3-14-52491/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-52491 Määruse kuupäev 14.11.2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.P. kaebus Luunja Vallavalitsuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kolmepäevase teatamiskohustuse kehtestamise lasteaiakoha kasutamisest loobumiseks või edasilükkamiseks õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Luunja Vallavalitsuse kohustamiseks kolmepoolse lepingu sõlmimiseks ja lapsehoiuteenuse toetuse tasumiseks vastavalt kaebaja avaldusele tagasiulatuvalt alates 25.09.2014 Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada M.P. kaebus haldusasjas nr 3-14-52491;

2. Määrus saata kaebajale ja Luunja vallale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 17.10.2014 saabus Tartu Halduskohtusse M.P. kaebus, milles esitati alljärgnevad nõuded: 1) tunnistada õigusvastaseks lasteaiakoha andmine I.U. Luunja lasteaias alates 25.09.2014; 2) tunnistada õigusvastaseks kolmepäevase teatamiskohustuse kehtestamine lasteaiakoha kasutamisest loobumiseks või edasilükkamiseks; 3) kohustada Luunja Vallavalitsust sõlmima kolmepoolset lepingut ja tasuma lapsehoiuteenuse toetust vastavalt kaebaja poolt esitatud avaldusele tagasiulatuvalt alates 25.09.2014.

Kaebusest ja selle juurde lisatud dokumentidest nähtub, et M. P. esitas 15.08.2014 Luunja Vallavalitsusele avaldused I.U. valla elanike registrisse kandmiseks ning lasteaiakoha saamiseks Lohkva lasteaeda alates 26.09.2014. I.U. sai 1,5-aastaseks 25.09.2014. Kuna munitsipaallasteaia rühmad olid komplekteeritud alustati toiminguid kolmepoolse lepingu sõlmimiseks, mille kohaselt oleks vald rahaliselt toetanud I.U. käimist OÜ Naerusuud lastehoius. Lepingu sõlmimine viibis, kuna kaebaja ei nõustunud lepingu tingimustega. 17.09.2014 teatas Luunja valla haridusnõunik kaebajale, et tema poolt eelistatud teeninduspiirkonna lasteaias vaba kohta ei ole, kuid teeninduspiirkonna teises lasteaias on koht vabanenud ning peale I.U. pooleteiseaastaseks saamist on talle tagatud koht lasteaias Midrimaa. Kaebajal paluti koha kasutama asumiseks pöörduda lasteaia poole kohakasutuslepingu sõlmimiseks. Kaebaja seda teinud ei ole.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus on seisukohal, et M.P. kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.

3. Kaebaja on ühe nõudena palunud tunnistada õigusvastaseks lasteaiakoha andmine I.U. Luunja Lasteaias Midrimaa alates 25.09.2014. Kaebaja viitab seejuures asjaoludele, et erandkorras lasteaiakoha andmine tema lapsele ei ole põhjendatud, vald oleks pidanud andma vabanenud lasteaiakoha lasteaia järjekorras I. U. eespool olevale lapsele ja et kaebaja ei soovinud lasteaiakohta Luunja Lasteaeda Midrimaa.

Kohus märgib, et kohtusse pöördumise eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Käesoleval juhul on kaebaja taotlenud oma lapsele pooleteiseaastaseks saamisel munitsipaallasteaia kohta Luunja vallas (eelistatuna Lohkva lasteaias). Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lg 1 sätestab, et vallavõi linnavalitsus loob kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vallal kohustus võimaldada valla elanikust lapsele tema pooleteiseaastaseks saamisel lasteaiakoht teeninduspiirkonna lasteaias. Luunja Vallavolikogu 15.08.2013 määruse nr 48 „Koolieelsete õppeasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ § 1 lg-ga 1 on kinnitatud Luunja vallavalitsuse hallatavate koolieelsete lasteasutuste: Luunja Lasteaed Midrimaa, Kavastu Algkool-lasteaed ja Lohkva Lasteaed ühtseks teeninduspiirkonnaks Luunja valla haldusterritoorium. Sama määrus jagab küll teeninduspiirkonna ka lähipiirkondadeks, kuid vaatamata sellele tuleb lugeda Luunja valda oma kohustuse täitnuks, kui lapsele võimaldatakse koht mistahes Luunja valla haldusterritooriumil paiknevas lasteaias. Käesoleval juhul on kaebaja lapsele I.U. tagatud koht Luunja Lasteaias Midrimaa ning vald ei ole kaebaja lapse suhtes õigusvastaselt käitunud.

Kohus leiab, et kaebaja lapsele tema pooleteiseaastaseks saamisel munitsipaallasteaias koha võimaldamisega ei rikuta kaebaja õigusi. Kaebaja viidetest sellele, et tema lapsele võimaldati koht järjekorraväliselt võib järeldada, et sellega võidi rikkuda teiste lastevanemate õigusi, kuid kaebaja saab kohtusse pöörduda vaid oma õiguste kaitseks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õigusi ei ole lasteaiakoha võimaldamisega rikutud, siis puudub tal kaebeõigus käesolevas punktis nimetatud nõude esitamiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Tuginedes HKMS § 121 lg 2 p-le 1 kuulub lasteaiakoha andmise õigusvastasuse tuvastamise nõue seega tagastamisele.

4. Kaebaja on teise nõudena palunud tunnistada õigusvastaseks kolmepäevase teatamiskohustuse kehtestamine lasteaiakoha kasutamisest loobumiseks või edasilükkamiseks. Nimetatud teatamiskohustus tuleneb Luuna Vallavalitsuse 31.10.2013 määruse nr 259 „Luunja valla koolieelsetesse lasteasutustesse laste vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord“ § 2 lg-st 6, mis sätestab, et koha saamisest teavitab lasteasutuse direktor lapsevanemat kirja, e-maili või telefoni teel. Lapsevanem on kohustatud peale teate saamist direktorit teavitama oma otsusest koha kasutamise osas 3 päeva jooksul. Kohast loobumisest või edasilükkamisest peab lapsevanem lasteasutust teavitama taasesitataval moel. Seega on kaebaja sisuliselt esitanud Luunja Vallavalitsuse 31.10.2013 määruse nr 259 osalise õigusvastasuse tuvastamise nõude.

HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Luunja Vallavalitsuse 31.10.2013 määruse nr 259 näol on tegemist õigustloova aktiga, mille õigusvastasuse tuvastamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 37 lg-st 2 tulenevalt ei ole lubatud halduskohtule esitatava kaebusega taotleda õigustloova akti õigusvastasuse tuvastamist. Järelevalvet õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler (PS § 139, ÕKS §

1 lg 1). Halduskohtul on küll kaebuse lahendamisel õigus jätta seadus või muu õigustloov akt kohaldamata selle vastuolu tõttu põhiseadusega (HKMS § 162 lg 2), ja edastada lahend Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamise otsustamiseks (PSJKS § 9 lg 1), kuid M. P. kaebuses ei ole esitatud nõudeid, mille lahendamisel tuleks kontrollida määruse vastavust põhiseadusele.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et halduskohtul puudub pädevus Luunja Vallavalitsuse 31.10.2013 määruse nr 259 kui õigustloova akti osalise õigusvastasuse tuvastamiseks.

HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Tuginedes HKMS § 121 lg 1 p-le 1 kuulub õigustloova akti õigusvastasuse tuvastamise nõue seega tagastamisele.

5. Kaebaja on esitanud ka nõude kohustada Luunja Vallavalitsust sõlmima kolmepoolset lepingut ja tasuma lapsehoiuteenuse toetust vastavalt kaebaja poolt esitatud avaldusele tagasiulatuvalt alates 25.09.2014. Nõutava kolmepoolse lepingu puhul on tegemist lapsehoiuteenuse toetuse maksmise lepinguga, milles lepitakse kokku, et vallavalitsus maksab lapsehoiuteenuse osutajale lepingus näidatud toetust lapsevanemale lapsehoiuteenuse osutamise eest.

Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et seisuga 17.09.2014, kui vald teavitas kaebajat vaba lasteaiakoha olemasolust teeninduspiirkonna lasteaias, kolmepoolne allkirjastatud leping puudus. Kaebaja soovib aga jätkuvalt lepingu sõlmimist.

Lapsehoiuteenuse toetus on üheks sotsiaaltoetuse liigiks, mille maksmist reguleerib Luunja Vallavolikogu 30.01.2014 määrus nr 3 „Sotsiaaltoetuste maksmise kord“. Nimetatud määruse § 3 lg 1 p 2 sätestab, et lapsehoiuteenuse toetust makstakse eelkooliealise lapse lapsehoiu eest lapsehoiuteenuse osutajale tema poolt esitatud arve alusel, kui laps ja üks vanematest või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel Luunja valla elanik (p 1); pere elukohajärgses munitsipaallasteaias puudub vaba lasteaiakoht (p 2); last ei ole kantud ühegi munitsipaalvõi eralasteaia nimekirja (p 3); laps on lasteaiaealine, mis on pooleteise kuni seitsme aastane (p 4).

Käesoleval juhul ei ole aga toetuse saamiseks täidetud tingimus, mille kohaselt peab toetuse saamiseks puuduma pere elukohajärgses munitsipaallasteaias vaba lasteaiakoht. Kaebajale on vaba lasteaiakoht munitsipaallasteaias käesoleval ajal tagatud, mida on Luunja vald vastuseks kohtunõudele ka 10.11.2014 kirjas nr 13-4/2017 kinnitanud. Kuna kaebaja lapsele on munitsipaallasteaias lasteaiakoht tagatud, siis ei ole kohtul võimalik kohustada vastustajat sõlmima kolmepoolset lepingut lapsehoiuteenuse toetuse maksmiseks ega selle maksmiseks tagasiulatuvalt. Sellised nõuded on kohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitud, sest kohalik omavalitsus ei ole munitsipaallasteaias vaba koha olemasolul kohustatud maksma lapsehoiuteenuse toetust.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Tuginedes HKMS § 121 lg 2 p-le 1 kuuluvad seega ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõuded tagastamisele.

6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M. P. kaebuse tervikuna.

HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Kuna käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse nii HKMS § 121 lg 2 p 1 kui ka HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, siis ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot tagastamisele. Küll aga kuulub M. P. tagastamisele enammakstud riigilõiv, mis tagastatakse eraldiseisva määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik