3-14-51758/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51758 Haldusasi MJ kaebus Tallinna Vangla tegevusele Menetlusosalised Kaebaja – MJ Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus MJ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta MJ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-51758 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MJ esitas 14.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt esitas MJ Tallinna Vangla direktorile 04.08.2014 vaide, kuid 06.08.2014 kontaktisik tagastas selle, teatades, et vangla direktor ei võta vaiet vastu. Kaebaja ei ole nõus kinnipeetava iseloomustuse ja kuriteo riskidega. Kaebusele oli lisatud vaie, milles on lahtrisse „vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu“ märgitud kinnipeetava iseloomustuse p 14 (hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele) ja vaiet põhjendatud sooviga saada kuriteoriskide hinnangule põhjendus. Vaides taotles MJ psühholoogi vastuvõttu uueks riskihindamise koostamiseks.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 21.08.2014 määrusega kaebuse. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul kinnipeetava iseloomustuses tema kohta antud hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse ning kinnipeetava ohtlikkuse osas. Ilmselt peab kaebaja silmas iseloomustust, mis on tema suhtes koostatud tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtu infosüsteemist nähtub, et vangla on juba sellise taotluse Harju Maakohtule esitanud (asja nr 1-13-11245).

3-14-51758 2(3) Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku (KarS) §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele, kinnipeetava ohtlikkusele ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist KarS § 76 lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel.

Justiitsministri 12.08.2010 määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 4 lg 1 järgi koostatakse kinnipeetava iseloomustus tema kriminogeensetele riskidele antud hinnangu ja kriminaalhooldusametniku arvamuse alusel käesolevas määruses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipeetava iseloomustuse eesmärk tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses on:

1) anda hinnang kinnipeetava ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta;

2) hinnata individuaalse täitmiskava täitmist;

3) esitada arvamus kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Määruse nr 28 § 9 lg 1 kohaselt koostab kinnipeetava iseloomustuse kontaktisik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustuses antud hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõttes. Kinnipeetava kohta vangla poolt iseloomustuse koostamine on kaebaja ennetähtaegse vabastamise menetluses tehtud menetlustoiming. Kinnipeetava iseloomustus on tema isikuomadustele antav hinnang, mis ei tekita, muuda või lõpeta isiku õigusi kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise menetlemisel maakohtus.

Kinnipeetava iseloomustus on üks materjalidest, mille põhjal maakohus hindab, kas kinnipeetav enne tähtaega vabastada või mitte. Selliselt antud iseloomustust ei pea eraldi vaidlustama halduskohtus, kuivõrd üksnes maakohus saab hinnata, kas isiku kohta antud iseloomustus tuleb arvesse võtta ja hindab seda koos teiste maakohtule antud materjalidega. Kaebaja enne tähtaega vabastamine ei sõltu üksnes sellest, millise hinnangu on vangla tema ohtlikkusele või uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele andnud. Maakohtu määrust, millega kohus kaebaja enne tähtaega vabastamise otsustab, on aga kaebajal võimalik vaidlustada, kui ta leiab, et maakohus ei ole arvestanud asjaolusid ja esitatud dokumente õigesti.

Kuivõrd kinnipeetava iseloomustuse koostab vangla kontaktisik, mitte psühholoog, ei saavutaks kaebaja uue psühholoogi vastuvõtu nõudmisega midagi, kuna see ei mõjutaks kaebaja suhtes juba koostatud iseloomustust. Seega ei tekiks olukorda, et psühholoog saaks koostada iseloomustuse, mis eelmist kuidagi muudaks. Kaebajal on teoreetiliselt võimalik taotleda maakohtus asja läbivaatamise eelselt või ajal ka täiendava iseloomustuse väljastamist, ent selle otsustab maakohus kaebaja poolt sinna kohtusse õigel ajal esitatud ja põhistatud taotluse esitamisel.

Halduskohus ei saaks kuidagi teha ka ühtegi ettekirjutust, mismoodi tuleks kaebaja taotlusi maakohtus lahendada, kui need esitatakse. Kui kaebaja sooviks on vanglas saavutada vastuvõtt psühholoogi juures, siis tuleb tal selleks registreerida end vastuvõtule vanglas ettenähtud korra alusel. Uue riskianalüüsi vajadust saab hinnata maakohus, kui ta kontrollib lahendamisel olevat taotlust ja kaebaja osundab selle vigadele. Kuna vaidemenetluses ei saaks aga sellist nõuet esitada, oleks eesmärgipäratu kaebajal nõuda näiteks vangla kohustamist tema vaiet menetlema.

Tulenevalt sellest, et kaebajal puudub subjektiivne õigus vaidlustada kinnipeetava iseloomustuses antud hinnangut uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse ning kinnipeetava ohtlikkuse osas halduskohtus või nõuda psühholoogi vastuvõtu korraldamist uue riskihindamise

3-14-51758 3(3) koostamiseks ning kaebaja ei saavutaks käesoleva kaebusega oma tegelikku eesmärki, milleks tõenäoliselt on tema enne tähtaega vabastamine, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 pde 1 ja 2 alusel.

3. MJ esitas 27.08.2014 määruskaebuse halduskohtu määruse peale. Tallinna Halduskohus ei pidanud vajalikuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle 22.09.2014 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. MJ palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 21.08.2014 määrus tühistada. Määruskaebuse esitaja taotleb uue riskihindamise koostamist ja psühholoogi vastuvõttu ning soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.

5. Tallinna Vangla palub kirjalikus vastuses määruskaebus rahuldamata jätta. Tallinna Vangla peab määruskaebust põhjendamatuks ja ilmselgelt perspektiivituks ning nõustub halduskohtu määruse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ning § 203 lg-le 2 tuginedes ei korda neid.

7. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebuse taotluse vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus antud juhul vajadust kohtuistungi järele ei näe. Seda vajadust pole põhjendanud ka kaebaja oma taotluses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi