3-14-50503/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50503 Haldusasi JP kaebus Tallinna 9. Lasteaia direktori 11.04.2014 käskkirja nr 2-16/3L ja Kalamaja Lasteaia direktori 16.04.2014 käskkirja nr 2-5/4 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – JP Vastustaja – Tallinna linn Kolmas isik – KR Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 7. juuli 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus JP määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta JP määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. juuli 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50503 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna 9. Lasteaia direktori 11.04.2014 käskkirjaga nr 2-16/3L arvati ABP lasteaia nimekirjast välja alates 12.04.2014 ning märgiti tema viimaseks lasteaia päevaks 11.04.2014. Käskkirja andmise alusena on viidatud Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2006 määrusele nr 109 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ ja lapsevanema (KR) avaldusele. 2. Kalamaja Lasteaia direktori 16.04.2014 käskkirjaga nr 2-5/4 kinnitati ABP alates 16.04.2014 Kalamaja Lasteaia nimekirja. 3. ABP (seadusliku esindaja JP kaudu) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna 9. Lasteaia direktori 11.04.2014 käskkirja nr 2-16/3L ning Kalamaja Lasteaia direktori 16.04.2014 käskkirja nr 2-5/4 tühistamiseks. JP palus lugeda kaebuse esitajaks JP või alternatiivselt ABP ning JP tema esindajaks.

3-14-50503 2(4) Seadus ei näe ette olukorda, kus vanem jätab kasutamata perekonnaseaduse (PKS) §-s 119 ja § 137 lg-s 1 sätestatud menetluslikud võimalused ja teeb lapse nimel omavoliliselt ilma teise vanema nõusolekuta tahteavalduse ning taotleb sellele tagantjärgi kohtu heakskiidu, mis muudaks tühise tahteavalduse kehtivaks. Ühe vanema poolt teise vanema nõusolekuta tehtud tahteavalduse tagantjärgi heakskiitmine kohtu poolt tähendaks teise vanema eest vaidlusaluses küsimuses otsuse tegemist. Otsustusõiguse andmine saab PKS § 119 alusel toimuda üksnes etteulatuvalt ja tsiviilkohtu poolt. Vaidlustatud haldusaktid eeldavad lapse esindaja kehtivat tahteavaldust. Lasteaia nimekirjast väljaarvamiseks ei esinenud Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2006 määruse nr 109 § 12 lg-tes 3 ja 5 sätestatud aluseid. Samuti puudus õiguslik alus, mis näeks ette võimaluse last ilma vanema nõusolekuta ühest lasteaiast teise ümber paigutada. Tahteavaldus lasteaiavahetuseks eeldab perekonnaseaduse alusel mõlema vanema nõusolekut. Lapse emal KR-l puudus tulenevalt PKS § 120 lg-st 2 õigus esitada avaldus ABP lasteaiakohavahetuseks ilma JP nõusolekuta. Seega on avaldus esitatud teadvalt esindusõigust rikkudes. 4. Tallinna Halduskohus tagastas 07.07.2014 määrusega kaebuse selle esitajale. Kohus luges kaebuse esitatuks JP nimelt ja JP õiguste kaitseks. Vaidlusalused Tallinna 9. Lasteaia direktori 11.04.2014 käskkiri nr 2-16/3L ning Kalamaja Lasteaia direktori 16.04.2014 käskkiri nr 2-5/4 seostuvad lapsele lasteaiakoha tagamisega ning JP-t (otseselt) ei puuduta. Lähtuvalt käskkirjade sisust, ei saa need rikkuda ka JP õigusi. Seega puudub JP-l lasteaia nimekirjast väljaarvamise ja uue nimekirja kinnitamise tähenduses ilmselgelt puutumus ja kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada. Mis puutub JP (võimalikku) õiguste rikkumisse või puutumusse selles tähenduses, et vaidlustatud haldusaktide andmisel ei arvestatud teise lapsevanema huvidega, siis taandub see kokkuvõttes vanemate omavahelisele vaidlusele ning halduskohtu pädevusse ei kuulu. Vanemate õigusi ja kohustusi hooldusõiguse teostamisel reguleeritakse peamiselt PKS 10. peatükis, kusjuures vastavasisuliste vaidluste lahendamine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Selles osas on olemas selge kohtupraktika ning see ei vaja pikemat motiveerimist. Seega, jättes kõrvale vaidlustatud haldusaktide konkreetse sisu ja tõlgendades kaebust selles tähenduses, et lapse ema ei arvestanud lapse teise lasteaeda üleviimise korraldamisel piisavalt JP huvidega, siis selles mõttes tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu. Taotlust lugeda vajaduse korral alternatiivselt kaebajaks ABP ning JP tema esindajaks, ei saa rahuldada. Halduskohtumenetluses on võimalik muuta kaebuse nõuet või alust ning esitada alternatiivseid nõudeid, kuid kaebusega pöördutakse kohtusse siiski oma õiguste kaitseks ning seetõttu ei saa ka teisi isikuid alternatiivselt kaebajateks lugeda. Arvestades aga asjaolu, et esialgne kaebus oli esitatud lapse nimelt, siis peab kohus siinkohal vajalikuks selgitada, et ABP kaebus ei oleks olnud lubatav seetõttu, et lapsevanemate ühise esindusõiguse kohaselt ei saanud JP last üksinda esindada. Väitest, et lasteaiakoha vahetuse kohta antud käskkirjade puhul eirati asjakohaseid PKS sätteid, ei saa tuletada õigustust sellele, et sama praktika võiks ka edaspidiselt jätkuda. Lähtuvalt eeltoodust on JP kaebus ilmselgelt perspektiivitu ja sellega ei ole võimalik oma sisulisi eesmärke saavutada. Nähtuvalt haldusasja materjalist saab olla kaebaja sisuliseks huviks lapse suunamine tagasi Tallinna 9. Lasteaeda, kuid antud juhul ei ole seda võimalik halduskohtu kaudu saavutada. Seega tuleb kaebus tagastada. Samuti tuleks kaebus sel juhul tagastada, kui see ABP kaebuseks lugeda.

3-14-50503 3(4) 5. JP esitas 28.07.2014 määruskaebuse halduskohtu määruse peale, mille Tallinna Halduskohus 22.08.2014 rahuldamata jättis ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. JP palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 07.07.2014 määrus tühistada ja saata asi tagasi samale halduskohtule. Kaebuse eesmärk on taastada olukord, kus ABP käiks taas Tallinna 9. Lasteaias. Suhe kohaliku omavalitsuse ning lapsevanema vahel, mis puudutab lapse käimist munitsipaallasteaias, on olemuselt avalik-õiguslik ning selliste suhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. JP ei ole taotlenud enda ja KR vahelise vaidluse lahendamist. Kaebus on perspektiivikas, kuna võimaldab saavutada selle esitamise eesmärgi ning vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses. Ühe vanema omavoliline käitumine peab olema kohtus vaidlustatav. Teise vanema või kohtu poolt antud loa puudumise lapse nimel tahteavalduse tegemiseks saab teha kindlaks kohtumenetluses, milles on vaidlustatud omavoliline otsus. Seega peab olema võimalik esitada vaidlusaluste haldusaktide tühistamiseks kaebus otse halduskohtule ilma, et eelnevalt tuleks läbida tsiviilkohtumenetlus, saamaks luba halduskohtu poole pöördumiseks. Seaduses jääb ebaselgeks, kas vanem peaks esitama kaebuse enda või lapse nimel. See aga ei saa olla aluseks kaebuse menetlusse võtmata jätmiseks. Normidest, mis puudutavad vanemate omavahelist suhtlemist lapse kasvatamisel, tulenevad subjektiivsed õigused ka otse lapsevanemale, mis võimaldab lapsevanemal pöörduda vastava õiguse kaitseks kohtusse. 7. Tallinna linn palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Tegemist on vanemate vahelise vaidlusega, mitte Tallinna linna vastu suunatud vaidlusega. Tallinna linna ja Tallinna 9. Lasteaia sekkumine vanemate vahelisse vaidlusesse otsustamaks, millises lasteaias laps peaks käima, ei ole õiguspärane ega põhjendatud. Kaebusest ei selgu, miks ABP peab käima just Tallinna 9. Lasteaias. Põhjendatud ei ole, kuidas kahjustaks lapse õigusi ja huve käimine Tallinna Kalamaja Lasteaias või mõnes teises Tallinna munitsipaallasteaias. 8. KR palub jätta määruskaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruse seisukohtadega. Tegemist on vanemate omavahelise vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Samade poolte vahel on käimas tsiviilkohtumenetlus ühise hooldusõiguse teostamise küsimuses, milles on kohus määranud lapse alaliseks elukohaks tema ema KR elukoha, mis asub Kalamaja lasteaia vahetus läheduses. Samas lasteaias käib ABP noorem õde. Puuduvad kaalukad põhjused, miks peaks laps minema tagasi Tallinna 9. Lasteaeda, mis asub lapse elukohast oluliselt kaugemal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et õige ei olnud kaebuse tagastamine pädevuse puudumise tõttu. Kaebaja on vaidlustanud lasteaedade direktorite käskkirjad ning nende õiguspärasust saab halduskohus kontrollida. Pädevuse määratlemisel ei oma tähtsust, kas ja mil määral saavad need käskkirjad puudutada kaebaja õigusi. Samas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 aluses, sest sellega ei ole

3-14-50503 4(4) võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja leiab, et lapse lasteaia vahetamiseks oleks pidanud olema ka tema nõusolek ning eeldatavasti on kaebaja eesmärk, et laps käiks jälle Tallinna 9. Lasteaias. Vaidlustatud käskkirjade tühistamisega ei ole võimalik seda eesmärki saavutada. 10. Tallinna linn, lasteaedade direktorid ega halduskohus ei saa sekkuda kaebaja ja kolmanda isiku vaidlusesse lapse hooldusõiguse üle. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning vastavalt PKS §-le 117 on vanematel üldjuhul ühine hooldusõigus. See ei tähenda aga, et igapäevaseid tahteavaldusi lapsega seoses (nt lasteaiakoha valik) peaksid alati tegema mõlemad lapsevanemad korraga. PKS § 120 lg 7 sätestab, et kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Nii ei näe ka määrus nr 109 ette, et avalduse lasteaiakoha saamiseks peaksid esitama mõlemad lapsevanemad. Olukorraks, kus vanemad ei jõua mingis küsimuses kokkuleppele, näeb PKS § 119 ette, et kohus võib selles küsimuses anda otsustusõiguse ühele vanemale. Vastav menetlus toimub aga maakohtus tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Antud juhul puudub kohtulahend, kus oleks kindlaks määratud, kas lapse lasteaiavaliku üle otsustab ema või isa. Seda kohtulahendit ei saa asendada halduskohus lasteaedade direktorite käskkirjade õiguspärasust kontrollides. 11. Maakohtus on hetkel pooleli menetlus lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamises ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-14-53854), kus on esialgse õiguskaitse korras kindlaks määratud ajutine suhtluskord. Vanemate õigused ja kohustused lapsega seoses selguvad eelnimetatud kohtuvaidluse tulemusena.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi