1-09-4594/87 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 14. november 2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-09-4594 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Tõlk Ain Tali

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid A.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

A.U , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub. Karistuse kandmise algus 28.02.2011 ja lõpp 24.02.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 06. .2014, videokohtuistungil 11

Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta A.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, A.U-le ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 09. .2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.U 10 vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.U on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 17.05.2011 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 5, 7 järgi ja mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust; KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust; KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi ja mõisteti järgustuseks 2 aastat vangistust; KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja isikut karistati vangistusega 4 aastat ja 8 kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1

alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 09.09.2010 kohtuotsuse alusel mõistetud

karistus, s.o 8 kuud vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.02.2011. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kahel korral

ning kannab reaalset vangistust teist korda. Isikut on hulgaliselt karistatud väärteokorras. Käesolevat karistust kannab isik röövimise, asja omavolilise kasutamise, varguse ja omavolilise

sissetungi eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, ühiskonnaohtlikkus on

tõusnud. Kinnipeetav on tekitanud ulatuslikumalt materiaalselt kahju. Mõlemad süüteod on seotud vägivallaga ja toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

A.U taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik on valmis käima

kriminaalhooldaja juures. Isik on elamispinna järjekorras ning soovib minna ka tööle. Oma

sõnul on kinnipeetav aru saanud oma tegudest. Samuti soovib kinnipeetav hakata nõudeid tasuma. Isiku sõnul on ta muutunud, narkootikumide ja alkoholiga probleeme ei ole.

Prokurör A.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem

elukäik (kriminaalregistri andmetel seisuga 04.11.2014 isikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral; 38 korda karistatud väärteomenetluse korras, väärteokaristused on arhiveeritud) ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom (mh vägivaldsus) viitavad tema ohtlikkusele.

Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt mittevägivaldse ja

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 80% ja 58%, mis on kõrge risk. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootiliste ainete tarvitamisega (karistatud AS järgi 16 korda, NPALS § 15/1/ järgi 2 korda), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käesoleval ajal on kinnipeetaval seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel

alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg

2 sätestatud võimalikud lisakohus käitumiskontrolli üks

tused. Kuna kriminaalhoolduse ja nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise

elukoha puudumine

vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ni

ng

taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). Varasemad karistused ei ole isikule mingit mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Antud

kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest).

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangla materjalidest nähtub, isik on ohtlik avalikkusele ning risk ühiskonnas on olemas. Oht seisneb selles, et isik võib materiaalse kasu saamise eesmärgil kasutada vägivalda.

Vangla iseloomustusest nähtub, et A.U uue üldise korduva kuriteo suhtes eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on %. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise 80 tõenäosus kahe aasta jooksul on 58%. Isikut on hulgaliselt karistatud väärteokorras (37 korral).

Lisaks sellele nähtub vangla materjalidest, et isikul puudub kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Kuivõrd isikul puudub alaline elukoht, ei ole tal võimalik täita ka kriminaalhoolduse

nõudeid. Garanteeritud töökoha puudumine on kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise

riskifaktor, sest eelmised kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isikul on tasumata võlanõudeid summas 3 093,36 eurot. Vangla materjalidest nähtub, et isiku

toimetulekut võib mõjutada tasumata võlanõuete olemasolu. Kohus leiab, et kui isik satub

majanduslikesse raskustesse, võib ta panna toime uusi kuritegusid, et saada kiiret majanduslikku kasu. Samuti võivad isiku toimetulekut mõjutada probleemid sõltuvusainetega. Vangla materjalidest nähtub, et isik tarbis enne vangistust iga päev kanepit ja 2-3 korda kuus amfetamiini. Isik aga sõltuvust eitab. Samuti nähtub, et isikul oli enne vangistust probleeme alkoholiga. Isik on seda ka tunnistanud, kuid eitab vägivaldset käitumist alkoholijoobes olles. Materjalidest aga nähtub, et isik on vägivaldse käitumisega, kuivõrd mõlemad kuriteod olid seotud vägivallaga. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab täita kontrollnõuet alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld ega pane alkoholijoobes olles toime uusi kuritegusid.

Kuigi isikul on soov muutuda, on ta eesmärkide seadmisel ebakindel ega näe kohati senistes hoiakutes probleemi. Isik leiab, et pani süüteo toime üksnes raske majandusliku olukorra tõttu. Isik ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme. Materjalidest nähtub, et isikul puuduvad kindlad strateegiad probleemid

e ja negatiivsete tagajärgedega toimetulekuks. Isikul on vangistuses seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi

enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava

vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab

ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik