1-14-7833/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-7833 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 22. oktoobri

2014 otsus G.E süüdimõistmises kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav G.E, apellatsioon RESOLUTSIOON

Jätta G.E apellatsioon Viru Maakohtu 22. oktoobri 2014 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-14-7833 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 22.10.2014 otsusega tunnistati G.E kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9; § 266 lg 2 p 1 ja § 202 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 20 päeva vangistust. Otsusega rahuldati ka kannatanute tsiviilhagid. Kaitsjatasud jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ja G.E-lt mõisteti välja ainult sundraha

200 eurot, mis tuleb tal ositi tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Viru Maakohtu 22.10.2014 otsuse peale esitas apellatsiooni G.E, kes palub tühistada maakohtu otsus välja mõistetud tsiviilhagide suuruse osas. Samuti soovib süüdistatav alustada väljamõistetud summade tasumist alles pärast vanglakaristuse kandmist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 ja § 323 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

4. G.E on esmalt vaidlustanud maakohtu otsuse temalt välja mõistetud tsiviilhagide suuruse osas.

4.1. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel.

KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2.

jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab 12 punktilise loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.

4.2. Antud kriminaalasjas andis G.E 19.09.2014 nõusoleku kokkuleppemenetluseks ja samal päeval sõlmiti vastav kokkulepe (lk 113-118), mille kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus G.E ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi nõustusid mh ka esitatud tsiviilhagidega ehk kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega.

Maakohtu istungi protokolli kohaselt (lk 133) kohus selgitas G.E-le tema õigusi, mis olid talle arusaadavad. Kokkulepet kohtuistungil ei muudetud. G.E vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus ja kinnitas, et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult.

4.3. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. G.E puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud, mistõttu pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid tsiviilhagide suuruse osas, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.

5. G.E on apellatsioonis esitanud ka taotluse menetluskulude tasumise alguse edasilükkamiseks ajani, mil isik vabaneb vangistusest.

5.1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise üldreegli kohaselt mõistab kohus kriminaalmenetluse kulud süüdistatavalt välja ühe korraga tasutava maksena (KrMS § 180 lg 1). Olukorras, kus kriminaalmenetluse kulud ületavad nähtavalt süüdistatava maksevõimet, võib kohus KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ning kolmanda lause alusel määrata menetluskulude kandmise ositi.

5.2. Juhindudes analoogia korras KrMS §-st 424, ei või rahalise karistuse (st ka menetluskulu) ositi maksmisel selle täieliku tasumise tähtaeg ületada ühte aastat.

Seega kohus saab määrata ositi tasumise maksimaalseks tähtajaks korraga ühe aasta, mida maakohtu otsusega on ka tehtud. Järelikult süüdistatava täiendavat taotlust, määrata tasumise algusajaks vangistusest vabanemise päev, ei ole võimalik rahuldada.

5.3. Arvestades eeltoodut ning lähtudes KrMS § 326 lg-st 2 leiab ringkonnakohus, et G.E taotlus menetluskulude tasumise algusaja edasilükkamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohtukoosseis ei pea nimetatud kaebuse rahuldamist võimalikuks.

6. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 2, § 323 lg 2 p 2, § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus G.E apellatsiooni läbi vaatamata.

Mati Kartau Maarika Kuusk Paavo Randma