2-14-16705/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i Eesti Telekom hagi.

2. Välja mõista kostjalt R. D.ilt hageja AS Eesti Telekom kasuks 1 677 (üks tuhat kuussada seitsekümmend seitse) eurot 49 senti, millest 1 629, 62 eurot on põhivõlg, 7, 87 eurot viivis ja 40 eurot võla sissenõudmise kulu.

3. Poolte menetluskulud jätta kostja R. D.i kanda. Välja mõista R. D.ilt hageja menetluskulude katteks 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Kohtuasja number 2-14-16705 Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2014. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi AS Eesti Telekom hagi R. D.i vastu võlgnevuse 1 677,

49 euro nõudes Hagihind

1 677, 49 eurot, lihtmenetlus (TsMS § 405) Kohtuistungi toimumise aeg

27. oktoober 2014.a.,

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline esindaja:

Kostja:

AS Eesti Telekom (RK xxx, aadress: Valge 16, 15033 Tallinn)

Monika Paade (volikirja alusel) (e-post: monika.paade@telekom.ee)

R. D. (IK xxx, xxx)

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1. AS Eesti Telekom (end Elion Ettevõtted AS) esitas 25.06.2014.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. D.i vastu võlgnevuse 1 677, 49 euro nõudes. Pärnu Maakohus tegi 08.05.2014 võlgnikule makseettepaneku. R. D. esitas makseettepanekule 13.05.2014 vastuväite, milles märgib, et nõuet ei tunnista, sest see on liiga suur. 25.06.2014 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja anti nõue R. D.i vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

HAGIAVALDUS

2. Hagiavalduses palub AS Eesti Telekom mõista R. D.ilt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 1 629, 62 eurot, viivis 7, 87 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot – kokku

1 677, 49 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt esitas kostja R. D. Elioni e-poe vahendusel tellimuse ning seejärel sõlmis arvutivõrgu vahendusel järelmaksu müügilepingu nr 644322, mille kohaselt ostis müüjalt kaupu kogumaksumusega 998 eurot. Lepingu sõlmimisel tasus kostja 99, 80 eurot ning ülejäänud summa kohustus tasuma vastavalt lepingus sisalduvale maksegraafikule. Samal viisil on kostja sõlminud ka järelmaksu müügilepingu nr 633581, mille kohaselt ostis müüjalt kaupu kogumaksumusega 729 eurot. Kostja jättis hageja poolt esitatud arved tasumata, mistõttu ütles hageja 31.01.2014.a makseviivituse tõttu järelmaksu müügilepingud üles. Hageja saatis kostjale võlanõuded koos lepingust ülesütlemise hoiatusega 30.11.2013.a, 31.12.2013, 31.01.2014.a, kuid kostja võlanõuetele ei reageerinud ning võlgnevus on seniajani tasumata.

3. Kostja vastuväidetega, et võlg tuleb välja mõista tema tuttavalt T. T., kes kostja teadmata järelmaksulepingud vormistas ja asjad sai, hageja ei nõustunud.

Hageja esindaja märkis, et isikut tõendavate dokumentide seaduses on kirjas säte, mis keelab oma isikut tõendavaid dokumente anda teiste isikute käsutusse. Ka mistahes panga lepingut sõlmides, sätestavad lepingutingimused, et panga paroole ei anta kolmandatele isikutele. Kuna kostja on seda siiski teinud, ei ole ta vastutusest vaba. Kui leiab kinnitust asjaolu, et T. Tsauram tegutses kostja tahte vastaselt, saab kostja selle isiku vastu, kes kahju tekitas, esitada hüvitisnõude.

KOSTJA VASTUS

4. Kostja esitas maakohtule kirjaliku vastuse hagile, milles märgib, et kannab alates 01.03.2011.a vangistust Viru Vanglas, seetõttu ei saanud ta kuidagi sõlmida haginõude aluseks olevaid järelmaksu müügilepinguid. Kohtuistungil 27.10.2014.a selgitas kostja, et järelmaksud vormistas kostja teadmata tema tuttav T.T.. Kui kostjal polnud 2010. aastal tööd ega raha, pakkus T. kostjale võimalust järelmaksu või laenu vormistada. Kostja andis T.i käsutusse oma dokumendid, millega internetipangas toimetada. Kostja ei täpsustanud T.ilt kuidas ta seda tegi, aga raha kostja sai, ja T. sai kostjalt protsendi. T.i kätte jäid aga kostja ID-kaardi andmed ja internetipanga andmed. Kostja ei teadnud, et andmed jäid T.i kätte ja et n ta neid andmeid kostja teadmata sel viisil kasutab.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus rahuldab hagi.

6. Hageja nõue tuleneb poolte vahel Elion Ettevõtted AS-i ja R. D.i vahel 10.10.2013 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 644322 ja 07.10.2013.a sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr 633581, mille alusel kostja soetas hagejalt kaupu kokku 1 727 euro eest (998 + 729). Lepingu sõlmimisel tasus kostja 99, 80 eurot. Kostja jättis lepingujärgsed kohustused täitmata, jäädes võlgu hageja esitatud arvete nr 11201305699522, 12201306228707, 01201400448678, 01201400538023, 01201400538024, 02201400984590 alusel. Hageja põhinõue on 1 629, 62 eurot, viivis müügilepingu p 2 järgi 7, 87 eurot ja võla sissenõudmise kulu müügilepingu(te) p 16 järgi 40 eurot.

Kostja kohustus tasuda järelmaksumüügilepingute alusel soetatud kaupade eest tuleneb lepingu(te) p 1 ja 2.

7. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu.

8. Vaidlust ei ole selles, et esitatud arved tähtaegselt tasumata. Kostja peamine vastuväide on, et tema pole järelmaksulepinguid ise sõlminud, vaid seda tegi kostja teadmata T. T., kasutades ära kostja isikut tõendavat dokumenti ja internetipanga kasutuajatunnust ja parooli. E-poe vahendusel sõlmitud järelmaksu müügilepingute logiväljavõtte kohaselt sõlmis lepingud volitatud isikuna T. T. (tl 44 jj), isik (kostja R. D.) autoriseeriti Nordea Panga kaudu. Kostja selgitustest tulenevalt on sarnast skeemi kostja koos T. T.iga kasutanud ka varem koos (väidetavalt T.i eestvedamisel).

Kohus nõustub kostjaga selles, et kostja isiklikult ei saanud hageja nõude aluseks olevaid järelmaksulepinguid sõlmida. Kostja vahistati 01.03.2011.a ja viibib alates sellest kuupäevast kinnipidamiskohas. Seevastu kostja ei ole tõendanud, et T. T. kasutas kostja andmeid viimase teadmata või heakskiiduta. Kostja väited, et kõik toimus tema teadmata, on paljasõnalised ja tõendamata. Kuriteoteadet kostja esitanud ei ole. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kohus selgitab, et juhul, kui T. T. tegutses kostja tahtevastaselt tekitades kostjale varalise kahju, on R. D.il õigus esitada kahju hüvitamise nõue T. T.i vastu.

9. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kostja poolt, see tähendab, et kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik. Müügilepingu(te) p 2 järgi tuleb makse mittetähtaegse tasumise korral maksta viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt igas kalendripäevas. Kohus leiab, et AS Eesti Telekom hagi on põhjendatud ning kohus rahuldab hagi täies ulatuses.

10. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

11. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja menetluskulu on hagi esitamise eest tasutud riigilõiv 175 eurot.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi.

Poolte menetluskulud jäävad seega täies ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab R. D.ilt hageja menetluskulude katteks 175 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik Kohtunik