1-11-13151/74 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr. 1-11-13151

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14. novembril

2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-13151 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Ipbüker Asja läbivaatamise kuupäev 14.11.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid D.F tingimisi enne ´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu D.F isikukood XXX xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. D.F

Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlusta

tavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.F-i tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks.

D.F tun Maakohtu 01.03.2012 otsusega 4, nistati süüdi Viru KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistusega karistuseks 2 aastat vangistust. Kars § 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

25.10.2010 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 28

päeva. Karistuse kandmise algus . 01.03.2012 29.02.2016 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses D.F-i isikul on 4 kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivat distsiplinaarkaristust.

2 Enne vangistust elas aadressil xxx. Peale vabanemist asub elama samale aadressile. Kinnipeetaval on põhiharidus. omandamine jäi xxx eriala pooleli kolmandal kursusel. Vangistuse perioodil xxx vajaliku arvu punkte. Enne kinnipidamist xxx. Sissetulekuteks oli isiklik töötasu. Varasemalt töötanud ka erinevatel juhutöödel. D.F keeld anglas töötamast, on valmis töötama vaid vabaduses. ub v Vangistuse ajal toetavad teda rahaliselt lähedased. Vabanemisel töökohta ei ole, kuid isa on nõus toetama. Kuriteod on toime pandud grupis, millest võib järeldada, et isiku suhtlusringi kuuluvad kuritegel

iku mõtteviisiga isikud. Röövimised toime pandud alkoholijoobes. xxx programmi ning on endas kindel ja loodab, et saab oma alkoholi tarvitamisega hakkama. Kinnipeetava sõnul tahab ta vabanemisel elada täiesti alkoholivaba eluviisi. Meditsiiniosakonna andmetel oli kanepi juhutarvitaja. D.F on kriminaalkorras karistatud teist korda. Vanglas viibib esimest korda. 19.06.2012 määratud majandustöödele koristajaks. Keeldus töötamast 22.01.2014 määra ustöödele koristajaks. Keeldub töötamast tud majand

Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 30%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 38%. Viru Vangla toetab D.F-i

tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldusametniku andmetel peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx Kolmetoalise korteri omanikuks on kinnipeetav D.F. Korteris elavad praegu D.F-i isa ja noorem vend. Rahvastikuregistri andmetel on D.F-i elukohaks xxx Töökohast garantiikirja ega tööandja kontaktandmeid esitatud ei ole. Varasemalt kriminaalhoolduse järelevalve alla ei olnud D.F määratud.

Prokurör ei toeta kinnipeetava banemiseks. taotlust ennetähtaegseks va D.F taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et

D.F-i

soleval ajal ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käe põhjendatud.

Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.F-i isikut iseloomustavad andmed - isele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal tema käitumist nii kuriteo toimepanem ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. D.F nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

D.F on kriminaalkorras karistatud 2 korda ( ). röövimise eest Käesolevat vangistust kannab . röövimise eest grupis

3 Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega . röövimise eest

Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud tingimisi

vangistusega, 1 astme kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et karistuse jätkas

kandmisest tingimuslik vabastamine ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju

avaldanud

ning süüdimõistetu ei ole suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholiga ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktorik s. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude

toimepanemisest ning D.F-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem D.F-ile katseaeg ei olnud tulemuslik ei määratud , millest võib järeldada, et ta

ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning tingimisi karistus ei hoiaks D.F-i

uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhooldus

e eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel

elukoht ja toetus lähedaste ) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes

väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist eelneval katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerumise võimalusi. Ühtlasi tunnustab

kohus süüdimõistetut selle eest, et ta on kinnipidamisasutuses läbinud sõltuvusprobleemidega

tegelemiseks mõeldud sotsiaalprogrammid. Samuti on tähelepanuväärne, et kinnipeetav on läbinud riigikeele kursused.

Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning katseajal ajal uue samalaadse 1 astme kuriteo toimepanemist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine

õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude

toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu D.F-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Loretta Pikma