3-12-2355/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2355 Haldusasi M.H. kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14. veebruari 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.H. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tartu Vangla apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu

14. veebruari 2013. a otsus.

2. Jätta M.H. kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega

15. detsember 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialist tegi 7. novembri 2011. a õiendis Tartu Vangla direktorile ettepaneku arvata kinnipeetav M.H. välja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 11. klassi õpilaste nimekirjast tulenevalt kinnipeetava poolsetest sagedastest rasketest distsiplinaarrikkumistest. Tartu Vangla direktor märkis 9. novembril 2011 nimetatud õiendile „Välja arvata“.

Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori 21. novembri 2011. a käskkirjaga nr 114 kustutati M.H. Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilaste nimekirjast õppetöös mitteosalemise tõttu.

M.H. esitas 23. augustil 2012 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis kahju hüvitamist summas 13 000 eurot, kuna lisaks 4. novembril 2011 toime pandud distsiplinaarsüüteo eest karistamisele arvati ta selle eest välja ka Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 11. klassi õpilaste nimekirjast.

Tartu Vangla jättis 9. oktoobril 2012 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. M.H. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas

13 000 eurot, kuna kaebaja arvati välja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilaste nimekirjast. Kaebuse põhjenduste kohaselt pidi kaebaja vangla koostatud isikliku täitmiskava kohaselt omandama karistuse kandmise ajal keskhariduse, kuid vangla tegevuse tulemina võeti talt võimalus õppida ja saada haridus, mis võimaldanuks tal asuda tööle keskharidust nõudval töökohal. Sellest tulenevalt on kaebajal raskendatud oma perekonna ülalpidamine. Koolist väljaarvamisega kaotas kaebaja ühe aasta. Ühtlasi sattus ta vanglaametnike ja teiste inimeste pilkealuseks, see tõi kaasa kaebaja au ja hea nime teotamise. Täiendavalt kaasnes kaebajale stress ja heaolu langus.

3. Tartu Halduskohtu 14. veebruari 2013. a otsusega rahuldati M.H. i kaebus osaliselt ja mõisteti Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 800 eurot järgmistel põhjendustel:

3.1. Vangistusseaduse (VangS) §-dest 34 ja 35 tuleneb vangla kohustus võimaldada kinnipeetaval haridust omandada. Vangistusseadusest ei tulene, et õppetööst osavõtu keelamise põhjuseks võiks olla konkreetne distsiplinaarüleastumine või eelnevad distsiplinaarkaristused. Halduskohus ei nõustunud vangla seisukohaga, et koolist kõrvaldamine võiks toimuda VangS § 41 lg 2 alusel, kuna olukorras, kus kaebaja oma käitumisega ohustas vangla julgeolekut, tulnuks kohaldada VangS § 69 lg-st 1 tulenevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ettepanekut õpilase nimekirjast väljaarvamiseks ja mittelubamist õppetööle ei saa pidada kohaseks ja vajalikuks meetmeks tagamaks julgeolekut vanglas. Ka tuginemine varasematele distsiplinaarkaristustele ei ole asjakohane (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2010. a otsus nr 3-3-1-32-10). Vastustaja on ka ise tunnistanud, et kaebaja õppetööst eemaldamiseks puudus vanglal tegelikult õigus. Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori 21. novembri 2011. a käskkirja nr 144 kohaselt kustutati kaebaja kooli nimekirjast õppetöös mitteosalemise tõttu, kuid see oli tingitud sellest, et vangla ei lubanud kaebajat alates 4. novembrist 2011 õppetööle. Halduskohus leidis, et vangla vastav tegevus oli õigusvastane.

3.2. Kaebaja väidete kohaselt seisneb mittevaraline kahju võimaluse kaotamises saada vabaduses keskharidust eeldav töökoht. Lisaks sattus ta koolist väljaarvamisega vanglatöötajate ja teiste inimeste pilkealuseks ning et tulevase kõrgemapalgalise töökoha kaotus tekitas moraalse stressi ja heaolu languse ning väärikuse alandamise. Halduskohus leidis, et õigust haridusele saab lugeda selliseks oluliseks põhiõiguseks (põhiseadus – PS § 37), mille rikkumine toob kaasa rahalise hüvitise väljamõistmise. Halduskohus tuvastas, et esines põhjuslik seos vangla tegevuse, mis seisnes kaebaja õppetööle mittelubamises, ja kahju tekkimise vahel (riigivastutuse seadus – RVastS § 7 lg 1). Ühtlasi leidis halduskohus, et vastustaja käitus kahju tekkimisel ka süüliselt, kuna ta on ise nentinud, et tal ei olnud õigust takistada kaebaja osalemist õppetöös.

3.3. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda sellest, et väljamõistetav hüvitis kompenseeriks isikule tekkinud kahju ning et see omaks ka haldusorganit distsiplineerivat mõju, et viimane enam analoogsel viisil ei käituks. Halduskohus pidas mõistlikuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 800 eurot. Halduskohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks täies ulatuses ei ole piisavalt tõendatud see, et keskhariduse omandamata jätmine tooks kaasa kõrgemapalgalise töökoha kaotuse tulevikus ning et vangla tegevuse tagajärjel oleks kaebaja sattunud teiste pilkealuseks.

3.4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel vabastatud. Riigilõivuseaduse § 571 lg 2 kohaselt tuleb halduskohtusse kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. HKMS § 118 lg-st 2 tuleneb, et kui otsus tehakse isiku kasuks, kes on riigilõivust vabastatud, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kohtu poolt rahuldatud summalt 800 eurot tulnuks riigilõivu tasuda 24 eurot. See summa tuleb Tartu Vanglalt mõista välja riigituludesse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada osas, milles M.H. i kaebus osaliselt rahuldati ning Tartu Vanglalt mõisteti välja mittevaralise kahju hüvitis summas 800 eurot. Asjas tuleb teha uus otsus, millega M.H. i kaebus rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse kohaselt:

4.1. Tartu Vangla hinnangul ei ole õigus haridusele niisugune põhiõigus, mille rikkumine toob iseseisvalt kaasa rahalise hüvitise maksmise kohustuse. RVastS § 9 lg 1 kohaselt saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on tegemist suletud kataloogiga põhiõigustest, mille avalik-õiguslikus suhtes rikkumise korral on mittevaralise kahju hüvitamine võimalik. Oma kaebuses on M.H. märkinud, et vangla tegevuse tagajärjel kahjustati tema head nime, au ja väärikust. Samas nentis halduskohus, et kaebaja au ja väärikust ei ole teotatud. Seega ei tuvastanud halduskohus ühtegi RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud koosseisu täitmist, kuid sellele vaatamata mõistis halduskohus kaebaja kasuks välja hüvitise.

4.2. Halduskohus ei võtnud kaebaja õiguste rikkumise raskuse hindamisel arvesse asjaolu, et tegemist on 1977. aastal sündinud isikuga, kes võinuks keskhariduse omandada juba 1990. aastate keskel. Kuigi igaühel on võimalik omandada haridust talle sobivas vanuses, on üldhariduse omandamise puhul rikkumise raskuse tuvastamisel oluline see, kas üldhariduse omandamine toimub eas, mil see on eeldatavalt isiku põhitegevus või paarkümmend aastat hiljem.

4.3. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kaebaja vabastati 18. veebruaril 2013 vangistusest tingimisi enne tähtaega. Halduskohtule oli nimetatud asjaolu küll teadmata, kuid see muudab sisuliselt vääraks halduskohtu väite, et kaebajalt võeti võimalus lõpetada karistuse kandmise ajal 12 klassi. Enne 2013. a juunit ei oleks keskhariduse omandamine kaebajal olnud võimalik ka juhul, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

4.4. Halduskohtu otsusest ei selgu, millest tuleneb väljamõistetava hüvitise suurus. Isegi kui oleks täidetud mõni RVastS § 9 lg 1 koosseisudest, on võimalik kahju hüvitatud vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamisega.

5. M.H. jääb Tartu Vangla apellatsioonkaebusele esitatud vastuses varasemalt kohtumenetluse käigus esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 14. veebruari 2013. a otsus tühistada. M.H. i kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

7. Käesoleval juhul on apellatsioonimenetluses vaidluse all RVastS § 9 lg 1 sisustamine. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kuna kaitstavate õigushüvede ring on esitatud sättes toodud ammendatult, ei saa jaatada mittevaralise kahju tekkimist, kui tuvastamist ei ole leidnud RVastS § 9 lg-s 1 toodud õigushüve rikkumine. Seaduse mõttega ei ole kooskõlas nimetatud loetelu laiendamine ka sättes mainimata õigushüvedele. Seaduse mõte on piirata mittevaralise kahju hüvitamise juhtumeid vaid eriti raskete isikuõiguste rikkumiste juhtumitega, et säästa avalikke vahendeid.

8. Selleks, et käesoleval juhul oleks põhjendatud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine, tuleb kindlaks teha, millise RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüve rikkumise on kaasa toonud kaebajal keskhariduse omandamise mittevõimaldamine, st PS §-st 37 tuleneva õiguse rikkumine. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi ainuüksi PS §-s 37 sätestatud põhiõiguse rikkumine seda, et selle tulemina tuleks kaebajale välja mõista ka mittevaralise kahju hüvitis RVastS § 9 lg 1 tähenduses.

9. Halduskohtule esitatud kaebuses väitis kaebaja, et koolist väljaarvamise tagajärjel sattus ta vanglaametnike ja teiste isikute pilkeobjektiks, st teotati tema au ja head nime. Halduskohus oma otsuses nimetatud õigushüvede rikkumist seevastu ei tuvastanud. Ringkonnakohus nõustub siinkohal halduskohtu seisukohaga au ja hea nime teotamise puudumise osas. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et RVastS § 9 lg 1 annab õiguse nõude hüvitist au ja hea nime teotamise korral ainult siis, kui au ja head nime on teotanud avaliku võimu kandja. Kaasvange aga avaliku võimu kandjateks pidada ei saa.

10. Vangla tegevus seisnes selles, et Tartu Vangla direktori 9. novembri 2011. a otsuse alusel arvati kaebaja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori 21. novembri 2011. a käskkirjaga nr 114 õpilaste nimekirjast välja, põhjusel, et kaebaja ei osalenud õppetöös. Tartu Vangla tegevuse tõttu ei saanud kaebaja õppetööst osa võtta. Nagu eelnevalt märgitud, eeldab au ja hea nime teotamine vastustajapoolset aktiivset ja tahtlikku tegevust kaebaja mustamise osas. Olukorras, kus vangla ei ole kaebajat õppetööle lubanud, kuid ei ole seejuures esitanud kaebaja kohta käivaid ebakohaseid väärtushinnanguid ega ka tõele mittevastavaid faktiväiteid, ei ole kaebaja takistamine hariduse omandamisel veel võrdsustatav viimase au ja hea nime teotamise või inimväärikuse alandamisega. Asjaolu, et kaebaja hinnangul on tema õigushüvedele kaasnenud riive, ei tingi veel mainitud riive jaatamist ja rikkumise tuvastamist. Hüvitise väljamõistmiseks tulnuks kaebajal välja tuua ja kohtule esitada konkreetsed asjaolud selle kohta, et tema au ja head nime on teotatud ja inimväärikust alandatud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väited nimetatud õigushüvede rikkumise osas tõendamata.

11. Eelnevast tulenevalt ei leidnud tuvastamist RVastS § 9 lg 1 koosseisu täitmine, mistõttu ei ole kaebajale kahju tekkinud. Seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta ka apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas, mis puudutavad kahjuhüvitise vähendamist ja kohase hüvitise suuruse määramist, kuna vastavate väidete käsitlemine eeldab kaebajale kahju tekkimise jaatamist.

12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Tartu Vangla apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 14. veebruari 2013. a otsuse, millega rahuldati M.H. i kaebus osaliselt ja mõisteti Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 800 eurot. M.H. i kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Tartu Vangla oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. M.H. oli kaebuse esitamisel halduskohtule menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene