Kuriteo raskust suurendab vägivalla olemasolu. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, kuna kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

Z.I taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul on talle

vanglas viibitud ajast piisanud, et mõelda oma käitumise üle. Vabanemisel asub isik tööle endisesse töökohta ning asub elama elukaaslase juurde. Samuti soovib kinnipeetav maksta oma

võlgnevusi. Isiku sõnul on ta alkoholiga lõpu teinud ning muutunud ja saab elada seaduskuulekalt. Prokurör Z.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus, korduvus ja iseloom (mh vägivaldsus) viitavad

tema ohtlikkusele. Tegemist on 5-l korral kriminaalkorras ning 19 korda väärtegude toimepanemise eest karistatud isikuga. Karistusregistri andmetel seisuga 31.10.2014 on temal

1 kehtiv ja 4 arhiveeritud kriminaalkaristust ning 6 kehtivat ja 13 arhiveeritud

distsiplinaarkaristust. hinnata Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud

temale mitmel korral antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes jämedalt

käitumiskontrolli nõudeid. Seega võib järeldada, et

antud kinnipeetava puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada, seda ka elektroonilise valvega. Kinnipeetav

on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute süütegude toimepanemisest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et süüdimõistetu seekord ühe aasta jooksul suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetavat, kes on korduvalt ja

pika ajavaheliku kestel toime pannud erinevaid kuritegusid ning pole varem suutnud

nõuetekohaselt alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ega väljendanud kindlat soovi

õigusvastasest käitumisest loobumiseks, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet

seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, isik on ohtlik konkreetsele täiskasvanule ja ametnikele ning risk ühiskonnas on olemas. Ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises, kui isik on tarvitanud alkoholi. Vangla iseloomustusest nähtub, et Z.I suhtes uue mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on %. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise 27 tõenäosus kahe aasta jooksul on 32%.

Vangla materjalidest nähtub, et isikul on tasumata võlgu ja laene summas 13 914,61 eurot.

Kuigi isikul on vabanedes garanteeritud töökoht, ei ole garanteeritud, et isik suudab majanduslikult vabaduses toime tulla ning tasuda kohtutäituritele oma võlgnevusi. Kohus leiab, et kui isikul tekivad majanduslikud probleemid võib see põhjustada isikule lisapingeid. Isikul oli enne vangistust probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Isik pole varasemalt suutnud

järgida talle määratud kohustust „mitte tarvitada alkoholi“, mille tõttu määrati talle

alkoholivastane ravi ning isik läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Hoolimata ravist ja sotsiaalprogrammi läbimisest tarvitas isik taas hoolimata keelust katseajal alkoholi. Kuigi isik saab aru, et alkohol tekitab talle probleeme, ei suuda ta alkoholi tarvitamisest loobuda. Kohus leiab, et kui isikul tekivad raskused, võib ta asuda taas alkoholi tarvitama ning rikkuda taaskord talle määratavat kohustust „mitte tarvitada alkoholi“. Samuti esineb isikul agressiivset käitumist, kui ta on alkoholi tarvitanud ning isik tunnistab seda. Isikul on puudulik probleemide lahendamise oskus, lahendab neid jõudu kasutades. Isik ei mõista teiste inimeste seisukoht ega tee oma käitumisest järeldusi. i

Kohus leiab, et isiku poolt varasemalt katseajal kontrollnõuete rikkumisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et

kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik