4-14-8117/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2014 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-14-8117 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Asja läbivaatamise kuupäev 20.10.2014 Väärteoasi Igor METELITSA väärteoasi Liiklusseaduse §201 lg.2; §224 lg.2 ja §242 lg.1 järgi Menetlusalune isik Igor METELITSA sünd. 30.08.1984, isikukood

38408302235, kodakondsuseta, xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §83 p.2, §44 lg.2 p.3 ja lg.3, §104 lg.3, §107 lg.1 p.1, §111, §113, §137, §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada Igor METELITSA Liiklusseaduse §224 lg.2 ja §242 lg.1 järgi ning mõista Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega karistuseks 8 (kaheksa) päeva aresti.

Igor METELITSA aresti kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest.

Lõpetada väärteomenetlus Igor METELITSA süüdistuses Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi seoses koosseisu puudumisega.

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel võtta Igor METELITSALT lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõigus tähtajaga 5 (viis) kuud.

2

Liiklusseaduse §127 alusel on Igor METELITSA kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 14.11.2014.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri patrullpolitseinik Axxx Nxxxkoostas 29.08.2014 väärteoprotokolli nr. AB 1415526 Igor Metelitsa kohta selles, et viimane juhtis xxx juhtimise õigust. Samuti juhtis ta mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,51 mg/l. Samuti juhtis mootorratast, kuid ei kandnud peas kiivrit. Sellega rikkus Igor Metelitsa Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1; §69 lg.3 ja §33 lg.4 sätteid ning pani toime väärteod Liiklusseaduse §201 lg.1; §224 lg.2 ja §242 lg.1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 26.09.2014 kohtualluvusse saatmise määrusega edastati asja materjalid lahendamiseks Viru Maakohtule. Määruse kohaselt on Igor Metelitsa toime pannud kaks rasket liiklusalast väärtegu – juhtis mootorsõidukit, ületades lubatud alkoholi piirmäära ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus oli suur. Peamisteks rasketeks liiklusõnnetuse põhjusteks on just sõidukijuhtide poolt alkoholi mõju all sõiduki juhtimine, mis on sagenenud ning toonud kaasa fataalsete tagajärgedega liiklusõnnetusi. Isikut on ka varem karistatud samalaadsete õiguserikkumise toimepanemise eest. Isiku poolt on õiguserikkumine toime pandud tahtlikult. Taolist käitumist tuleb käsitleda kui vastutustundetut ning kuritahtlikku teiste seaduskuulekate isikute suhtes ja tema teole peab vastama karistus, mis omakorda vastab teo ohtlikkusele. Isik ei tööta ja kindlat sissetulekut ei oma. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik ei tunne end karistatuna, kui talle määratakse rahatrahv, mis jääb tasumata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades toimepandud teo tõsidust ja ohtlikkust, ei ole karistuseks rahatrahvi määramine otstarbekas ning piisavalt mõjuv karistus ja aresti mõistmine võib isikut mõjutada edaspidi käituma seaduskuulekalt.

Maakohtu istung

3 Menetlusalune isik Igor Metelitsa seletas maakohtu istungil, et aresti mõistmine talle ei mõju, kuna on aastaid istunud vangis. Kui talle mõistetakse karistuseks rahatrahv, saab ta selle tasuda osade kaupa.

Kohtuvälise menetleja esindaja Asja Malahhova leidis maakohtu istungil, et väärteod on leidnud tõendamist ning palus menetlusalusele isikule mõista Liiklusseaduse §201 lg.1; §224 lg.2 ja §242 lg.1 alusel KarS §63 lg.1 kohaldamisega karistuseks arest 10 päeva ning Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 kuud.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus karistuseks aresti mõistmise osas on põhjendatud.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on koostatud väärteoprotokoll Liiklusseaduse §224 lg.2; §242 lg.1 ja §201 lg.1 rikkumise kohta.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50

– 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi.

Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning missugune karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 29.08.2014 väärteoprotokollist nr. AB 1415526, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §69 lg.3.

Liiklusseaduse §69 lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidujuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga

4 või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et xxx AlcoQuant nr. A111219 ja indikaatorvahendi näit oli 0,59 mg/l. Menetlusalusele isikule tutvustati indikaatorvahendi näitu allkirja vastu. 29.08.2014 kell 00.40 kontrolliti alkoholi sisaldumist menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr.ARDM-0070 ja alkomeetri lõplik lugem oli 0,51 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näitu tutvustati menetlusalusele isikule allkirja vastu. Enne mõlema toimingu sooritamist oli menetlusalusele isikule allkirja vastu selgitatud toimingute põhjust ja eesmärki ning tema õigusi.

Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Väärteokoosseis on täidetud, väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja tõendatud ning ta on süüdi. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Liiklusseaduse §242 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest.

Vastavalt 29.08.2014 koostatud väärteoprotokollile nr. AB 1415526 juhtis menetlusalune isik mootorratast, kuid tal puudus motokiiver, millega rikkus Liiklusseaduse §33 lg.4.

Liiklusseaduse §33 lg.4 sätestab, et mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab juht kandma kinnirihmatud motokiivrit.

Tunnistaja Kxxx Txxxa ütlustest nähtub, et ta oli 29.08.2014 patrullteenistuses ja märkas xxx maja juures liikumas mootorratast, mille juhil ei olnud kiivrit peas.

Menetlusalune isik ise ei vaidlustanud samuti asjaolu, et ta juhtis mootorratast ilma kiivrita.

Maakohus leiab, et seega on väärteokoosseis täidetud, väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja tõendatud ning ta on süüdi. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Liiklusseaduse §201 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.

Vastavalt 29.08.2014 koostatud väärteoprotokollile nr. AB 1415526 juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1.

Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Maakohus leiab, et antud juhul puuduvad väärteoasjas tõendid selle kohta, et menetlusalusel isikul puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Kuigi tunnistaja

5 KxxxTxxx ütlustest tuleneb, et menetlusalusel isikul puudus A-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, leiab maakohus, et juhtimisõiguse olemasolu või selle puudumist ei ole võimalik tõendada ainult tunnistaja ütlustega.

Kuna muud tõendid asja materjalides selles osas puuduvad, leiab maakohus, et antud osas kuulub väärteomenetlus lõpetamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni ja Liiklusseaduse §242 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja taotlenud menetlusalusele isikule Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega aresti 10 päeva.

Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

Seega on kohtuvälise menetleja esindaja käesolevas väärteoasjas 3 erineva väärteo eest taotlenud aresti alla keskmise sanktsiooni määra.

Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §224 lg.2 ja §242 lg.1 järgi, samuti Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, rikkumiste raskusastet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist, leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada rahatrahviga ja aresti mõistmine käesoleval juhul on põhjendatud. Maakohus nõustub siinkohal kohtualluvusse saatmise määruse põhjendustega ja kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil öelduga. Menetlusaluse isiku näol on tegemist isikuga, kel enda sõnade kohaselt on raske majanduslik olukord, ta ei tööta ning regulaarset legaalset sissetulekut ei oma. Sellega seoses on olemas reaalne perspektiiv, et rahatrahvi mõistmisel jääb see eeldatavalt tasumata ja menetlusalune isik ei tunne seega ennast karistatuna.

Käesoleva asja materjalides olevast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalust isikut on 19.08.2014 karistatud kriminaalkorras KarS §424 järgi sätestatud kuriteo toimepanemise eest. Tegemist on 25.05.2014 toimepandud kuriteoga. Seega ei teinud menetlusalune isik tema suhtes käivast kriminaalmenetlusest samaliigilises asjas ning ka kohtus karistuse mõistmisest mingeid järeldusi ning juhtis 29.08.2014 taas mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis. Varasema väärteo toimepanemise eest 15.04.2011 määratud rahatrahv on käesoleva ajani tasumata, samuti puuduvad andmed selle kohta, et menetlusalune isik oleks alustanud kriminaalkorras karistusena mõistetud rahalise karistuse tasumist. Maakohus

6 nõustub siinkohal kohtualluvusse saatmise määruses tooduga selles osas, et rahatrahvide ja/või rahalise karistuse mõistmine ei avalda menetlusalusele isikule mingit mõju, ta jätab need tasumata ja paneb toime uued süüteod.

Arvestades ülaltoodut peab maakohus põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §224 lg.2 ja §242 lg.1 sätestatud väärtegude eest Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega karistuseks aresti 8 päeva, Liiklusseaduse §201 lg.2 osas kuulub väärteomenetlus lõpetamisele.

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kuis isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja taotlenud nimetatud võimaluse kohaldamist tähtajaga 6 kuud.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Maakohus arvestab siinjuures varasemate karistuste, s.h. kriminaalkaristuse olemasolu samaliigilise süüteo eest.

Kohtuotsuse ärakirja kohaselt kriminaalasjas on menetlusalusele isikule varasemalt määratud lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 1 kuu. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit alkoholijoobes juhtima taas vaid 10 päeva peale otsuse saamist kriminaalasjas, on igati põhjendatud määrata lisakaristus pikemaks tähtajaks.

Lisakaristuse keskmine tähtaeg Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 järgi on 6 kuud. Maakohus peab põhjendatuks kohaldada lisakaristus keskmisest veidi lühemas määras, s.o. tähtajaga 5 kuud.

Liiklusseaduse §127 alusel tuleb menetlusalusel isikul 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutada oma juhiluba Maanteeametile.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik