3-14-51722/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-51722

Määruse kuupäev

14. november 2014

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Liina-Regina Lõoke kaebus Jõgeva Linnavalitsuse

kohustamiseks algatama ehitusjärelevalvet hoonele asukohaga

Suur tn 83, Jõgeva.

Menetlusosalised

Kaebaja – Liina-Regina Lõoke

Vastustaja – Jõgeva linn

Resolutsioon

Jätta kaebus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Liina-Regina Lõoke esitas 08.08.2014 (kohtus registreeritud 11.08.2014) Tartu

Halduskohtule kaebuse Jõgeva Linnavalitsuse kohustamiseks algatama ehitusjärelevalvet

hoonel asukohaga Suur tn 83, Jõgeva.

2. Tartu Halduskohtu 18.08.2014 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale

puuduste kõrvaldamiseks, s.o. riigilõivu tasumiseks kaebuselt või menetlusabi taotluse

esitamiseks tähtaeg. L.-R. Lõoke tasus riigilõivu summas 15 eurot 28.09.2014.

3. Tartu Halduskohus võttis 08.10.2014. a määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas

vastustajat esitama seisukoht kaebuse kohta.

4. Jõgeva Linnavalitsus esitas 22.10.2014 Tartu Halduskohtule vastuse, milles leidis, et

kaebus ei vasta HKMS § 38 lg 1 punktides 6-9 sätestatud nõuetele ning kaebajal puudub

kaebeõigus, mistõttu oleks tulnud kaebus tagastada HKMS §-le 121 lg 1 p 2 ning lg 2 p 1

alusel. Kaebusest ei ilmne, kuidas rikub kaebaja naaberkinnistul paikneva poolelioleva hoone

suhtes ehitusjärelevalvemenetluse mittealgatamine kaebaja subjektiivseid õigusi, millises osas

on vaidlusalune hoone vastuolus kehtiva detailplaneeringuga ning millest saaks teha järelduse

võimalike kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise kohta. Kaebaja ei ole vaidlustanud

ehitusjärelevalve algatamisest keeldumise kirja ega vaide tagastamise kirja. Kaebuses puudub

igasugune põhjendus, mille vastu vastustaja eksinud on või millega kaebaja vastustaja poolt

esitatud seisukohtade osas ei nõustu.

Samuti on ebaselge kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja kulgemine, kuna kaebaja on

aastast 1999 korduvalt pöördunud Jõgeva Linnavalitsuse ja Jõgeva Maavalitsuse poole,

nõudes Suur tn 83 kõrvalhoone lammutamist läbi detailplaneeringu vaidlustamise, ehitusloa

tühistamise ja ehitusjärelevalve algatamise nõuete.

Vastustaja märgib täiendavalt, et ehitusjärelevalve algatamine või mitte algatamine on

kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, mistõttu kohus saaks kaebaja eeldusliku kaebeõiguse

olemasolul kohustada vastustajat vaid uuesti kaaluma ehitusjärelevalve algatamist, mitte aga

kohustada vastustajat ehitusjärelevalve menetlust algatama.

Kohtu seisukoht

5. Käesoleval hetkel on menetluses L.-R. Lõokese kaebus Jõgeva Linnavalitsuse

kohustamiseks algatama ehitusjärelevalvet hoonel asukohaga Suur tn 83, Jõgeva. Kaebuse

kohaselt on vaidlusalune hoone ehitatud detailplaneeringut eirates.

6. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda

järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes,

kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik

(isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et

järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme

rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema

õigushüve. (Vt Riigikohtu 13.10.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15; Riigikohtu

23.10.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17; Riigikohtu 22.10.2014. a otsus asjas nr 3-3-

1-42-14, p 12)

7. Kohus kontrollib esmalt, kas järelevalvepädevus annab kohalikule omavalitsusele

kaalutlusõiguse järelevalvemenetluse algatamiseks ja järelevalvemeetme rakendamiseks.

Kuigi kaebaja poolt viidatud ehitusseaduse (EhS) § 59 lg 2 on kehtetu alates 01.07.2014,

nähtub kehtivast EhS § 62 lg-st 2, et kohalik omavalitsus teostab oma territooriumil riiklikku

järelevalvet ning tulenevalt sama lõige punktist 5 kontrollib ehitustööde ja ehitusprojektide

nõuetele, detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele vastavust ning lähtuvalt ehitise

ohutusest ja kasutamise otstarbest selle korrashoidu ja kasutamist. Seega tuleneb EhS § 62 lg

2 p-st 5 kohalikule omavalitsusele järelevalvepädevus ehitustööde detailplaneeringule

vastavuse kontrollimiseks. Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse 424 SE

seletuskirjas on kinnitatud, et pärast EhS 6. peatüki, sealhulgas § 61 kehtetuks tunnistamist,

mis jõustus 01.07.2014, kohaldub ettekirjutusele korrakaitseseaduse (KorS) § 28 ning

haldusmenetluse seadus. KorS § 28 lg 1 kohaselt on pädeval korrakaitseorganil ohu või

korrarikkumise korral õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi

lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust

hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

Eelviidatud sätted andsid kohalikule omavalitsusele üldise kontrollipädevuse ning ei

kohustanud isiku pöördumise alusel menetlust läbi viima. Kohalikul omavalitsusel on

kaalutlusõigus nii järelevalve algatamiseks kui ka ettekirjutuse tegemiseks. Seega puudub

kaebajal õigus nõuda järelevalve algatamist või kindla sisuga ettekirjutuse tegemist. Kaebaja

on seejuures ise oma kaebuses tsiteerinud vastavat Riigikohtu seisukohta.

8. Järgnevalt hindab kohus, kas järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka kaebaja õigusi.

EhS § 62 lg 3 p 1 kohaselt teostab Tehnilise Järelevalve Amet riiklikku järelevalvet, täites

sama paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 sätestatud ülesandeid ehitise ohutuse kontrollimiseks.

Vaadeldes EhS § 62 lg 2 p-i 5 koostoimes § 62 lg 3 p-ga 1, saab järeldada, et olukorras, mil

ehitisest tuleneb võimalik oht, on järelevalvepädevus Tehnilise Järelevalve Ametil. Lisaks on

EhS § 65 lg 5 kohaselt ehitise ja selle osa tuleohutusnõuete jätmise üle riikliku järelevalve

teostajaks Päästeamet.

Kohus leiab, et kaebaja subjektiivseid õigusi seoses detailplaneeringu väidetava eiramisega

ehitamise käigus saab puudutada eelkõige olukord, mil naaberhoone kujutab ohtu kaebaja

tervisele või varale. Pelgalt asjaolu, et naaberkinnistul asuv ehitis on püstitatud väidetavalt

detailplaneeringut eirates, ei saa tingida järelevalve teostamist, kuna järelevalve menetluse

läbiviimine detailplaneeringu järgimise kohustus on kehtestatud avalikes huvides. Kohtu

hinnangul ei saa kaebaja subjektiivseid õiguseid kaitsta EhS § 62 lg 2 p 5 see osa, mis annab

kohalikule omavalitsusele järelevalvepädevuse ehitustööde detailplaneeringule vastavuse

kontrollimiseks. Kaebaja ei ole järelevalvemenetluses menetlusosaline ega saa

järelevalvemenetluses oma õigusi kaitsta. EhS § 62 lg 2 tuleneva järelevalve eesmärgiks ei

ole kolmanda isiku õiguste kaitse, vaid järelevalvatava objekti nõuetekohase ehitamise

kontrollimine ja lõppastmes ka rikkumiste tuvastamine ja kõrvaldamine.

9. Jõgeva Linnavalitsuse 04.06.2014. a kirjas on selgitatud, et Suur tn 83 ehitisel ei ole

kasutusluba, ehitise omanik on ehitustegevuse peatanud kuni lõpliku kohtuotsuse

jõustumiseni kinnisasja piiri kindlaksmääramisel ning ehitise tuleohutusnõuetele vastavuse

tagamiseks tuleb eelnevalt teha veel ehitustöid. 27.08.2014 jõustus Tartu Maakohtu

09.10.2013. a otsus asjas nr 2-08-73598, millega määrati kindlaks Suur tn 81 ja Suur tn 83

kinnistute vaheline piir. Seega on antud hetkel Suur tn 83 kinnistu omanikul võimalik jätkata

ehitustegevusega kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Samuti on Jõgeva Linnavalitsusel

võimalus omal initsiatiivil alustada järelevalvemenetlust, kuna käesolevaks hetkeks on

kindlaks määratud Suur tn 81 ja Suur tn 83 kinnistute vaheline piir.

10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus

kohustamisnõude esitamiseks, kuna järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb avalikke huve,

mitte eraõiguslikke huve. Samuti ei ole kaebaja eesmärk käesoleva kaebusega saavutatav,

kuna kohus ei saa kohustada vastustajat järelevalvet algatama ning samas on vastustaja

avaldanud valmisolekut järelevalve teostamiseks sõltuvalt vaidlusaluse piiri maakatastrisse

kandmisest ning piir on kindlaks määratud kohtuasjas nr 2-08-73598.

11. Kohus märgib, et kaebajal on võimalik oma väidetavate õiguste rikkumist kaitsta hoonele

kasutusloa väljaandmisel. Kasutusloa vaidlustamisel on võimalik kontrollida hoone ehitamist

vastavalt detailplaneeringule kui ka vastavalt ehitusloale. Asja materjalidest nähtuvalt on

kaebaja ehitusluba halduskohtus 2008 aastal vaidlustanud, kuid tähtaja rikkumise tõttu on

menetlus lõpetatud.

12. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud

asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited

on tõendatud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle

esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

13. Kaebajal puudub kaebeõigus kohustamisnõude esitamiseks ning kaebaja eesmärk ei oleks

käesoleva kohtuvaidlusega saavutatav. Kohtu hinnangul puudub vajadus kohustamisnõude

edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ning

§ 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbi vaatamata.

14. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise

ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna

menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente,

jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus jätab kaebuse läbi

vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub sama seadustiku § 151 lõike 1 punkti 2 või 3

või lõike 2 alusel. Kuna käesolevas asjas jäetakse kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2

alusel, siis tasutud riigilõivu ei tagastata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

kohtunik