3-14-52619/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52619

Haldusasi

OÜ

Inversion

Software

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 20.10.2014 otsuse nr 263-14/153905

osaliseks tühistamiseks ning SA KredEx kohustamiseks

viima riigihanke „KredExi käenduste ja laenude haldamise

tarkvara arendus“ (viitenumber 153905) hankedokumendid

vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Inversion Software, seaduslik

esindaja juhatuse liige Indrek Järve

Vastustaja (hankija) – SA KredEx, volitatud esindajad v.adv

Kuldar-Jaan Torokoff ja v.adv Jaana Nõgisto

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Inversion Software kaebus rahuldamata.

2. Mõista OÜ-lt Inversion Software SA KredEx kasuks välja menetluskulu 15 (viisteist)

eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 278 lg 1), s.o hiljemalt 24.11.2014, välja

arvatud HKMS § 278 lg-s 2 sätestatud juhul.

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses

(HKMS § 279 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-52619

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA

KredEx

(vastustaja)

avaldas

08.07.2014

riigihangete

registris

avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „KredExi käenduste ja laenude haldamise tarkvara

arendus“ (viitenumber 153905) hanketeate (HT) ja tegi kättesaadavaks hankedokumendid

(HD).

2. OÜ Inversion Software (kaebaja) esitas 18.08.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile

(VAKO) vaidlustuse vastustaja kohustamiseks viima riigihanke (viitenumber 153905) HT ja

HD kooskõlla õigusaktide nõuetega.

3. VAKO rahuldas 10.09.2014 otsusega nr 211-14/153905 vaidlustuse osaliselt ja kohustas

vastustajat viima HD p 16.2.4 kooskõlla õigusaktides ettenähtud nõuetega.

4. Vastustaja muutis 06.10.2014 HD p 16.2.4.

5. Kaebaja esitas VAKO-le vaidlustuse vastustaja kohustamiseks viima riigihanke

(viitenumber 153905) HD vastavusse õigusaktide nõuetega. Kaebaja leidis, et vastustaja on

jätnud VAKO otsuse sisuliselt täitmata, täiendades HD vaid formaalselt ja säilitades hindamise

kriteeriumi subjektiivse iseloomu. Hindamismetoodika ei ole kooskõlas riigihangete seaduse

(RHS) § 31 lg-ga 4 ja on seetõttu õigusvastane.

6. Vastustaja vaidles vaidlustusele vastu, leides, et on esitanud soodsaima pakkumuse

väljaselgitamiseks objektiivsed ja kontrollitavad hindamise kriteeriumid. Vastustaja on

võrreldes eelnevaga täpsustanud HD sõnastust ja kehtestanud ka konkreetse vormi (Vorm 9),

milles annab selgeid juhiseid arendusprotsessi korralduse ettepaneku koostamiseks. HD p-s

16.2.4 on sätestatud selged juhised pakkumustes esitatud arendustegevuse korralduse

ettepaneku hindamiseks. HD p-de 16.1.6.1, 16.1.6.2 ja Vorm 9 koostoimes peab iga vastava

eriala asjatundjaks olev pakkuja aru saama, mida vastustaja temalt eeldab, ja olema valmis

koostama arendusprotsessi selge, sama eriala asjatundjale arusaadava ning vastuoludeta

kirjelduse. Vastavat erialapädevust omav komisjon on võimeline HD tingimuste alusel hindama

pakkumusi ning omistama neile HD p 16.2.4 järgi objektiivsed ja kontrollitavad hinded.

Pakkumuse kirjelduses esinevad vastuolud ja puudused tuleb igakordselt ära põhjendada,

mistõttu on vastustaja antav hinne tagantjärele kontrollitav. AS PricewaterhouseCoopers

Advisors IT valdkonna juhtivkonsultant Mihkel Lauk on oma ekspertarvamuses leidnud, et

hindamiskriteeriumid on arusaadavad, võimaldavad pakkumuste objektiivsed hindamist ja

antavat hinnet on võimalik tagantjärele kontrollida.

7. VAKO rahuldas 20.10.2014 otsusega nr 263-14/153905 vaidlustuse osaliselt ja kohustas

vastustajat viima õigusaktides ettenähtud nõuetega vastavusse HD p 16.2.4 tulemuse „kasin“ ja

„kehv“ osas. Vastustajalt mõisteti kaebaja kasuks välja tasutud riigilõiv proportsionaalselt

rahuldatud osaga vaidlustusest summas 511,3 eurot. Põhjendused:

7.1. Hindamiskriteeriumid on pärast HD muutmist põhimõtteliselt kontrollitavad. Hindamise

kriteeriumi kohaldamiseks on oluline, et pakkujad saaksid HD-st aru, kuidas koostada

arendusprotsessi

korralduse

ettepanekut

selliselt,

et

vastustaja

annaks

sellele

maksimumpunktid. Juhul, kui arusaadavus on tagatud, võimaldab kriteerium põhimõtteliselt ka

objektiivset hindamist RHS § 31 lg 4 mõttes. See, kuidas peab arendusprotsessi korralduse

ettepanek olema pakkumuses kirjeldatud maksimumpunktide saamiseks, on nähtav HD p-dest

16.1.6.1 ja 16.1.6.2. Kaebaja ei ole neid punkte ega Vormi 9 vaidlustanud, seega peab talle

olema arusaadav, millised aspektid ja kuidas peavad olema arendusprotsessi korralduse

3-14-52619

3(10)

ettepanekus kirjeldatud selleks, et vastustaja omistaks HD p-s 16.2.4 kehtestatud metoodika

alusel pakkumustele tulemuse „suurepärane“.

7.2. HD p-st 16.2.4 nähtub, et „suurepärasest“ tulemusest kehvem tulemus antakse juhul, kui

pakkuja ei ole kõiki HD p-des 16.1.6.1 ja 16.1.6.2 hinnatavaid aspekte pakkumuse esitamisel

põhjalikult läbi mõelnud ja kirjeldanud. Tulemus „hea“ omistatakse pakkumusele, kus kõik HD

p-des 16.1.6.1 ja 16.1.6.2 nimetatud aspektid on kaetud, kuid kirjelduse eri osade vahel

eksisteerib väheolulisi vastuolusid. Muid puudujääke kirjelduses olla ei tohi. Seega peab

vastustaja tuvastama pakkumusest vastuolud ja tuvastatud vastuolud on objektiivselt

kontrollitavad. Tulemus „keskpärane“ omistatakse pakkumusele, kus kõik HD p-des 16.1.6.1

ja 16.1.6.2 nimetatud aspektid on kaetud, kuid lisaks sellele, et kirjelduse eri osade vahel

eksisteerib väheolulisi vastuolusid, on pakkumuses tuvastatud ka selged puudujäägid kirjelduse

detailsuses. Vastustaja poolt tuvastatud vastuolud ja puudujäägid on objektiivselt

kontrollitavad.

7.3. Tulemus „kasin“ on eristatav tulemusest „keskpärane“, kui katmata on HD p-des 16.1.6.1

ja 16.1.6.2 kirjeldatud aspektid ning esinevad selged vastuolud kirjelduse eri osade vahel.

Tulemus „kasin“ on võimalik saada ka juhul, kui HD p-des 16.1.6.1 ja 16.1.6.2 kirjeldatud

aspektid on kaetud ning esinevad selged vastuolud kirjelduse eri osade vahel, kuid ei esine muid

puudusi. Kuna ka tuvastatud väheolulised vastuolud kirjelduse eri osade vahel peavad olema

selged, siis üksnes vastuolu väheolulisuse või selguse kaudu ei ole hindepunktide erinev

andmine (kas „hea“ või „kasin“) objektiivselt põhjendatav. Samuti kui pakutavad lahendused

on puudulikult kirjeldatud või pole realistlikud, siis on sisuliselt tegemist puudujäägiga

kirjelduse detailsuses, mistõttu ei ole ka tulemuse „keskpärane“ eristamine „kasinast“

objektiivselt põhjendatav. Hindamise kriteeriumi kohaldamise metoodika ei tohi sisuliselt

samadel põhjustel anda hinnatava kriteeriumi eest paremaid ja halvemaid tulemusi.

7.4. Pakkumus, millele vastustaja peaks HD kohaselt andma hinnangu „kehv“, ei peaks RHS

mõttes kunagi hindamise staadiumisse jõudma ning selline pakkumus tuleks pakkumuse

vastavuse kontrollimise etapis RHS § 47 lg 2 alusel tagasi lükata.

8. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 20.10.2014 otsuse tühistamiseks

osas, millega tema vaidlustus jäeti osaliselt rahuldamata ja riigilõiv vastustajalt kaebaja kasuks

terves ulatuses välja mõistmata. Kaebaja palus kohustada vastustajat viima HD vastavusse

õigusaktide nõuetega ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja nii vaidlustusmenetluses kui

kohtumenetluses tasutud riigilõiv. Põhjendused:

8.1. Hindamiskriteeriumid ei ole objektiivsed, vaid eeldavad subjektiivse hinnangu andmist.

HD-s puudub objektiivne metoodika, kuidas tuvastada, kas pakkumuses esitatud kirjeldus on

selge või mitte, milline on väheoluline ja milline selge puudujääk ja vastuolu, milline on

keskpäraselt ja milline puudulikult sõnastatud ja põhjendatud kirjeldus, kas pakutav lahendus

on realistlik või mitte. Ekspert viitas, et hindamise objektiivsus saavutatakse läbi selle, et

pakkumusi hinnatakse IT valdkonnas väljakujunenud standardite, parimate praktikate ja

metoodikate järgi. HD-s ei ole aga viidatud ühelegi standardile, praktikale ega metoodikale,

millest lähtuvalt hindamine toimub. Ka ekspertarvamus kinnitab, et objektiivseks hindamiseks

tuleb väljuda HD-s toodud hindamiskriteeriumitest. RHS § 50 lg 1 järgi tohib pakkumuste

hindamisel lähtuda vaid HD-s nimetatud kriteeriumitest.

8.2. Kaebajale ei võimaldatud enne VAKO otsuse tegemist ekspertarvamusega tutvuda ja selle

kohta arvamust avaldada. Lisaks ei nähtu VAKO otsusest, mille alusel tuleb Mihkel Lauki

pidada IT valdkonna riigihangete hindamiskriteeriumi eksperdiks, ega seda, kas tegemist on

sõltumatu ekspertarvamusega.

3-14-52619

4(10)

8.3. VAKO ei analüüsinud hindamiskriteeriume tervikuna, vaid enda moodustatud

redutseeritud versiooni nendest. VAKO muudetud hindamiskriteeriumid on objektiivsemad kui

HD-s toodud, seega on VAKO jõudnud ebaõigetele järeldustele.

8.4. Kaebaja ei ole väitnud, et HD p-d 16.1.6.1 ja 16.1.6.2 oleksid arusaadavad. Kaebaja

vaidlustas HD p 16.2.4 tervikuna. Kuna p-s 16.2.4 viidatakse p-dele 16.1.6.1 ja 16.1.6.2, on

viimati viidatud punktid p 16.2.4 lahutamatud osad ja neid tuleb vaadelda koos. VAKO jättis

õigusvastaselt HD p-de 16.1.6.1 ja 16.1.6.2 õiguspärasuse kontrollimata.

8.5. Hindamiskriteeriumid peavad olema esitatud piisava selgus- ja täpsusastmega, et pakkujad

oleks võimelised neist välja lugema asjaolusid, mida vastustaja puudusteks peab ja mis võiks

seega pakkumuse hinnangule negatiivselt mõjuda. Praegused hindamiskriteeriumid on

subjektiivsed ja etteennustamatud. Sellised ebaselgused tuleks kõrvaldada HD-st, mitte hakata

lahendama vaidlusi hindamise õiguspärasuse üle pärast hindamise läbiviimist. Hilisemas

vaidluses saaks pakkujale ette heita, et ta on jätnud kvalifitseerimistingimused vaidlustamata.

9. Vastustaja palus jätta kaebus läbi vaatamata osas, milles kaebaja vaidlustab HD p 16.1.6.1

ja 16.1.6.2 ja HD lisa 1 Vormi 9, jätta kaebuse ka ülejäänud nõuetes kaebeõiguse puudumise

tõttu läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:

9.1. Kaebajal puudub võimekus ja tegelik huvi riigihankel osaleda, seetõttu puudub tal ka

kaebeõigus. Kaebaja ei vasta riigihankel kehtestatud ja kohtuliku kontrolli haldusasjas nr 3-14-

52158 läbinud osalemise kriteeriumidele, samuti käibenõuetele. Kaebaja ei ole esitanud

pakkumust koos ühegi ühispakkujaga, kellel oleks olemas HT-s nõutud tehniline ja kutsealane

pädevus, ega tõendanud või usutavalt põhistanud, et tal selline realistlik kavatsus on. Kaebaja

jätkuv tegevus riigihanke tingimuste vaidlustamisel ei näita üles tegelikku huvi või soovi

riigihankel osaleda, vaid soovi riigihanke läbiviimist võimalikult kaua viivitada või sootuks

nurjata. Kaebaja on alates 2010. a septembrist esitanud erinevate tarkvarahangete

vaidlustamiseks 19 vaidlustust. Kaebaja seaduslik esindaja juhatuse liige Indrek Järve on

juriidilise kõrgharidusega ja kaebaja osad kuuluvad emaettevõtjale Contra Legem OÜ, mille

osanikuks ja juhatuse liikmeks on samuti Indrek Järve ning mille ärinimi viitab õigusteenuse

osutamisele. Vastustajal on põhjendatud alus arvata, et kaebaja majandustegevuse üheks

varjatud hoovaks võib olla kolmandate isikute huvides erinevate tarkvarahangete vaidlustamine

hankemenetluse venitamise eesmärgil. Turul eksisteerib nõudlus sellise teenuse järele, sest

olemasoleva tarkvara pakkujad, kes pakuvad ka tarkvara hooldus- ja arendusteenust, on

huvitatud tarkvarahangete viibimisest, kuna neile makstavad teenustasud võivad olla

märkimisväärselt suured.

9.2. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja peab igast hindamiskriteeriumist subjektiivseks

üksnes kriteeriumi sissejuhatavat üldist kirjeldust. Samuti on kaebaja hindamismetoodikat

meelevaldselt tõlgendanud, kritiseerides metoodika üksikuid lauseid kontekstiväliselt. Iga

tulemi kirjeldust tuleb tõlgendada tervikuna ja koostoimes kõigi kirjelduse lausete ning teiste

HD punktidega. Vastustaja ootused pakkumuse antud osale nähtuvad lisaks ka HD p-dest

16.1.6.1 ja 16.1.6.2 ning HD lisa 1 Vormilt 9. Neist peab iga vastava eriala asjatundja aru saama,

mida vastustaja eeldab, ja olema valmis koostama arendusprotsessi selge, sama eriala

asjatundjale arusaadava ning vastuoludeta kirjelduse. Vastavat erialapädevust omav komisjon

on võimeline HD tingimuste alusel hindama pakkumusi ja omistama neile p-s 16.2.4 toodud

tabeli järgi objektiivsed ja kontrollitavad hinded. Kirjelduses vastuolude olemasolu tuleb

igakordselt ära tuvastada ja põhjendada, mistõttu on vastustaja antav hinne tagantjärele

kontrollitav. Vastustajal ei ole pakkumusi hinnates võimalik teha kontrollimatut suvaotsust.

9.3. VAKO kontrollis HD p 16.2.4 tervikuna selle mõttest lähtudes ja eraldi lauseid kontekstist

välja rebimata. Kaebaja viitas vaidlustuses vaid HD p 16.2.4 vastuolule RHS-ga. Kaebaja ei

3-14-52619

5(10)

selgitanud, et vaidlustab ka HD p 16.1.6.1 ja 16.1.6.2 ning Vormi 9. Samuti puuduvad

sellekohased põhjendused. Kaebaja ei saa kohtumenetluses vaidlustada HD osas, milles ta ei

ole läbinud vaidlustusmenetlust.

10. Kaebaja selgitas täiendavas seisukohtades:

10.1. Kaebaja osaleb hankemenetluses ja esitas vaidlustused ettenähtud tähtaegade sees.

Esimese vaidlustuse puhul tuvastas VAKO vastustaja HD õigusvastasuse. Kuna vastustaja

avaldas HD uue versiooni 3 tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtaega, jäi kaebajale HD

vaidlustamiseks 2 tundi. Seetõttu olid vaidlustuse põhjendused lakoonilised. Teised

põhjendused olid VAKO-le teada eelnevast vaidlustusest.

10.2. Kaebajal on kaebeõigus. Ta kavatseb esitada ühispakkumuse ja tema näol on tegemist

vastavas valdkonnas tegutseva ettevõtjaga, kes on täitnud mitmeid analoogseid või sarnaseid

hankelepinguid. Kuna pakkumuste esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud, ei ole kohane heita

kaebajale ette, et ta ei ole pakkumust esitanud ega kvalifikatsiooni tõendanud. Kaebaja soovib

osaleda õiguspäraselt läbi viidud hankemenetluses. Kaebaja tegevus on vahetult ja ainult seotud

tarkvaratöödega. Ta ei paku ega ole kunagi pakkunud õigusteenuseid. Indrek Järvel ei ole

juriidilist kõrgharidust, kuigi ta õpib Tartu Ülikoolis õigusteadust. Contra Legem OÜ ei ole

osutanud, ei osuta ega plaani osutada õigusteenust ise ega enda tütarettevõtete kaudu.

10.3. Kaebaja ei eita, et on esitanud 4 aasta jooksul 19 vaidlustust, kuid see ei näita, et tal ei

ole olnud huvi neis hangetes osaleda. Ta on osutunud edukaks 13 hankemenetluses. 13 korral

rahuldati kaebaja vaidlustus täielikult, 3 korral osaliselt ja 2 korral jäeti vaidlustus läbi

vaatamata. Ainult 1 korral tehti otsus kaebaja kahjuks. Seega ei ole kaebaja esitanud ühtegi

vaidlustust alusetult.

10.4. Kaebaja nõustub, et HD p 16.2.4 iga taseme kirjelduse esimesed laused on kõige

subjektiivsemad ja sisaldavad kõige rohkem määratlemata mõisteid ja tunnuseid. Kaebaja ei

nõustu aga käsitlusega, et esimesed laused moodustavad mingi abstraktse sissejuhatava üldise

kirjelduse, mida tuleks või võiks hindamismetoodika arvestamisel kuidagi välistada või

ignoreerida. Kui vastustaja nö sissejuhatavaid lauseid hindamisel kasutada ei kavatse, tuleks

kaebus selles osas õigeks võtta ja need laused hindamiskriteeriumidest eemaldada. Hindamise

objektiivsust ei taga hilisema kontrollimise võimalus, sest ka subjektiivne hindamine on

formaalselt tagantjärgi kontrollitav. Praegusel juhul sisaldab hindamismetoodika (st nii HD p

16.2.4 kui ka p-d 16.1.6.1 ja 16.1.6.2) kriteeriume, mis võimaldavad subjektiivset hindamist ja

muudavad

subjektiivse

hindamise

vältimatuks

(puudub

objektiivne

mõõdupuu).

Hindamismetoodika kirjeldus ei ole selge ja läbipaistev, kuna sisaldab subjektiivseid

väärtushinnanguid sisaldavaid lauseid. Kaebajal ei ole võimalik ennustada, kas vastustaja

ekspertkomisjoni arvates on tema pakkumus sõnastatud, struktureeritud ja põhjendatud selgelt,

keskpäraselt või puudulikult, kuna need on täiesti subjektiivsed hinnangud.

11. Vastustaja selgitas täiendavates seisukohtades, et kaebaja tegelikku huvi hankel

osalemise vastu ei näita see, kui edukas ta on olnud varasemates vaidlustusmenetlustes, vaid

see, kas kaebaja on vaidlustatud hangetel ka reaalselt pakkumusi esitanud. Seda ei ole kaebaja

tõendanud. Vastustaja soovib, et kohus kontrolliks, kas kaebajal on olemas ühispakkuja, kellega

kavatsetakse praegusel hankel pakkumus esitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Vastustaja seadis kahtluse alla kaebajal kaebeõiguse olemasolu praeguse kaebuse

esitamiseks. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2014 määruses (p 12) ja VAKO

3-14-52619

6(10)

10.09.2014 otsuses 211-14/153905 (p 5) toodud põhjendustega, mille kohaselt on kaebajal

kaebeõigus praeguse riigihanke HD vaidlustamiseks. Kaebaja tegutseb hankega seotud

valdkonnas – kaebaja põhikirja p 3 kohaselt on tema tegevusaladeks tarkvaraalane nõustamine

ja tarkvara tarnimine, internetilehekülgede loomine ning nende info- ja andmehaldus, tarkvara

süsteemianalüüs ja projekteerimine; kaebaja 2013. a majandusaasta aruanne nimetab kaebaja

põhistegevusaladena tarkvara süsteemianalüüsi ja projekteerimist, veebipõhiste infosüsteemide

loomist ning nende info- ja andmehaldust, kusjuures 2014. a peamiste suundadena on

planeeritud tarkvaraarenduse tegevuse laiendamine nii kliendilahenduste kui omatoodete

suunal; äriregistri andmete kohaselt on kaebaja põhitegevusala programmeerimine. Kaebaja

selgituste kohaselt on ta varem täitnud mitmeid sarnaseid või analoogseid hankelepinguid, mis

näitab, et ta on osalenud hangetel hankelepingu võitmise ja täitmise sooviga, mitte esitanud

vaidlustusi kellegi tundmatu kolmanda isiku huvides hanke viivitamise eesmärgil. Vastustaja

sellekohased väited on paljasõnalised ja ebausutavad. Mitmete vaidlustuste esitamine ei näita

tingimata hankemenetluste takistamise soovi. See võib samamoodi näidata kaebaja soovi

osaleda õiguspäraselt läbiviidud hankel. Kaebaja on ka praegusel juhul kinnitanud, et tal on

huvi ja soov hankel osaleda ja ühispakkumus esitada. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ise

ei vasta HT-s esitatud kvalifitseerimistingimustele ja Tallinna Halduskohus on 03.10.2014

otsuses haldusasjas nr 3-14-52158 tunnistanud kvalifitseerimistingimused õiguspärasteks. See

ei takista aga kaebajal ühispakkumust esitamast. HT p-dest III.2.1.3 ja III.2.2 nähtuvalt on

ühispakkumuse esitamine praegusel riigihankel lubatav. Kohus ei pea vajalikuks nõuda

vastustaja taotlusel kaebajalt välja teavet konkreetse ühispakkuja olemasolu kohta, sest

konkreetne kokkulepe ühispakkumuse esitamiseks võidakse sõlmida ka viimasel hetkel.

Praegune vaidlustus esitati küll viimasel hetkel (06.10.2014, pakkumuste esitamise tähtaeg oli

sel ajal 10.10.2014), kuid kuna vastustaja muutis riigihangete registri andmetel HD-s sätestatud

hindamiskriteeriume alles 06.10.2014, siis ei olnudki kaebajal võimalik varem nende

hindamiskriteeriumide peale vaidlustust esitada. Seega on vaidlustuse niivõrd hiline esitamine

põhjustatud vastustaja enda tegevusest. Seejuures oli vaidlustus esitatud RHS § 121 lg-s 1

toodud tähtaega järgides. Kaebeõiguse puudumist hankemenetlusel tegeliku osalemise huvi

puudumise põhjendusel saab tuvastada vaid juhul, kui sellise huvi puudumine on ilmselge.

Praegusel juhul ei ole ilmselge, et kaebaja ei soovi hankel osaleda ja ühispakkumust esitada,

seega puudub alus kaebust kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.

13. VAKO rahuldas kaebaja vaidlustuse osaliselt, so HD p 16.2.4 tulemuse „kasin“ ja „kehv“

osas. Selles osas ei ole VAKO otsust kohtumenetluses vaidlustatud, seega ei kontrolli kohus

VAKO otsuse õiguspärasust selles osas.

14. HT p-st IV.2.1 tulenevalt osutub vaidlusalusel hankel edukaks majanduslikult soodsaim

pakkumus, mis valitakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: tarkvara arendustööde

teostamise maksumus – osakaal 45 punkti, edasiarenduse töötunni hind – osakaal 15 punkti,

arendusprotsessi korralduse ettepanek – osakaal 40 punkti.

HD p 16.1.6 kohaselt hinnatakse arendusprotsessi korralduse ettepaneku juures järgmisi

aspekte:

16.1.6.1 arendusmetoodika ja projekti läbiviimise korralduse ettepanek (sh töökorraldus ja

testimine ning tulemid) on esitatud, terviklik ning seotud projekti eesmärgiga. Pakkuja on

kirjeldanud arendusmetoodika etappe koos tegevuste kirjeldusega igas etapis, sidudes need

tulemitega. Hankija ja pakkuja rollide jaotust on üksikasjalikult kirjeldatud. Planeeritud on

meetmed projekti kvaliteedi tagamiseks ja riskide maandamiseks; pakkuja ja hankija vastutuse

jaotus on selge ning meetmete otstarbekohasus ja piisavus on põhjendatud;

3-14-52619

7(10)

16.1.6.2 projektiplaani ülesehitus, projekti läbiviimise ajakava, etapid ning etappide tulemid on

selged, loogilises järjestuses ja seotud projekti eesmärgiga, selgitatud on pakkuja spetsialistide

tööjaotust ja koormust ning hankija rollide tööjaotust ja koormust erinevates projektiplaani

osades, projektiplaan on realistlik; selgitatud on projektiplaaniga seotud riskide mõju ja

tõenäosust ning hinnatud tagajärgi realiseerumisel.

16.1.6.3 arendusprotsessi korralduse ettepanek esitatakse HD lisa 1 Vormil 9. Vormi järgimine

ei ole kohustuslik, vaid seda tuleb käsitleda abimaterjalina arendusprotsessi korralduse

ettepaneku koostamisel. Hankija lähtub pakkumuste hindamisel sellest, kui selgelt,

ammendavalt ja vastuoludeta on esitatud Pakkuja nägemus arendusprotsessi korralduse kohta,

arvestades p-des 16.1.6.1 ja 16.1.6.2 nimetatud aspekte ja p-s 16.2.4 käsitletud

hindamismetoodikat.

HD p 16.2.4 järgi antakse arendusprotsessi korralduse väärtuspunktide arvutamiseks kõigepealt

eraldi hinded arendusmetoodika ja projektikorralduse ettepanekule (p 16.1.6.1) ning

projektiplaanile (p 16.1.6.2) järgmise tabeli alusel:

Tulemused

Punkte

Suurepärane. Kriteeriumi hinnatava näitaja kohta on esitatud selgelt

struktureeritud, sõnastatud ja põhjendatud kirjeldus. Esitatust nähtub selgelt,

kuidas hankedokumentides kirjeldatud hankija nõuded ning ootused tulemustele ja

riigihanke eesmärk plaanitakse realiseerida. Kõik p-des 16.1.6.1 ja 16.1.6.2

nimetatud aspektid on kaetud. Puuduvad vastuolud kirjelduse eri osade vahel.

10

Hea. Kriteeriumi hinnatava näitaja kohta on esitatud selgelt struktureeritud,

sõnastatud ja põhjendatud kirjeldus. Esitatust nähtub, kuidas hankedokumentides

kirjeldatud hankija nõuded ning ootused tulemustele ja riigihanke eesmärk

plaanitakse realiseerida, aga kirjelduse detailsuses esineb väheolulisi puudujääke.

Kõik p-des 16.1.6.1 ja 16.1.6.2 nimetatud aspektid on kaetud. Eksisteerivad

väheolulised vastuolud kirjelduse eri osade vahel.

7

Keskpärane. Kriteeriumi hinnatava näitaja kohta on esitatud keskpäraselt

sõnastatud ja põhjendatud kirjeldus, millest on siiski üldjoontes võimalik aru saada,

kuidas hankedokumentides kirjeldatud hankija nõuded ning ootused tulemustele ja

riigihanke eesmärk plaanitakse realiseerida. Kõik p-des 16.1.6.1 ja 16.1.6.2

nimetatud aspektid on kaetud, kuid eksisteerib selgeid puudujääke kirjelduse

detailsuses ning väheolulisi vastuolusid kirjelduse eri osade vahel.

5

Kasin. Kriteeriumi hinnatava näitaja kohta on esitatud puudulikult struktureeritud,

sõnastatud ja põhjendatud kirjeldus. Kõik p-des 16.1.6.1 ja 16.1.6.2 nimetatud

aspektid ei ole kaetud ja/või pakutavad lahendused on läbivalt puudulikult

kirjeldatud või pole realistlikud. Eksisteerivad selged vastuolud kirjelduse eri

osade vahel.

3

Kehv. Kriteeriumi poolt hinnatav näitaja on pakkumuses esitatud vastuvõetamatult

pealiskaudselt, selle sõnastusest ja põhjendustest ei ole võimalik tuletada vastavust

projekti eesmärkidele ega hankija tingimustele.

0

Seejärel mõlema aspekti hinded summeeritakse pakkumuse arendusprotsessi korralduse

hindeks.

15. Kaebaja esitatud vaidlustusest nähtub, et kaebaja taotles vastustaja kohustamist viima HD

vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Kuigi vaidlustuse taotlustes ei ole täpsustatud,

milliseid HD punkte kaebaja vaidlustas, nähtub vaidlustuse põhjendustest, et kaebaja ei pidanud

õigusaktide nõuetele vastavaks HD p 16.2.4. Kuigi HD p 16.2.4 tugineb mh p-dele 16.1.6.1 ja

16.1.6.2, ei ole kaebaja nende punktide õigusvastasust oma vaidlustuses väitnud ega

3-14-52619

8(10)

põhjendanud. VAKO nagu ka kohus on seotud kaebaja esitatud vaidlustuse/kaebuse piiridega

ega saa teha otsust HD osa suhtes, mida ei ole vaidlustatud, ja seda vaatamata asjaolule, kas HD

vastav osa on iseenesest õigusvastane või mitte. Kuna kaebaja ei vaidlustanud oma vaidlustuses

HD p 16.1.6.1 ja 16.1.6.2, siis jättis VAKO õiguspäraselt nende punktide õiguspärasuse

kontrollimata. Nende punktide õiguspärasust ei kontrolli ka kohus, sest kaebaja ei saa kohtule

esitatud kaebuses laiendada kaebust HD osale, mis ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset

menetlust. Arvestades vaidlustuse ja kaebuse ulatust, tuleb praeguses asjas kontrollida HD

p 16.2.4 õiguspärasust tulemuste „suurepärane“, „hea“ ja „keskpärane“ osas.

16. RHS § 31 lg 1 sätestab, et kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima

pakkumuse alusel, nimetab hankija hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist

võimaldavad pakkumuste hindamise kriteeriumid, milleks võivad olla eelkõige kvaliteet, hind,

tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, keskkonda mõjutavad omadused,

käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne hooldus ja tehniline abi ning selle maksumus, sõlmitava

hankelepingu alusel vahetult teenuste osutamise või ehitustööde tegemise eest vastutavate

isikute spetsiifilised tõendatud oskused või kogemus, millest otseselt sõltub osutatavate teenuste

või tehtavate ehitustööde kvaliteet, hankelepingu täitmise tähtaeg. Hankija nimetab pakkumuste

majandusliku soodsuse hindamise seisukohast objektiivselt põhjendatud suhtelise osakaalu,

mille ta igale valitud pakkumuste hindamise kriteeriumile omistab.

Sellest sättest tulenevalt võib pakkumuse hindamiskriteeriumiks olla mh kvaliteet.

Hindamiskriteeriumid peavad võimaldama pakkumusi objektiivselt hinnata.

17. Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et HD p 16.2.4 on tulemuste „suurepärane“, „hea“ ja

„keskpärane“ osas õiguspärane. Hindepunktide kirjeldused võimaldavad aru saada, millistel

tingimustel on võimalik konkreetseid hindepunkte saada. Kui „suurepärane“ tulemus eeldab

selget, põhjendatud, detailset ja vastuoludeta kirjeldust, siis „hea“ tulemus saadakse juhul, kui

kirjelduse detailsuses esineb väheolulisi puudujääke ja/või esinevad väheolulised vastuolud

kirjelduse eri osade vahel. Tulemust „keskpärane“ eristab tulemusest „hea“ see, et kirjelduses

esineb selgeid puudujääke detailsuses, st kirjeldus ei anna detailset ülevaadet pakkuja plaanidest

hankija eesmärkide elluviimisel, sellele vaatamata on pakkumuse kirjeldus hindajale üldjoontes

arusaadav. Seda, kas tegemist on olulise või väheolulise puudusega detailsuses, näitab see, kas

kirjeldus on hindaja poolt jälgitav või on selle jälgitavusega raskusi. See, milline peab

pakkumuses arendusprotsessi korralduse ettepanek detailides välja nägema, on kirjeldatud nii

HD lisa 1 Vormis 9 kui ka HD p-des 16.1.6.1 ja 16.1.6.2.

18. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et HD-s ei ole piisavalt selgelt ja täpselt selgitatud,

mida vastustaja võib pakkumuse puuduseks pidada. HD p-s 16.2.4 on selgelt öeldud, et

vastustaja loeb puuduseks pakkumuse kirjelduse vähest detailsust ja vastuolude esinemist

erinevate osade vahel. Kaebaja on ka ise jäänud kaebuses üldsõnaliseks ega ole selgitanud,

milline on piisav selguse ja täpsuse aste, mis võimaldab pakkumusi objektiivselt hinnata. Seda,

et HD hindamiskriteeriumid on erialaspetsialistile piisavalt arusaadavad, näitab mh asjaolu, et

ükski teine potentsiaalne pakkuja ei ole sellel hankel HD vaidlustanud. Tegemist ei ole

valdkonnaga, kus oleks väike konkurents, seega peaks hankest huvitatud isikute arv olema suur.

19. Hinnete kirjeldused on piisavalt objektiivsed. Veel objektiivsemalt ei ole kohtu hinnangul

võimalik loomingulist tööd hinnata. Pakkumuse kvaliteeti ei näita nt pakkumuse lehekülgede

või tähemärkide arv, mida on võimalik väga objektiivselt mõõta. Ka kaebaja ei ole välja toonud,

millised peaksid olema need objektiivsed hindamiskriteeriumid, mille alusel oleks praeguses

hankes võimalik pakkumusi hinnata. Praeguses hankes ei soovita osta olemasolevat asja (nt

sõiduauto või printeri paber), vaid vastustaja vajadustele vastava tarkvara arendusteenust.

Vastustajal on võimalik hinnata pakutavat teenust pakkumuses esitatud kirjelduse kaudu.

3-14-52619

9(10)

Hindamaks, millist konkreetset teenust pakkumuses pakutakse, kas see vastab vastustaja

vajadustele ning kas selle elluviimine on esitatud hinnapakkumise ja hankelepingu kestuse

juures reaalne, peab kirjeldus olema piisavalt selge, et vastustaja saaks sellest erialaspetsiifilisi

teadmisi kasutades aru, kuidas pakkuja on kavandanud projekti ellu viia. Kirjelduse selguse ja

detailsuse nõue ei ole täidetud üksnes ilukirjanduslikult hästi koostatud teksti korral. Kirjeldus

peab sisaldama hindajaks jaoks olulist informatsiooni ja muutma pakkumuse idee hindaja jaoks

arusaadavaks. Kirjelduse detailsuse nõue on oluline ka selleks, et pakkuja oma pakkumuse

põhjalikult läbi mõtleks ja selle realiseeritavust ka ise hindaks. Vastuolud saavad esineda

sellises kirjelduses, mida ei ole põhjalikult läbi mõeldud või piisavalt detailselt lahti seletatud.

20. Pakkumuses esitatud kirjelduse selguse ja detailsuse aste peavad olema sellised, et

erialateadmisi omav hindaja suudaks kirjeldusest aru saada. Inimeste arusaamisvõime on küll

erinev, kuid lähtuda tuleks keskmisest erialateadmisi omava isiku arusaamisvõimest. Kuna nii

pakkumuse koostajad kui ka hindajad peavad olema vastava eriala asjatundjad, siis peavad nad

teadma, mida ja millise täpsusastmega on vaja pakkumuse hindamiseks kirjeldada. Hindajal

tuleks „suurepärasest“ madalama hinde andmisel põhjendada, milliseid detailsuse puudujääke

või vastuolusid ta pakkumuse kirjelduses leidis ja miks ta peab neid olulisteks või väheoluliseks.

Selline põhjendamiskohustus sunnib hindajat tema poolt antavaid hindeid põhjalikult läbi

mõtlema ja annab võimaluse antud hinnete põhjendatust vaidlustus- ja kohtumenetluses

vajadusel eksperdi abi kasutades kontrollida. Hinnete kontrollimise võimalus vähendab hinde

subjektiivsust. Hinnete subjektiivsust vähendab ka hindajate paljusus. Vastustaja selgituste

kohaselt hakkab pakkumusi hindama vastavat erialapädevust omav komisjon.

21. Seda, et HD p-s 16.2.4 kirjeldatud hindamiskriteeriumid on arusaadavad, võimaldavad

pakkumuste objektiivsed hindamist ja antavat hinnet on võimalik tagantjärele kontrollida, on

kinnitanud ka AS PricewaterhouseCoopers Advisors IT valdkonna juhtivkonsultant Mihkel

Lauk oma asjatundja arvamuses. Mihkel Lauk on küll viidanud IT valdkonnas väljakujunenud

standarditele, parimatele praktikatele ja metoodikatele, millele ei ole HT-s ega HD-s viidatud,

kuid tema seisukohast võib järeldada, et nende puhul on tegemist pigem erialaspetsialisti

baasteadmiste hulka kuuluvate normide või nõuetega, millest igapäevatöös vaikimisi

lähtutakse.

22. RHS ei näe vaidlustusmenetluse osas ette kirjaliku menetluse läbiviimise täpsemat korda.

Kohtu hinnangul tulnuks sellegipoolest VAKO-l RHS § 124 lg-t 2, poolte võrdsuse põhimõtet

ja põhimõtet, et lahend ei tohi olla menetlusosalistele üllatuslik, arvestades edastada vastustaja

esitatud täiendav tõend tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ka kaebajale. Kuna VAKO

hindas HD p 16.2.4 õiguspärasust ka ise ega rajanud oma otsust suures osas Mihkel Lauki

arvamusele (sellele tugineti kui täiendavale argumendile), siis ei saanud täiendava tõendi

kaebajale edastamata jätmine tuua kaasa ilmselgelt ebaõiget lahendit. Nii on VAKO tunnistanud

Mihkel Lauki arvamusele vaatamata HD p 16.2.4 tulemuste „kasin“ ja „kehv“ osas

õigusvastaseks.

23. Kohtul puudub alus Mihkel Lauki erapooletuses ja sõltumatuses kahelda. Ka kaebaja ei ole

esitanud põhjendusi, mis annaks alust Mihkel Lauki erapooletuses kahelda.

24. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et VAKO otsus on vaidlustatud osas õiguspärane ning

selle tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks viima HD p 16.2.4 kooskõlla õigusaktide

nõuetega puudub alus. Kuna VAKO rahuldas kaebaja vaidlustuse vaid osaliselt, mõistis ta

õiguspäraselt vastustajalt kaebaja kasuks välja vaid osa kaebaja kantud menetluskuludest.

Kohtu hinnangul on vastustajalt väljamõistetud menetluskulude proportsioon õige (viiest

hindamiskriteeriumist tunnistati kaks õigusvastaseks – 1278,23 : 5 x 2 = 511,3). Kohus jätab

kaebuse rahuldamata.

3-14-52619

10(10)

25. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja

menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja taotles tema menetluskulude summas 2175 eurot

kaebajalt välja mõistmist. Taotluse lisatud Advokaadibüroo Fort OÜ 06.11.2014 arvelt nr

141105 (tl 60-60p) nähtub, et menetluskulude hulka kuuluvad õigusabikulud 2160 eurot ja

riigilõiv 15 eurot. Riigilõiv tasuti halduskohtu 30.10.2014 määruse peale määruskaebuse

esitamisel. Advokaadibüroo Fort OÜ pangakonto väljavõttelt (tl 62) nähtub, et vastustaja on

arve nr 141105 advokaadibüroole tasunud 07.11.2014, seega on menetluskulude kandmine

tõendatud.

Vastustaja tasutud riigilõiv tuleb kaebajalt HKMS § 108 lg 1 alusel vastustaja kasuks välja

mõista.

HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt ei ole haldusorganil küll keelatud

halduskohtumenetluses välist õigusabi kasutada, kuid halduskohtumenetluses kantud

haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema

reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Seega võivad haldusorgani

menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse haldusorgani kasuks lahendamise

korral (vt nt 30.11.2010 otsus haldusasjas 3-3-1-63-10, 14.01.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-

62-08, 06.11.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-07 ja 19.06.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-

24-07). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid

aluse vastustaja kasuks õigusabikulusid välja mõista. Asjade ja teenuste soetamine riigihangete

kaudu on haldusorganite igapäevatöö osa. Vastustaja peab ise suutma selgitada enda koostatud

dokumente ja põhjendada nende õiguspärasust. Vaidlustuse ja kaebuse esitamist kaebaja poolt

ei saa pidada kaebeõiguse kuritarvitamiseks. Seetõttu jäävad vastustaja õigusabikulud tema

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik