Legislator Case Law & Legislation
3-14-51124/18 AI generated

3-14-51124/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51124/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. Maksimov esitas 10.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 06.06.2014 vastuse nr 1-13/96-2. Kaebaja lisas, et ta

Legislator headnote

AI generated

3-14-51124/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas 10.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 06.06.2014 vastuse nr 1-13/96-2. Kaebaja lisas, et ta

Keywords

AI generated
authorization to sue extension of visiting rights effective access to justice standing to appeal action for failure to act authorized representative
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51124

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrus kaebuse tagastamise osas

(resolutsiooni p 1) muutmata.

3. Jätta Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrus A. Maksimovi poolt esitatud riigi

õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 3) muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 10.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta on

läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 06.06.2014 vastuse nr 1-13/96-2. Kaebaja lisas, et ta

pöördub kohtusse hagiga 10 eurot päevas.

2. Tartu Halduskohus 19.06.2014. a määrusega (tl 6-6p) jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta

ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 7 päeva alates määruse kättesaamisest. Halduskohus

selgitas, et kaebajal tuleb täpsustada vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38

lg 1 p-dele 6, 7 ja 8 esitatud kaebust. Halduskohus selgitas, et kaebajal tuleb esitada selge

nõue, kus on ära näidatud konkreetne vaidlustatav haldusakt või toiming. Halduskohus

märkis, et kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus.

3. A. Maksimov esitas 02.07.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 11), milles palus

võimaldada kaitsjat.

4. Tartu Halduskohus 18.08.2014. a määrusega (tl 15-15p) tagastas A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ja jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks

rahuldamata.

Halduskohus selgitas, et andis 19.06.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Halduskohus viitas, et kaaskirja ja

kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse koos

tõlkega kätte 01.07.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli

11.07.2014. Halduskohus selgitas, et kuni 18.08.2014. a määruse tegemiseni ei ole kaebaja

kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud

vastavaid põhjendusi. Halduskohus märkis, et kuivõrd kaebaja ei ole täpsustanud kaebuse

alust, sh kaebajale saabunud tagajärgi, millega seoses nõue esitatakse, siis ei vasta kaebus

jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5-9 toodud nõuetele ning

ei ole seetõttu sellisel kujul menetletav. Halduskohus selgitas, et arvestades asjaolu, et kaebaja

on ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste

esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale

täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§ 7 lg 1 p-i 1 alusel. Halduskohus mõistis esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja

soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus selgitas, et

eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning

edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi.

Halduskohus selgitas, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid

õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus vajadusel enda

initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku

kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas 31.08.2014 määruskaebuse (tl 21-22p), milles kaebaja märkis, et

siiani ei ole saanud kohtult kaitsjat. A. Maksimov selgitas, et peab vastuseid formaalseteks ja

läbivaatamisi ebatõelisteks, kuna ei ole kaitsjat ning on rikutud võrdsuse põhimõtet. Kaebaja

selgitas, et absurdne on väide, et ta on võimeline ise ennast kaitsma, kuna kaebaja ei valda

vajalikke teadmisi. Kaebaja märkis, et ta ootab kaitsjat, kuna see annab õiguse reaalselt läbi

vaadata kaebuste sisu. A. Maksimov selgitas, et kaitsja andmisest keeldumine viib uute

kohtusse pöördumiste ahelani.

6. Tartu Halduskohus 02.10.2014. a määrusega (tl 27-28) jättis A. Maksimovi määruskaebuse

käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus selgitas, et kaebajal tuleb kohtule esitada selgelt väljendatud taotlus, millises

ulatuses ta Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrust vaidlustab ja missugust lahendit ta

taotleb. Halduskohus märkis, et kohtule ei ole üheselt arusaadav, kas kaebaja vaidlustab lisaks

18.08.2014. a määruse resolutsiooni p-ga 3 talle riigi õigusabi määramata jätmisele ka

määruse resolutsiooni p-ga 1 tema kaebuse tagastamist. Veel selgitas halduskohus, et kui

kaebaja vaidlustab ka 18.08.2014. a määrust kaebuse tagastamise osas, siis sel juhul tuleb

määruskaebuselt tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks.

7. A. Maksimov esitas 16.10.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 34), milles palub

kohtul vabastada ta riigilõivu tasumisest ja anda talle kaitsja.

8. Tartu Halduskohus 10.11.2014. a määrusega vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamise; võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu

18.08.2014. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale; jättis määruskaebuse rahuldamata ning

edastas määruskaebused koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a

määruse resolutsiooni p-i 1 üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi

10.06.2014 esitatud kaebuse, ja resolutsiooni pi 3 üle, millega halduskohus jättis

rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

10. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas 31.08.2014. a määruskaebus Tartu

Halduskohtu 18.08.2014. a määruse peale on õigesti menetlusse võetud (I) ning

seejärel lahendab 31.08.2014 esitatud määruskaebuse (II).

I

11. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse

võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates

ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi

vaatamata.

12. HKMS § 2 lg 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu

18.08.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on kaebaja märkinud, et ta

ootab kaitsjat, kuna see annab õiguse reaalselt läbi vaadata kaebuste sisu. Määruskaebuse

põhjendused seonduvad riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisega. Sellest järelduvalt on

ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu

18.08.2014. a määruse resolutsiooni p-i 3 osas. 16.10.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise

avalduses on A. Maksimov palunud vabastada ta riigilõivu tasumisest. Halduskohus tõlgendas

seoses kaebaja taotlusega riigilõivust vabastamisega, et kaebaja soovib vaidlustada ka

18.08.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1, millega kohus tagastas kaebaja kaebuse.

Halduskohus vabastas kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 aluselt täielikult riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel resolutsiooni p 1 osas. Lisaks märkis halduskohus, et tulenevalt

RLS § 22 lg 1 p-st 10 on määruskaebuse esitamine resolutsiooni p-i 3 osas riigilõivuvaba.

Seega on Tartu Halduskohus 10.11.2014. a määrusega A. Maksimovi määruskaebuse õigesti

menetlusse võtnud.

II

13. Tartu Halduskohus 18.08.2014. a määrusega tagastas halduskohus A. Maksimovi kaebuse.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena

HKMS § 121 lg 1 p-i 2. A. Maksimovile on halduskohtu poolt 19.06.2014. a määruses

selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus

menetletav ja antud 7-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Halduskohus on siinkohal 18.08.2014. määruses ebaõigesti märkinud, et Tartu Halduskohus

andis 19.06.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva

jooksul määruse kättesaamisest. Sellest tulenevalt on halduskohus ebaõigesti leidnud, et

puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödus 11.07.2014. Ringkonnakohus selgitab, et A.

Maksimov on määruse venekeelse tõlke kätte saanud 01.07.2014 (tl 10) ning 7päevane

puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes seega 08.07.2014. Kuna tegemist on ilmselge

ebatäpsusega halduskohtu määruse põhjendustes, mis halduskohtu määruse resolutsiooni

sisulist õiguspärasust kuidagi ei mõjuta, ei ole taoline pisiviga aluseks ka halduskohtu

määruse muutmiseks. A. Maksimov esitas 02.07.2014 kohtule pöördumise, milles ta palub

võimaldada kaitsja, kuid ta ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi. Halduskohus selgitas,

et kuivõrd A. Maksimov ei ole halduskohtule esitanud oma kaebuses ega 02.07.2014 kohtusse

saabunud avalduses ühtegi HKMS § 37 lg-le 2 vastavat nõuet, ei ole tema kaebus menetletav,

kuna sellest ei ole arusaadav, millist lõpptulemust kaebaja kohtusse pöördudes saavutada

püüab. A. Maksimov ei ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks

palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks. Kuivõrd kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli

ringkonnakohtu hinnangul A. Maksimovi kaebuse tagastamine õiguspärane.

14. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi

saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel riigi õigusabi

andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud

ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

15. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku

puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning

sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

16. Eeltoodud põhjendustel jätab rahuldamata ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse

ning muutmata Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse kaebuse tagastamise osas

(resolutsiooni p 1) ja A. Maksimovi poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise

osas (resolutsiooni p 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi