4-13-5906/69 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Väärteoasi nr 4- -5906 13

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Kohtunik Kohtunik Kohtunik Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungis Kohtuistungis Kohtuistungis Kohtuistungis Kohtuistungisekretä ekretä ekretä ekretä ekretär r r r r Kai Rosar

Ot Ot Ot Ot Otsuse tegemi suse tegemi suse tegemi suse tegemi suse tegemise aeg ja koht se aeg ja koht se aeg ja koht se aeg ja koht se aeg ja koht

16.10. .a., 2014 Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number Väärteoasja number Väärteoasja number Väärteoasja number Väärteoasja number 4- -

13 5906

Väärteoasi Väärteoasi Väärteoasi Väärteoasi Väärteoasi D.T kaebus väärteoasjas nr 2402,13,001013

Vaidlustatav lahend Vaidlustatav lahend Vaidlustatav lahend Vaidlustatav lahend Vaidlustatav lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametnik Heiki Linduse 21.08.2013.a. otsus väärteoasjas nr 2402,13,001013

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebuse esitaja/menetlusalune isik: D.T D.T D.T D.T D.T, , , , , isikukood xxx, elukoht x

xxx

Kaitsja: Andi Tubin

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti

Ida Prefektuur, asukoht: Kreutzwaldi 5A Rakvere; esindaja Heiki Lindus

Menetluse liik Menetluse liik Menetluse liik Menetluse liik Menetluse liik

Kohtuistungid 26.06.2014, 09.09. 4, 201

RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: D.T kaebus jätta rahuldamata, kaevatav otsus jätta muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa

kuulutamisest, so hiljemalt 23.10.2014. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru

2

Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 07.11.2014 ast, mil kohtuotsus on , so päev kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on

kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Menetluse käik Menetluse käik Menetluse käik Menetluse käik Menetluse käik

Väärteoprotokoll

Liikluspolitseinik Sergei Matotškin poolt koostatud väärteoprotokollist nr AB968102 nähtub, et 25.07.2013 kell 13:12 xxxx haagisega x xxxx 151. km- juhtis mootorsõidukit l D.T xxx, autorongi tegelik mass ja teljekoormused ületasid lubatud väärtuseid. Veoki I teljel lubatud 8000 kg, tegelik mass 8592 kg; teisel teljel lubatud 9500 kg, tegelik mass 10493 kg. Lubatud autorongi suurim mass 44000 kg, tegelik mass 51023 kg. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseadus § 35 lg 2,. Märgitakse, et D.T rikkus sellega LS § 80 lg 1, §34 lg 12, TSM

määrus nr 51 § 7 lg 1; MKM määrus nr 42 lisa 1 kood 1109. Väärteod on kvalifitseeritud

Teeseadus § 40`1 lg 1 ja Liiklusseadus § 238 järgi. Ots

us Kaevatava otsuse kohaselt D.T 25.07.2013 kl.13.12 xxxx 151. km-l juhtis mootorsõidukit haagisega , autorongi tegelik mass ja teljekoormused ületasid lubatud xxxx väärtuseid. Veduki I teljel lubatud 8000 kg, tegelik 8592 kg; II teljel lubatud 9500 kg, tegelik 10493 kg; lubatud autorongi suurim mass 44000 kg, tegelik mass 51023 kg. Juhil puudus selle kohta eriluba vastavalt Teeseadus § 35 lg. 2.

Märgitakse, et D.T rikkus sellega LS § 80 lg 1, § 34 lg 12 sätteid ja väärteod on

kvalifitseeritud Teeseadus § 40`1 lg 1 ja Liiklusseadus § 238 järgi.

Tõenditena nimetatakse menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja massimõõteseadme

kasutamise protokolli. Karistust kergendava asjaoluna on ära nimetetud süü tunnistamine, raskendavaid asjaolusid pole märgitud. Märgitakse, et piirmäärasid on ületatud olulisel määral ja isikut on varem karistatud samalaadse väärteo eest. Juhindudes KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 on karistuseks määratud Teeseaduse § 40`1 lg 1 alusel rahatrahv 115 trahviühiku ulatuses so 460.00 eurot. Kaebus 09.09.2013 esitas menetlusaluse isiku kaitsja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja

22.10.2013 tegi kohtunik kaebuse käiguta jätmise määruse andes kaebajale aega kaebuses

esinenu 4.11.2013 d puuduste kõrvaldamiseks kuni 0 , nimetatud kuupäevaks kaebuse esitaja kõrvaldas kaebuses olevad puudused. 11.03.2014 kohtumäärusega edastas Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtunik VTMS § 12 lg

2 alusel kaebuse menetlemiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. K et talle etteheidetava teo toimepanemine aebaja ei nõustu vaidlustatud otsusega, kuna leiab, ei ole asjas kogutud materjalide pinnalt usaldusväärselt ja ammendavalt tõendatud. Menetlusalune isik on seisukohal, et tema teos puuduvad väärteotunnused ning menetlus tuleb lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu.

Alternatiivselt, kui kohus leiab, et puudub alus VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaldamiseks, palub menetlusalune isik lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel.

Menetlusaluse isiku hinnangul ei ole kohtuväline menetleja mõõtmise läbiviimisel järginud seaduses sätestatud nõudeid ning seetõttu ei ole mõõtmistulemus jälgitav ega usaldusväärne.

Mõõtjal puudus mõõtmise läbiviimiseks vastav pädevus. Käesolevas väärteoasjas nr

3

2402,13,001013 25.07.2013.a koostatud massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub,

et mõõtmise on läbi viinud liikluspolitseinik Sergei Matotškin, kes on erialaselt pädevaks

tunnistatud nr E 075 kehtivusega kuni 30.06.2013.a. Seega 25. juulil 2013.a toimunud mõõtmise läbiviimiseks puudus mõõtjal kehtiv erialast pädevust kinnitav tunnistus mistõttu , on tema kogutud kontrolltulemused tõenditena lubamatud.

Mõõteseadme kasutamise käik ja tulemused pole jälgitavad, sest puudub teave selle kohta, mis mõõtmismetoodikat on kasutatud. Mõõtetulemused pole usaldusväärsed, sest puudub hinnang selle kohta, kuidas mõõtmise tehiolud

võisid mõjutada mõõtetulemusi. Massimõõteseadme kasutamise protokollis selgub, et kaldamõõdikut tee tasapinnakalde mõõtmiseks . Menetlusalune isik leiab, et võimatu

kasutatud ei

oli visuaalselt kindlaks teha, kas tee tasapinnakalle jäi alla 10 % ning kahtluse kõrvaldamiseks oleks tulnud selle kindakstegemiseks kasutada k ut. aldmõõdik Arvestades, et massimõõteseadme

kasutamise protokoll võib sisaldada tegelikkusele mittevastavaid andmeid, ei saa kaebaja

hinnangul käesolev protokoll olla usaldusväärseks tõendiks ning see tuleb kõrvaldada tõendite hulgast.

Alternatiivselt palutakse kaebuses väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel

kuna

menetlusalusele isikule etteheidetud rikkumine ei ole suur. Leitakse, et a lu rvestades ülekaa

suurust ning tolerantse, oli veoauto koormas vaid mõni palk ülearu ja seda pole visuaalselt võimalik hinnata.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse kohta Kaebuse kohta esitas kohtuväli , mille seisukohad on lühidalt ne menetleja kirjaliku vastuse järgmised.

1.Kaebus on alusetu, massimõõtmisi on teostatud tuginedes mõõteseadusele, sõiduki

koormuse mõõtmise metoodikale ja Evocar kaalude kasutusjuhendile, mõõtetegevus on

jälgitav ning mõõtetulemused usaldusväärsed. Tulenevalt Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 05.10.2006 määrus nr 85 § 3 lg 3 p 1 peab mõõtmisi läbiviival personalil olema selleks vajalik kvalifikatsioon, väljaõpe ja kogemus. Massimõõtmisi läbiviinud

ametnikul Sergei Matotškin`l oli olemas vastav pädevus, mille kinnituseks on tu nõudmisel koh esitatud pädeva mõõtja tunnistus. Kaebuses osutatud viide MKM määrus nr 85 § 6 lg 3 ning selle

sidumine ametniku pädevusega mõõtmiste teostamisel on vale. Nimetatud määrusega

reguleeritakse erialase pädevuse andmist juriidilisele isikule. Seega massimõõteseadme

kasutamise protokolli teisel küljel olev viide mõõtja pädevaks tunnistamise kohta EAK

tunnistusega nr E075 kehtib juriidilisele isikule. K menetleja esindaja tunnistab, et ohtuvälise

ekslik on massimõõteseadme kasutamise protokolli teisel küljel pädevusele viitava lõigu lõpus kuupäev 30.06.2013. Õige kuupäev on 30.06.2015. Pädevuse olemasolu kinnitamiseks on kohtule edastatud Politsei- ja Piirivalveametile väljastatud pädeva mõõtja tunnistused. Kehtiva pädevuse

kontrollimine on võimalik ka avalikult interneti aadressilt

http://eak.ee/index.php?pageCus=akr&id=338. Sealt on nähtav pädeva mõõtja tunnistuse nr (E075), väljaandmiskuupäev (01.07.2013), pädevuse ulatus ning asutus, kellele on see väljastatud. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et massimõõtmiste teostamise kuupäeval oli pädevus mõõtmisi teostada olemas nii asutusel, kui ka ametnikul. Maakohtule on samuti edastatud massimõõtmisel

kasutatud mitteautomaatkaalude taatlustunnistused, mis näitavad, et seadmed olid läbinud nõuetekohase kontrolli. 2. Massimõõtmiste käik ja tulemused olid jälgitavad, kuna kasutati asjakohast mõõtemetoodikat ja

tugineti seadme kasutusjuhendile. Kogutud materjalidest ei nähtu, et taatluskohustuse kandja

oleks mõõtevahendit kasutanud vastupidiselt Mõõteseaduse § 10 lg 3. Massimõõtmiste

läbiviimiseks on koostatud „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika MM 02 2010“, mis on - kinnitatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010 käskkirjaga nr 40. Kuna käesoleval

juhtumi puhul teostati massimõõtmisi, siis on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et

massimõõtmiste teostamisel võeti aluseks just eelpool nimetatud metoodika, kuna teiste

4 metoodikate põhjal ei ole võimalik seadmeid nõuetekohaselt kasutada. MM 02-2010 metoodikas on olemas kõik vajalikud juhised ja kirjeldused massimõõtmiste teostamiseks.

3.Massimõõteseadme kasutamise protokolli esilehel on olemas otsene viide sellele, et

mõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse, kui ka inimese poolt tekitavatele

häiretele, mis võivad anda eksitavaid mõõtetulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks.

Keskkonnatingimuste mõju välismõõtmistel kajastub mõõtemääramatuse hinnangus. EAK on

hinnanud Politsei- ja Piirivalveameti erialaselt pädevaks teostamaks mõõtmisi välistingimustes mõõteobjekti asukohas (EAK tunnistuse lisa punkt 3), kui on järgitud mõõtemetoodikat MM 02-

2010 ning mõõtevahendi kasutusjuhendit. Mõõtevõime (mõõtemääramatus) on esitatud EAK

tunnistusel E075. Mõõtemetoodika järgi hinnatakse mõõtetulemuse esitamisel kaalu skaalalt

saadud tulemusele mõõtemääramatus. Mõõtevõime on väljendatud laiendmääramatusena U

tõenäosustasemel 95% normaaljaotuse järgi. Metoodika väljatöötamisel mõõtemääramatuse

hindamise osas on arvestatud dokumendi EA 4/16 nõudeid (metoodika punkt 3.3). Seega

mõõtmisi läbiviinud ametnik kinnitab, et ta on mõõtmisi teostades hinnanud ka keskkonna tingimusi, samas on kirjeldanud ka tehiolusid. Kohtuvälin mõõ e menetleja on seisukohal, et tmiste teostamisel teekalde visuaalse hindamisega on

võimalik valida kaalumisskoht, mis jääb ideaalsest horisontaalist alla 10%. Kuna mõõtmisi

läbiviinud ametnikul mingeid kahtlusi teekalde osas ei tekkinud, siis ei kasutatud ka kaldemõõdikut. Kaalumist on l, kus ka tagantjärgi on võimalik kontrollida teostatud x 151 km- xxx

teekalde vastavust nõuetele massimõõteseadme kasutamise protokollis märgitud koordinaatide järgi. Üldteada on, et antud teelõigul ei ole teostatud teetöid sellises ulatuses, mis oleksid muutnud teekallet. Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et mõõtetulemuste jälgitavus

on tagatud ning menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemine on tõendatud ning tuvastatud ei ole ühtegi kahtlust ja ka väärteomenetluse lõpetamise alust. 4. Tuvastatud tulemustest tulenevalt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et käesolevat

menetlust ei saa lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Massimõõteseadme kasutamise protokollist lähtuvalt ei saa kuidagi väita, et rikkumine on väike. Menetlusalune isik esitatud kaebuses juhib

küll tähelepanu teljekoormuste mitteolulisele ületamisele (kogumis 1585 kg), kuid samas jätab

märkimata, et autorongi kogumassi olulisel määral ületamise, laeindmääramatused maha

arvutatuna on lubatust rohkem 7023 kg. Seega saab menetlusaluse isiku poolt toimepandud õigusrikkumist lugeda suureks. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et

menetlusalune isik ei ole väljendanud kahetsust toimepandu osas ning teda on ka varasemalt samalaadse õigusrikkumise toimepanemise eest juba karistatud. Karistusena määratud rahatrahv on küll tasutud, kuid see ei ole pannud teda seadusekuulekamalt käituma.

Eeltoodule tuginedes on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et koormuse mõõtmine on

toimunud seaduslikult, mõõtetegevus on jälgitav, mõõtetulemused on usaldusväärsed ning menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahv põhjendatud.

Poolte seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaitsja teatas, et ta loobub vaidlustamast mõõtja pädevust. Kaitsja jäi seisukoha

juurde, et rikutud on mõõtemetoodikat. Tema arvates ei võimalda kehtivad nõuded kaaluda

eraldi täishaagisega sõiduki sõidukit ja haagist, ainsaks õigeks kaalumisviisiks on tema hinnangul kaalude üheaegne asetamine nii sõiduki kui haagise rataste alla. Kaitsja leidis, et

kuna haagise telgede vasaku ja parema ratta kaalude näidud on oluliste erinevustega, siis

viitab seegi, et pole kasutatud asjakohast mõõtemetoodikat ja mõõtetulemused on ebausaldusväärsed. Lisaks kaebuses märgitule leiab kaebaja, et käesolevas väärteoasjas on tegemist Põhiseaduse § 23 sätete rikkumisega. Põhiseaduse § 23 alusel Kaitsja viitab, et

ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest milles ta on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Isikule

5 on 25.juulil 2013 koostatud kaks väärteoprotokolli. Kell 13.12 koostati protokoll käesolevas

väärteoasjas , rikkumine kvalifitseeriti Teeseadus § 40 xxxx 151 kilomeetril xxxx 1 lg 1 järgi.

Kell 15.09 koostati menetlusalusele isikule protokoll xxxx 19 kilomeetril xxxx, rikkumine kvalifitseeriti Teeseadus 401 25 juulil kell 15.09 toimepandud rikkumise osas on lg 1 järgi.

jõustunud Viru Maakohtu kohtuotsus, millega lõpetati väärteomenetlus ja kohtuvälise

menetleja otsus tühistati. et tegemist on õiguslikult Hinnates kahte rikkumist leiab kaebaja, ühe teoga ning menetlusaluse isiku võimalik karistamine teo eest, milles teda on mõistetud lõplikuks õigeks on Põhiseaduse rikkumine.

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil oma kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde. Ta leidis, et antud juhul pole tegemist Põhiseaduse § 23 sätete rikkumisega.

Tõendid - kohtus antud ütlustest nähtub, et 25.07.2013 vedas palke Menetlusaluse isiku D.T

xxxx tagant xxxx koormas oli kaks pakki 3- , auto koosnes sõidukist ja täishaagisest, meetriseid palke sõidukil ja kaks pakki haagisel, koorma laadis ise, autos ja kärus on kaalud,

lubatud oli 44 tonni „ja panin kuskil nii palju peale aga natuke oli ka rohkem“ Sel päeval

mõõdeti tema koormat kahel korral, esimest korda xxxx. Kaaluti xxxx bussijaamas kuue

kaaluga algul

mise ajal käru, siis auto. Arvab, et silma järgi ei saa öelda kas auto oli kaalu viltu, koorem oli tema arvates ühtlane, mõõtmistulemust võisid mõjutada möödasõitvad autod ja maapind. Peale kaalumist ja politseinike lahkumist sõitis edasi kuna ta ei saanud ju koormat tee äärde maha panna, sõidukeeldu keegi ei andnud, enne xxxx peeti ta sama koormaga uuesti kinni teise politseibrigaadi poolt.

- koostas ta Tunnistaja Sergei Matotškini kohtus antud ütlustest nähtub, et 25.07.2013

politseitöötajana Massimõõteseadme kasutamise protokolli

xxxx bussipeatuses, kaalus

autorongi, mis osutus ülekaaluliseks, kaldemõõdikut e kasutatud kuna oli näha, et i

kaalumiskoht vastab nõuetele. Koorma paigutuses midagi silmatorkavat polnud, ta leiab, et

sellised suured vasaku ja parema ratta kaalude erinevused võivad ikka ette tulla, et need

võivad sõltuda tee normi piiridesse jäävast kaldest, erineva läbimõõdu, raskuse ja

niiskusastmega puidu paigutusest. Väidab, et kaalumisel järgis õiget metoodikat, et juhile öeldi, et tegemist on ülekaalulise autorongiga, millega edasine liiklemine on keelatud.

- ist 25.07.2013 kell Massimõõteseadme kasutamise protokoll nähtub, et Sergei Matotškin 13.27 xxxx 151-l km-

juhitud mootorsõiduki l riikliku järelevalve korras teostas D.T

(xxxx reg.m xxxx, haagis xxxx

xxxx) kaalumise kasutades ärk reg.märk mitteautomaatkaalu d Evocar 2000 nr 201474 taatlustunnistuse nr TTLM-12/01591, Evocar si

2000 nr 201475 taatlustunnistuse nr TTLM-13/00269, Evocar 2000 nr 201476

taatlustunnistuse nr TTLM-12/01678, Evocar 2000 nr 201477 taatlustunnistuse nr TTLM-

13/00270, Evocar 2000 nr 201481 taatlustunnistuse nr TTLM-13/00271, Evocar 2000 nr 201482 taatlustunnistuse nr TTLM-12/01848, kaalud testiti 25.07.2013 kell 13.25 ning seade oli töökorras. Veose tüüp-metsamaterjali vedu.

Veduki teljekoormuste mõõtmise – tulemused: esimene: lubatud 8000, vasak- 4040, parem 4880, tulem- - 592; teine: vastavalt 9500, 5080, 5800, 10493, 993; kolmas: vastavalt 8592, üle 9500, 4540, 5000, 9193,

ülekoormus puudub. Haagise teljekoormuste mõõtmise tulemused: esimene: lubatud- 10000, vasak- 4540, parem-

5100, tulem- 9640, ülekoormus puudub; teine: vastavalt 10000, 2340, 4780, 7120,

ülekoormus puudub; kolmas: vastavalt 10000, 3260, 3600, 6860, ülekoormus puudub. Kogukoormus on 52960 kl, lubatud 44000, ,

– laiendmääramatus 1,5e+3% , tulem 51023 üle – 7023.

6

Protokollis märgi õõteseadet kasutades järgiti seadme kasutami takse, et m se juhendit ja mõõtemetoodikat, mõõtja omab erialast pädevust, ei ole kasutatus kaldemõõdikut kuna pinna pikikalle on alla 10%, ristikalle on alla 10 %. a ja Protokolli on allkirjastanud mõõtja, tunnistaj sõidukijuht. - Metroserti taatlustunnistustest nähtub, et kaalumisel kasutatud kaalud olid taadeldud.

- -ja Eesti Akrediteerimiskeskuse 01.07.2013. välja antud tunnistusest nähtub, et Politsei

Piirivalveamet on hinnatud erialaselt pädevaks vastavalt Majandus-ja

Kommunikatsiooniministri 5. oktoobri 2006 a. määruse nr. 85 nõuetele pikkuse ja liiklusjärelevalve sõidukite massi mõõtmise alal. - Ida Politseiprefektuuri 10.07.2008. välja antud tunnistusest nähtub, et Sergei Matotškin on edukalt läbinud pädeva mõõtja koolituse.

- Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrulliteenistuse teenistuse vanema Margo Kukke poolt 26.08.2013 koostatud väärteootsusest nr.2602,13,004133 nähtub, et 25.07.2013 kl.15.09 xxxx tee 19. km-l juhtis autorongi ( haagis xxxx xxxx D.T

)

mille massid ja teljekoormused ületavad registreerimisel määratud ja majandus-ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Mootorsõiduki I telje tegelik koormus oli 8,728 t., lubatud suurim registritelje koormus 8 t. Mootorsõiduki II telje tegelik koormus oli 9,873 t., lubatud suurim registritelje koormus 9,5 t. Mootorsõiduki III telje tegelik koormus oli 9,679 t., lubatud suurim registritelje koormus 9,5 t.. Mootorsõiduki tegelik mass oli 28,28t., lubatud suurim registrimass 26 t.. Autorongi tegelik mass oli 51,037 t., lubatud suurim tegelik mass 44 tonni. Otsusega on D.T-le määratud Teeseadus 40`1 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut so 400.00 eurot.

- - - Viru Maakohtu 06.03.2014 otsusest (lõpposa) kohtuasjas nr.4 13 5979 nähtub, et

ülalnimetatud väärteootsus nr.2602,13,004113 on D.T kaebuse alusel tühistatud, väärteomenetlus on lõpetatud VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

- 25.07.2013.a. xxxx teel kl.15.20 koostatud m ist assimõõteseadme kasutamise protokoll

kajastuvad väärteootsuses nr. 2602,13,004133 märgitud mõõtmistulemused, protokollist

nähtub, et kaalumiskoha piki- ja ristikallet pole hinnatud.

Ko Ko Ko Ko Kohtuotsuse põhjen htuotsuse põhjen htuotsuse põhjen htuotsuse põhjen htuotsuse põhjendused dused dused dused dused

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, had ja uurinud asjas olemasolevaid t , leiab, ära kuulanud poolte seisuko kõiki õendid et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

D.T selles, et tema 25.07.2013 kl.13.12 xxxx 151. km-l juhtis süüdistatakse

mootorsõ used ületasid lubatud idukit haagisega xxxx, autorongi tegelik mass ja teljekoorm väärtusi. Veduki I teljel lubatud 8000 kg, tegelik 8592 kg; II teljel lubatud 9500 kg, tegelik 10493 kg; lubatud autorongi suurim mass 44000 kg, tegelik mass 51023 kg. Juhil puudus selle kohta eriluba vastavalt Teeseadus § 35 lg. 2.

Märgitakse, et D.T rikkus sellega LS § 80 lg 1, § 34 lg 12 sätteid ja väärteod on kvalifitseeritud Teeseadus § 40`1 lg 1 ja Liiklusseadus § 238 järgi.

Teeseaduse § 40 ja Liiklusseaduse § -1 lg-ga 1 -ga 238 kaitstakse liiklusohutust.

Koosseisutüübilt on tegemist blanketse väärteokoosseisuga, koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda nende õigusaktide poole, mis kehtestavad koosseisus loetletud sõidukite liiklus- ja käitusnõuded.

7

Tees -

eaduse § 40 1 lg 1 sätestab: l

Liiklusseaduse § 238 sätestab: - -

Liiklusseaduse § 80 lg 1, 2, 3 sätestavad: registriteljekoormust. -ga 35 kehtestatud korras. autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab majandus- .

MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 p 2g sätestab - - -44 t TSM määruse nr 51 § 7 lg 1 sätestab l kehtestatud korras

Lahendamaks küsimust D.T poolt ülalnimetatud õigusaktides nimetatud nõuete

rikkumise kohta, tuleb järgida Mõõteseaduses sätestatut. MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus

väärteoasjas või piiratakse eriõigust, mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Mõõtetulemus saab aga jälgitav olla üksnes juhul, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes

kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast mõõtemetoodikat.

Käesolevas asjas ei vaidlustata mõõtja pädevust, küll aga leiab kaebuse esitaja, et järgitud

pole kaalude kasutusjuhendit ja sõiduki koormuse mõõtmise metoodikat Tema arvates ei võimalda kehtivad nõuded uda eraldi täishaagisega autorongi sõidukit ja haagist, ainsaks kaal

õigeks kaalumisviisiks on tema hinnangul kaalude üheaegne asetamine nii sõiduki kui haagise

rataste alla ehk siis käesoleval juhul 12 kaalu üheaegne kasutamine. Teiseks leiab kaebuse

esita

ja, et mõõtetulemus pole usaldusväärne kuna mõõtmiskoha kaldeid pole kontrollitud kaldemõõdikuga. Veel leidis kaebuse esitaja et kuna haagise telgede vasaku ja parema ratta

kaalude näidud on oluliste erinevustega, siis viitab seegi, et pole kasutatud asjakohast mõõtemetoodikat ja mõõtetulemused on ebausaldusväärsed. Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika (Metoodika MM 02-2010) on kehtestatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga. Metoodika MM 02-2010 p 7.1 sätestab: b olema visuaalselt hinnates

horisontaalist olla kuni 10%. Kahtluse korral tuvastatakse tee tasapinna kalle . Tunnistajate Sergei Mato

tškini ütluste ja massimõõteseadme kasutamise protokolli alusel loeb

kohus tuvastatuks, et mõõtmise kohal oli tee tasapinnakalle normi piires. Vastupidist pole väitnud ka menetlusalune isik D.T, kes viibis mõõtmise juures ja andis allkirja selle koht a kohtus ei osanud ta Seega a, et tutvus mõõtmistulemustega. K kalde kohta midagi öelda.

8

ei viita ükski tõend sellele, et oleksid olnud kahtlused tee tasapinnakalde osas ja seega puudus vajadus. kaldemõõdiku kasutamiseks Hindamaks 12 teljelise autorong EVOCAR-2000 raadiokaaluga i kaalumise võimalikkust kuue

tuleb hinnata Liiklusseaduse sätteid koos kaalude kasutusjuhendis ja sõiduki koormuse mõõtmise metoodikas toodud nõuetega. Liiklusseaduse § 2 on sõitjate või veose veoks või sõidukite haakes vedamiseks või p 3 -auto

eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis. p 4 -autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest

koosnev sõidukite ühend;

p 9 -haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Haagiseks ei loeta pukseeritavat seadet ega vahetatavat pukseeritavat seadeldist; p -73

sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul;

EVOCAR-2000

raadiokaalude kasutusjuhendi p. 1.2 kohaselt läheb kolmeteljelise sõiduki kaalumiseks vaja kuus kaalu. Sama punkti joonisel oleva autorongi kohta märgitakse, et igat sõidukit võib kaaluda eraldi.

L ohaselt on ka haagis on tegemist S § 2 p 9 k sõiduk ning täishaagisega autorongi puhul

vedukauto ja järelhaag – isega ehk kahe eraldiseisva autorongi osaga kahe eraldiseisva sõidukiga, käesoleval juhul kaaluti eraldi asetades kõikide rataste alla kaalud.

mis

Selline kaalumisviis on kooskõlas ka Metoodikaga mille p 11 ätestab sõiduki ühe lubatud s

kaalumisviisina kaalumise kaalude asetamisega korraga kõigi rataste alla.

Eeltoodust nähtub, poolt juhitud kahest sõidukist et D.T - vedukist ja haagisest

koosneva autorongi

tegeliku massi mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat ning mõõtevahendit on kasutatud tootja poolt koostatud kasutusjuhendi kohaselt. Kohtu hinnangul on autorongi massi kaalumisel mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud ning tuvastatud, et D.T rikkus tema poolt juhitud autorongi tegeli väärteootsuses märgitud sätteid, k mass ületas lubatud väärtusi väärteootsuses nimetatud määras ja tema tegevuses esinevad väärteootsuses

märgitud süüteokoosseisude objektiivsed süüteotunnused. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väited sama telje parem- ja vasakpoolsete rataste kaalumistulemuste erinevuse kohta ei viita

mõõtmistulemuste ebausaldusväärsusele vaid on seletatavad võimaliku erineva läbimõõdu,

raskuse ja niiskusastmega puidu paigutusest koormas. Kohus leiab, et D.T eo -1 pani toime väärt Teeseaduse § 40 lg 1 ja Liiklusseaduse § 238 järgi vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse

tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. D.T oli teadlik, et tal puudub TeeS § 35 lg 2 alusel kehtestatud eriluba, kuid

hakkas ta autot juhtima ning ei veendunud, et autorongi tegelik mass ületab lubatud

väärtuseid, kuid arvestades oma töö ja sõidukogemust selles va - ldkonnas, pidi pidama vähemalt võimalikuks, et täidab vastavad väärteokoosseisud. D.T tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada

kriminaalme - netlusõigusest. KrMS § s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada

menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille kohaselt võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist.

Samad põhimõtted on kohaldatavad ka väärteomenetluse puhul. Väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel eeldab, et menetlusalusele isikule

omistatav tegu on nii koosseisupärane, õigusvastane kui süüline, kuid tema vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu otsustab menetleja väärteomenetluse siiski lõpetada.

9 Kohus leiab, et käesolevat menetlust ei saa lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Massimõõteseadme

kasutamise protokollist lähtuvalt ei saa väita, et rikkumine on väike, tegemist on autorongi

kogumassi olulisel määral ületamisega. Oluline on seegi, e isik on ka varasemalt samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemise eest karistatud kuid see ei ole pannud teda seadusekuulekamalt käituma. Kohtu hinnangul ei ole D.T süüditunnistamisel käesolevas väärteoasjas tegemist Põhiseaduse § 23 rikkumisega. Põhiseaduse § 23 sätestab muuhulgas, et kedagi ei tohi teist

korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks põhimõte/. ./ne bis in idem

D.T ütlustest ja teistest ülalnimetatud tõenditest nähtuvalt peale koorma kaalumist xxxx 151 km- xxxx suunas ja u l ja politseinike lahkumist jätkas ta sama koormaga sõitmist

pooleteise tunni pärast peeti xxxx teel uuesti kinni. Koorem kaaluti ja koostati uus

väärteoprotokoll, hiljem tehti kohtuvälise menetleja lahend, mis Viru Maakohtu otsusega 06.03.2014 tühistati, väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. D.T väidab, et talle ei esitatud keeldu edasi sõitmiseks, samas nähtub tema ütlustest,

et ta sai aru, et tuvastati koorma ülekaal ja sellise koormaga sõitmine on lubamatu,

edasisõitmist põhjendab ta asjaoluga, et ta ei saanud koormaga kohapeal midagi teha, ei saanud

seda teeäärde maha panna.

Põhiseaduse § 23 sõnastatud nõue tähendab seda, ühiskonna

et kui kellegi teole on

konfliktsituatsioonide lõplikuks lahendamiseks pädeva kohtusüsteemi poolt tehtud

seadusjõustunud kohtuotsusega kord juba õiguslik hinnang antud, on õigusrahu huvides teo

hilisem õiguslikult relevantne ümberhindamine keelatud. Ne bis in idem põhimõtte kohaldamisel on oluline kindlaksmäärata milline tegu või millised teod on hõlmatud seadusjõustunud kohtuotsusega. Kuigi D.T suhtes menetleti kahte väärteoasja milles rikkumised olid toime pandud samal päeval ja sarnastel asjaoludel

ei saa

väita, et tema suhtes tehtud väärteootsus käsitleb tema poolt nr. 2602,13,004133 /

25.07.2013 kl.15.09 xxxx tee 19. km- toimepandut/ l hõlmaks tema poolt poolteist tundi varem Tallinn Narva mnt. 151. km-l toimepandut. Tegemist oli erinevate menetlustega, mida menetlesid erinevad menetlejad.

Kuna teises väärteoasjas menetluse lõpetanud kohtuotsus jõustus lõpposana, siis pole selle

põhjal võimalik täpsemalt mõista, mis oli menetluse lõpetamise põhjuseks. konkreetseks

Samas nähtub nimetatud väärteoasjas koostatud massimõõteseadme kasutamise protokollist, et selle koostamisel on rikutud Metoodikat kaalumiskoha

tasasuse hindamise küsimuses.

Asjaolu, et ajalises järjekorras teine tema suhtes algatatud menetlus lõpetati, ei ütle midagi selle kohta, mida sisaldab esimesena alustatud menetluses kuna nende menetluste esemeks on erinevad teod menetlusõiguse mõttes. süüteoepisoodi koos Ka mitme sama kvalifikatsiooniga menetlemisel juhtub sageli, et mõnes episoodis mõistetakse isik süüdi teises aga õigeks ning mingit vastuolu Põhiseadusega sellises praktikas ei ole.

Karistus K v karistust kergendava asjaoluna nimeta ohtuvälise menetleja äärteootsuses on ära tud süü tunnistamine, raskendavaid asjaolusid pole nimetatud. Märgitakse, et piirmäärasid on ületatud olulisel määral ja isikut on varem karistatud samalaadse väärteo eest. Juhindudes KarS § 56 lg

1 ja § 63 lg 1 on karistuseks määratud Teeseaduse § 40`1 lg 1 alusel rahatrahv 115 trahviühiku ulatuses so 460.00 eurot.

10

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti osutanud

KarS § 56 lg-le, st karistuse kohaldamise alusele- , samut isiku süüle i on võetud arvesse kergendav asjaolu ning süüdlase isikusse puutuv – ta on varasemalt toime pannud samalaadse õigusrikkumise. Teeseaduse § 40 1 lg 1 näeb ette karistuseks rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, Liiklusseaduse - § 238 rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on mõistnud karistuse KarS § 63 lg. 1 alusel TeeS § D.T-le

40-1 lg 1 järgi, mis käesolevalt sätestab võrreldes LS § 238 raskeima karistuse ning kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga.

Menetlusaluse isiku , et on viimase kolme aasta jooksul karistusandmetest nähtub ta

samasisulisi rikkumisi toime pannud kolm kehtiv), isik on el korral (neist üks karistus on trahvid tasunud, kui õigeid järeldusi karistustest pole teinud.

Käesolevas väärteoasjas on m trahviühikut enetlusalust isikut karistatud rahatrahviga 115

summas 460 eurot, mis on Kohtu hinnangul on sanktsiooni keskmisest pisut kõrgem.

karistuse liik j

, samuti arvestab a määr vastavuses süü suuruse ja karistuse eesmärkidega

karistus teo toimepanija isikut.

Kokkuvõtvalt leiab kohus et väärteoasja menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust , , väärteootsus on põhjendatud ja seaduslik ning tühistamisele ei kuulu.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Kullerkupp