1-13-11479/36 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2014, Tartu Kriminaalasja number 1-13-11479 Kohtukoosseis

Eesistuja Paavo Randma, liikmed Üllar Roostoja ja Maarika Kuusk Kohtuistungi sekretär Liina Tulit Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 7. november 2014, Tartu Kriminaalasi D.J-i süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 1,3; § 209 lg 2 p-de 1,11; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi; B.O süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 201 lg 1; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 20. juuni 2014 otsus

Apellatsiooni esitaja

D.J-i kaitsja advokaat Tarmo Pilv ja B.O kaitsja advokaat Mart Sikut Prokurör Sirle Melk Süüdistatavad D.J, ik XXX; elukoht: XXX, varasemalt kohtulikult karistamata; B.O, ik XXX; elukoht: XXXX, varasemalt kohtulikult karistamata Kaitsjad Advokaadid Tarmo Pilv ja Mart Sikut

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu otsus D.J-i ja B.O süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata. 2. Apellatsioonid jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

2

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohus arutas järgmist D.J-ile ja B.O-le esitatud süüdistust.

1.1 D.J-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles ajavahemikul 01.09.2002 kuni

25.09.2012 Tartu Linnavalitsuse hallatava Tartu Kutsehariduskeskuse direktor, sai tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ajavahemikul 13.01.2011 kuni 08.02.2011 Tartu Kutsehariduskeskuse eelarvelistest vahenditest 861.18 eurot, käies ajavahemikul 20-29.01.2011 Tartu Kutsehariduskeskuse finantseerimise eelarvest finantseeritud välislähetusel Saksamaa Liitvabariigis ja Austria Vabariigis, mis ei täitnud lähetuse aluseks olevaid tööalaseid eesmärke ja oli organiseeritud isiklikest huvidest lähtuvalt.

D.J esitas 13.01.2011 Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhatajale B.G. avalduse,

milles palus ennast lähetada 20.-28.01.2011 Saksamaale ning Austriasse tutvuma sealsete ametikoolide infrastruktuuri ja tööpõhimõtetega. Lähetusele minnes puudus D.J lähetuse ajavahemikku hõlmav ja lähetuse eesmärke täita võimaldav tegevuskava, lähetuse käigus ei toimunud lähetuse eesmärgiks olevaid tegevusi ja kohtumisi. D.J osales planeeritult Austria Vabariigis Obertilliachis 22.01.2011 toimuval

Dolomitenlauf’i suusamaratonil, tegeles murdmaa- ja mäesuusatamisega ning külastas turismi- ja kaubanduslikel eesmärkidel huvipakkuvaid piirkondi ja ettevõtteid Saksamaal ja Austrias.

01.02.2011, s.o peale lähetuse toimumist, esitas D.J Tartu Linnavalitsusele 20- 28.01.2011 Saksamaa, Austria lähetuse tegevuse aruande, mis sisaldas valeandmeid lähetuse käigus külastatud koolide kohta. 01.02.2011 esitas D.J Tartu Linnavalitsusele lähetuskulude aruande nr L10 koos kulu tõendavate dokumentidega, milles taotles 20-28.01.2011 Saksamaa, Austria lähetusel enda poolt tehtud sõidu- ja majutuskulude hüvitamist summas 605,18 eurot ja välislähetuse päevarahade maksmist summas 256 eurot. Taotletud summad D.J-ile ka hüvitati.

1.1.1 Samuti D.J isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai tegelikest asjaoludest

teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ajavahemikul 16.03.2011 kuni 30.03.2011 Tartu Kutsehariduskeskuse eelarvelistest vahenditest 174 eurot, käies ajavahemikul 18.-20.03.2011 Tartu Kutsehariduskeskuse finantseerimise eelarvest finantseeritud välislähetusel Soome Vabariigis, mis ei täitnud lähetuse aluseks olevaid tööalaseid eesmärke ja oli organiseeritud isiklikest huvidest lähtuvalt.

D.J kavandas isiklikest huvidest lähtuvalt reisi Soome Vabariiki, eesmärgiga osaleda

Vuokattis 19.03.2011 toimuval suusamaratonil. Ta esitas 16.03.2011 Tartu Linnavalitsuse

haridusosakonna juhatajale B.G. avalduse, milles palus ennast lähetada 18.-20.03.2011 Soome Vabariiki seoses osalemisega Tartu KHK ja Oulu Ametikooli vahelise õpilasvahetuse projekti arutelul.

Lähetuse käigus ei toimunud lähetuse eesmärgiks olevaid tegevusi ja kohtumisi, vaid D.J veetis nimetatud ajavahemiku Oulust hinnanguliselt 277 kilomeetri kaugusel asuvas Nurmese asulas, kus tal oli reserveeritud tuba hotellis Nurmeshovi ning osales 19.03.2011 Oulust hinnanguliselt 189 kilomeetri kaugusel toimuval Vuokatti hiihto maratonil 60-kilomeetrisel distantsil.

3

D.J-i taotluse alusel maksti talle 30.03.2011 Tartu Linnavalitsuse Haridusosakonna kontolt 174 eurot, mis sisaldas välislähetuse päevaraha summas 96 eurot ja töölähetusega kaasnevaid kulusid summas 78 eurot.

1.1.2 Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel Tartu Kutsehariduskeskuse eelarvelistest vahenditest 176,07 eurot,

käies ajavahemikul 17.-20.03.2012 Tartu Kutsehariduskeskuse finantseerimise eelarvest finantseeritud välislähetusel Soome Vabariigis, mis osaliselt ei täitnud lähetuse aluseks olevaid tööalaseid eesmärke ja oli vähemalt osaliselt organiseeritud isiklikest huvidest lähtuvalt.

D.J kavandas osaliselt isiklikest huvidest lähtuvalt reisi Soome Vabariiki eesmärgiga

osaleda Pyhäjärvi ääres 18.03.2012 toimuval suusamaratonil. Ta esitas 12.03.2012 Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhatajale B.G. avalduse, milles palus ennast lähetada 17.-20.03.2012 Soome Vabariiki seoses Turu Täiskasvanute Koolituskeskuse külastamisega.

Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja käskkirja nr 122 alusel viibis D.J

ajavahemikul 17.-20.03.2012 lähetusel Soome Vabariigis, kuid lähetuse käigus vähemalt ajavahemikul 17.-18.03.2012 ei toimunud lähetuse eesmärgiks olevaid tegevusi ja kohtumisi, vaid D.J veetis nimetatud ajavahemiku Turust hinnanguliselt 472 kilomeetri kaugusel asuvas

Pyhäjärvi asulas, kus tal oli reserveeritud tuba Marjoniemi puhkekülas ning osales 18.03.2012 Pyhäjärvi ääres toimunud Helenan-hiihto suusamaratonil 40-kilomeetrisel distantsil.

Pärast lähetuse toimumist esitas D.J Tartu Linnavalitsusele lähetuse tegevuse aruande, mis sisaldas vähemalt osaliselt valeandmeid selle kohta, et kogu nimetatud perioodi vältel tutvus ta Turu Täiskasvanute koolituskeskuse töökorralduse ja õppebaasidega. D.J-i poolt esitatud ja B.G. poolt kinnitatud lähetuskulude aruande nr k122 alusel maksti Tartu Linnavalitsuse Haridusosakonna kontolt D.J-i kontole 20.03.2012.a 176,07 eurot, mis sisaldas välislähetuse päevaraha summas 128 eurot, s.o 64 eurot rohkem, kui oleks põhjendatud lähetuse eesmärgina sätestatud tööülesannete täitmiseks ja töölähetusega kaasnevaid kulusid summas 48,07 eurot.

Punktides 1.1-1.1.2 kirjeldatud viisil pani D.J isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, ametiisikuna toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o KarS § 209 lg 2 p-de 1, 1¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.1.3 Veel süüdistati D.J sellest, et pannes toime p-s 1.1 kirjeldatud teo, omastas ta grupis koos Tartu Kutsehariduskeskuse direktori asetäitjaga haldusalal B.O-ga ajavahemikul 14.01-

08.02.2011 Tartu Kutsehariduskeskuse eelarvelisi vahendeid summas 903,84 eurot ning samuti omastas 320 eurot, pöörates selle T.L. kasuks.

D.J andis Tartu Kutsehariduskeskuse direktorina 14.01.2011 välja käskkirjaga nr 85,

millega lähetas Tartu Kutsehariduskeskuse direktori asetäitja haldusalal B.O ja Tartu

Kutsehariduskeskuse haldustalituse juhataja T.L. tööülesannete täitmiseks 20.-29.01.2011 Saksamaale ning Austriasse ning määras raamatupidamisel säilitada lähetatud isikute töötasu, maksta

ettemaksuna päevaraha 32 eurot päevas, hüvitada sõidu- ja majutuskulud vastavalt esitatud kuluaruande alusel. Antud käskkirja alusel maksti avansina B.O kontole 320 eurot ja T.L. kontole 320 eurot.

Lähetusele käigus kasutasid D.J ja B.O transpordivahendina Tartu

Kutsehariduskeskuse kasutuses olevat väikebussi Volkswagen Caravelle. Lähetusele minnes oli sõidukisse Tartu Kutsehariduskeskuse arvelt tangitud 87,70 liitrit diiselkütust hinnaga 1,239 eurot

4

liiter, lähetuselt tulles oli kütuse jääk sõidukis 30 liitrit. Seega kasutasid D.J ja B.O lähetuse käigus Tartu Kutsehariduskeskuse arvelt tangitud kütust 57,7 liitrit, maksumusega 71,49 eurot.

31.01.2011, s.o peale lähetuse toimumist, esitas B.O D.J-ile kui Tartu

Kutsehariduskeskuse direktorile avalduse/lähetuskulude aruande L7, milles taotles 20.-29.01.2011

Austria ja Saksamaa lähetusel enda poolt kütusele, majutusele ja teemaksudele tehtud kulude hüvitamist summas 512,35 eurot. Nimetatud summa B.O-le ka tasuti.

Seega omastas D.J grupis koos B.O-ga Tartu Kutsehariduskeskuse finantseerimise eelarvelisi vahendeid kokku 903,84 eurot, millest 320 eurot kanti 18.01.2011 lähetuse päevaraha avansina B.O kontole, 512,35 eurot kanti 03.02.2011 töölähetusega kaasnenud kulude hüvitisena B.O kontole ning 71,49 euro väärtuses kasutasid isikud ajavahemikul 20- 29.01.2011 enda isiklikuks otstarbeks Tartu Kutsehariduskeskuse vahenditest sõidukisse Volkswagen Caravelle tangitud kütust. Samuti omastas D.J 320 eurot T.L. kasuks, mis kanti 18.01.2011 lähetuse päevaraha

avansina T.L. kontole. 320 eurot saades ei olnud T.L. teadlik, et tegemist on võõra vara ebaseaduslikult tema kasuks pööramisega.

1.1.4 Punktis 1.1.1 kajastatud reisi sõidukulude tasumiseks lasi D.J reisikorraldajal Estravel AS esitada 16.03.2011 Tartu Kutsehariduskeskusele arve nr I2228793-01 laevapiletite eest ühele reisijale Soome Helsingisse 18.03.2011 summas 110 eurot. D.J lasi nimetatud arve edastada Tartu Linnavalitsuse Haridusosakonnale, arve tasuti 28.03.2011.a.

Seega omastas D.J Tartu Kutsehariduskeskuse finantseerimise eelarvelisi vahendeid summas 110 eurot, mis tasuti Tartu Kutsehariduskeskuse eelarvelistest vahenditest reisikorraldajale Estravel AS laevapiletite eest sõiduks Eestist Soome ja tagasi.

1.1.5 Punktis 1.1.2 kajastatud reisi sõidu-ja majutuskulude tasumiseks lasi D.J reisikorraldajal Kaleva Travel esitada 13.03.2012 Tartu Kutsehariduskeskusele arve nr 2012 1408006,

kus oli kajastatud teenusena ka hotellimajutus 17.03.2012-18.03.2012 Marjoniemi puhkekülas

summas 97 eurot. D.J lasi nimetatud arve edastada Tartu Linnavalitsuse Haridusosakonnale tasumiseks ning arve tasuti 27.03.2012.

Seega omastas D.J Tartu Kutsehariduskeskuse finantseerimise eelarvelisi vahendeid summas 97 eurot, mis tasuti Tartu Kutsehariduskeskuse eelarvelistest vahenditest reisikorraldajale Kaleva Travel majutuse eest Soomes Marjoniemi puhkekülas perioodil 17.03-18.03.2012.

Punktides 1.1.3-1.1.5 kirjeldatud tegudega pani D.J isikuna, kes on varem toime pannud

omastamise, toime isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise ametiisikuna ja isikute grupis, s.o KarS § 201 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.1.6 Eelnevalt kirjeldatud kuluaruannetes ning lähetuskulude aruannetes valeandmete esitamisega pani D.J toime dokumendi võltsimise, mis kvalifitseeriti KarS § 344 lg 1 järgi. Võltsitud dokumendi kasutamisega pani D.J aga toime KarS § 345 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2 Punktis 1.1.3 kirjeldatud 903.84 euro omastamises esitati KarS § 201 lg 2 p 4 järgi süüdistus ka B.O-le. Kuluaruannetel valeandmete esitamisega ning valeandmeid sisaldava dokumendi kasutamisega pani B.O ühtlasi toime KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5

2. Tartu Maakohtu 20. juuni 2014 otsusega mõisteti D.J õigeks süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 4 järgi, tunnistati aga süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 1,3, § 209 lg 2 p-d 1,11 § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. Kuritegude kogumi eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel kestuseni 1 aasta 4 kuud vangistust. See karistus jäeti omakorda KarS § 73 p-de 1,3 alusel 3-aastase katseajaga tingimuslikult täitmisele pööramata.

KarS § 49 alusel kohaldati D.J-ile lisakaristusena töötada 1 aasta jooksul materiaalsete väärtuste korraldamise õigust omaval ametikohal. B.O tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3 - § 201 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel kestuseni 2 kuud 20 päeva

vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäeti karistus 3-aastase katseajaga tingimuslikult täitmisele pööramata.

Kohtuotsuse kesksed motiivid on järgmised.

2.1 Käsitledes nn Saksamaa-Austria episoodi sedastas kohus, et süüdistuses toodud ajal lähetati

D.J tema enda avalduse alusel Tartu Linnavalitsuse Haridusosakonna juhataja poolt Saksamaale ja Austriasse tööülesandeid täitma. Tema omakorda lähetas Saksamaale ja Austriasse tööülesandeid täitma nende avalduste alusel B.O ja T.L. ning määras neile ettemaksuna lähetuse päevarahade väljamaksmise. Vastavalt taotlustele hüvitati ka reisiga kaasnenud kulutused.

2.1.1 Süüdistatava D.J-i ütluste kohaselt korraldasid nad süüdistuses toodud Austria-

Saksamaa reisi, kuna soovisid tutvuda sealsete koolidega seoses Põllu tänava õppekorpuse ehitamisega. Lähetusele kaasatud inimesed valiti põhimõttel, et ehitustegevus on haldusala inimeste töö. Seega said lähetusele B.O direktori asetäitjana, T.L. haldusosakonna juhatajana ja P.M. , kes organiseeris Tartu Linnavalitsuses ehitustegevust ning oli linnavalitsuse esindajaks ja tõlgiks. T.L. ja P.M. e kutsus kaasa B.O. Lähetuse planeerimiseks leppis D.J B.O-ga kokku, et viimane vaataks välja võimalikud partnerkoolid tulevikuks ja kui vastav nimekiri oli koostatud, siis valiti sealt 5-6 kooli välja, kellega juhiabi M.S. pidi ühendust võtma ja

uurima, kas neil on koostöösoov või mitte. Eriline huvi oli minna ka Saksamaal Jenas asuvasse

partnerkooli ning kuna infokommunikatsioonitehnoloogia juhataja S.V. olid selle kooliga head suhted, siis võttis B.O temaga ühendust ja palus tal Jena kooli esindajatega rääkida ning leppida kokku kohtumine, mida S.V. ka tegi. Ajaks, mil süüdistatav esitas B.G. lähetusse minekuks avalduse, oli neil välja vaadatud 3-4 kooli, mida nad külastada saaks. Lähetusele mindi Tartu Kutsehariduskeskuse väikebussiga ning räägiti ka sellest, kuhu minnakse ja mida tehakse. Kuna bussis jäi vabu kohti üle, siis otsustati T.L. palvel kaasa võtta ka tema pojad, et nad saaksid nädalavahetust sportimiseks kasutada. Sõitma hakati töönädala lõpus, et nädalavahetuseks kohale jõuda ja end sisse seada ning alustada esmaspäevast koolide külastamist. Reedesel päeval sooviti veel ka Austria kooli jõuda, kuid halbade teeolude tõttu jõuti kohale alles reede õhtul peale seda, kui ametitegevus oli juba

lõppenud. Samuti teatas M.S. ajal, kui nad olid juba Poola-Saksa piiri äärde jõudnud, et Saksa Staatliche Berufsschule Lindaus ei saa neid vastu võtta, kuigi varem oli selle kooliga suheldud ja hoolimata sellest, et neile esialgu välja pakutud kuupäev ei sobinud, lubati siiski vastu tulla. Kohtumise

ärajäämine oli seega süüdistatavale üllatuslik ning ta informeeris sellest bussis ka teisi. Sellest hoolimata otsustati aga lähetust jätkata ja otsida alternatiivkoole. Samuti oli olemas kinnitus Jena

koolist, et nad võivad sinna minna. Kui külastus Staatliche Berufsschule Lindaus pidi toimuma 26.01.2011, siis sellest sõltuvalt pidid nad kokku leppima ka Jena külastuse. Kohale jõudes osaleti laupäeval (22.01.2011) Dolomitenlaufi suusamaratonil, millele süüdistatav oli end juba 2010.a lõpus ära registreerinud ja osalustasu maksnud (pangaväljavõtte kohaselt on makse tehtud 18.10.2010, I kd

lk 191-207). Pühapäeval pidi T.L. mäele minema, kuid ootamatult oli ta end kirja pannud ka

pühapäevasele maratonile ning seega soovis mäele minna esmaspäeval. Sellega nõustumist pidas süüdistatav oma töötajale motiveerivaks ning kuna vajadusel oleks saanud järgmise nädalavahetuseni

6

planeeritud lähetuse lõppu ka edasi lükata, siis lepiti kokku, et esmaspäeva hommikupoole minnakse

mäele suusatama. Suusamäel olles aga B.O kukkus ning seejärel läksid nad ära majutuskohta. Arstiabi nad mäel vastu ei võtnud, kuna sel hetkel ei tundunud asi tõsine ja alles hiljem läks olukord hullemaks. Samas ei soovinud B.O arsti juurde pöörduda ka hiljem, kuna ei soovinud jääda võõrkeelsesse keskkonda. Teisipäeva hommikuks oli selge, et asi paremaks ei lähe ning seetõttu otsustati koolide külastus katkestada ja alustada tagasisõitu. Tagasi tuldi otseteed, kuid tehti ka 2 ööbimist ning peatuti söömiseks. Samuti käidi suveniiripoes, kuid pigem oli P.M. see, kes soovis külastada erinevaid kaubamajasid. Kaubandus- ja lõbustusasutustes käimist ette planeeritud ei olnud. Majutuse- ja sõidukulud kandsid lähetuse käigus nemad B.O-ga ning esitasid seega peale lähetust ka kuluaruanded. Kuna täiendavaid küsimusi ei esitatud ja rahad maksti välja, siis eeldas süüdistatav, et sellega on asjad korras.

2.1.2 Ka süüdistatava B.O ütluste kohaselt oli Austria-Saksamaa lähetus seotud Põllu tänava õppebaasi projekteerimise ja väljaehitamisega ning huvi oli tutvuda sealsete koolidega. Koolide kontaktide saamiseks pöördus ta infokommunikatsioonitehnoloogia osakonna juhataja S.V. poole, kuna teadis, et temal olid seal tutvused. Konkreetseid koole S.V. süüdistatavale küll välja ei käinud, kuid pakkus välja ka Lindau kooli. Kokkupandud koolide nimekirjast tegid süüdistatavad koos valiku ja see saadeti ka juhiabi M.S. Tegevust alustati juba 2010 sügisel ja kuigi süüdistatav ei tea täpselt, kas ja kellega M.S. suhtles, siis sai ta aru, et põhimõtteline luba koolide külastamiseks oli olemas juba

sügisel. Uuesti hakati suhtlema umbes kuu enne lähetust ning kahe kooliga tehti ka konkreetsed kokkulepped, mida tegi S.V. koos juhiabi M.S. tehnilise vahendusega. Kaasatulev meeskond pandi paika sõltuvalt nende tööülesannete jaotusest ning süüdistatava teada olid lähetusel ka T.L. ja P.M. . Välja sõideti kolmapäeva öösel ja esimene ööbimine oli Poolas. Lindausse plaaniti jõuda reede lõunal ning reedel sooviti külastada ka ühte Lienzis olevat kooli, kuid halbade ilmastikuolude tõttu jõuti kohale alles 18-19 ajal õhtul. Plaanis oli olla kohapeal 3-4 päeva ja siis näiteks kolmapäevast alustada tagasisõitu. Laupäeval osaleti planeeritult suusamaratonil, milleks oli 2010 lõpus ka registreering ära

tehtud ja osalustasu makstud. L. läksid maratonile ka pühapäeval ja esmaspäeval mindi mäele suusatama, kus süüdistatav kukkus ja vigastas õlga. Arstiabi ta kohapeal vastu ei võtnud, kuna ei soovinud Austriasse jääda ja probleem oli ka rahas. Teisipäeval või kolmapäeval hakati tagasi sõitma. Teel tehti 2 ööbimist, käidi muuseumis ja ka teele jäävas Villeroy & Boch poes. Tagasi Eestisse jõudes

pöördus süüdistatav arsti vastuvõtule ja talle tehti operatsioon. Lähetusavalduse baasil esitas süüdistatav ka kohustusliku lähetuskulude aruande ja lisas sellele kuludokumendid, seejuures andmeid

ta enda teada ei võltsinud. Tagasi tulles ei informeerinud süüdistatav linnavalitsust, et reis ebaõnnestus.

2.1.3 Tunnistaja M.S. ütlused (I kd lk 147-151) kinnitavad, et 2011 jaanuari alguses palus D.J temal otsida Saksamaa ja Austria piirialal paiknevate kutsekoolide kontakte, kellega saaks

koostööprojekte ja õpilasvahetusi teha. Samuti sai ta B.O-lt meili, kus oli välja toodud Lindau kooli kodulehekülg ning kirjutas sinna 17.01.2011, et küsida, kas nad on nõus järgmisel nädalal

kooli delegatsiooni vastu võtma. Sealt vastati, et sobib 27.01.2011 või 28.01.2011, kuid D.J soovis, et tunnistaja pakuks siiski välja 26.01.2011. 19.01.2011 õhtul tuli Lindaust kiri, et 26.01.2011 ei sobi ning kas 19.01.2011 või 20.01.2011 hommikul edastas tunnistaja selle info ka

D.J-ile. 21.01.2011 lõunal kinnitati Lindaust ka lõplikult üle, et 26.01.2011 ei saa kohtuda, peale mida meilisuhtlus lõppes. Algselt kirjutas tunnistaja ka teistesse koolidesse, kuid sealt mingisugust vastust ei tulnud (lisatud on meilisuhtlus, I kd lk 152-180).

2.1.4 Tunnistaja S.V. ütlused (I kd lk 131-133) kinnitavad, et 2010 detsembri alguses pöördus B.O

tema poole ning palus välja pakkuda mõned kutseharidusega seotud kontaktid Lõuna-

Saksamaal või Austrias (lisatud on meilisuhtlus, I kd lk 134-135). Kuna tunnistajal olid soovitud piirkonnast kaugemal asuva Jena kooli ja Hamburgi koolide kontaktid, siis vastas ta B.O-le,

7

et ei tea vajalikke kontakte, kuid samas uuris kontakte ka Jena kooli kaudu (lisatud on meilisuhtlus I kd lk 138-139). Jena koolil kontakte edastada ei olnud, kuid nad ütlesid, et soovi korral saab külastada

ka neid. Jaanuaris edastas tunnistaja Jena kontaktid B.O-le , kuid konkreetset kohtumist

kokku ei lepitud ja hiljem on Jena koolist kinnitatud, et kohtumist ka ei toimunud (lisatud on meilisuhtlus, I kd lk 145-146).

2.1.5 Tunnistaja T.L. ütluste (I kd lk 94-98) kohaselt oli temal juba 2010 jaanipäeva paiku plaan minna perega 2011 alguses Dolomitenlaufi suusamaratonile. Detsembris sai ta aga teada, et Tartu Kutsehariduskeskusel on plaanis sinna 2011 jaanuaris koolide külastamiseks lähetus korraldada ning D.J ja B.O kutsusid tedagi kaasa. Samuti soovisid D.J ja B.O osaleda Dolomitenlaufi maratonil ning selle järgi oli planeeritud ka lähetuse aeg. Reisiga

ühinesid kaks tunnistaja poega ning Tartu Linnavalitusest P.M. . Lähetuse täpse ajakava ja külastatavate koolide osas tunnistajal enne lähetusele minemist ülevaade puudus, kuid B.O ja D.J-i jutust selgus, et kokkulepped koolide külastamiseks on olemas

24.01.2011 sai tunnistajale selgeks, et koolide külastusi ei toimu, kuna B.O ja D.J

ütlesid, et varasemad kokkulepped kohtumiste osas koolidega miskipärast ei kehti. 24.01.2011 käidi mäel suusatamas ning B.O kukkus ja vigastas õlga. B.O vigastus segas küll spordiga jätkamist, aga samas ei olnud ka selline, et ta oleks soovinud kohapeal arsti poole pöörduda. 26.01.2011 hommikul alustati tagasisõitu ning Eestisse jõuti 29.01.2011 varahommikul. Peale lähetust esitas tunnistaja ka kuluaruande, kuid kuna sai aru, et lähetus ei olnud eesmärgipärane, siis kulutuste hüvitamist ei taotlenud.

2.1.6 Tunnistaja P.M. ütluste (I kd lk 103-108, 121-123) kohaselt tegi B.O talle 2010

detsembris ettepaneku minna koos tema, D.J-i ja T.L. suusareisile Austriasse

Dolomitenlaufile ning tunnistaja palus edastada täpsema informatsiooni meilile (lisatud on vastav meilisuhtlus 20.12.2010 ja 18.01.2011, millelt nähtuvad lisaks ööbimisplaanidele ja soovile osaleda Dolomitenlaufi suusamaratonil ka erinevad kaubanduse külastamise võimalused, turismikohad jms, I kd lk 109, 111). Tunnistaja sai aru, et reisi eesmärk oli maraton ja lihtsalt ümbruses ringi vaatamine ehk siis planeeritud oli puhkusereis. Mingit lähetuse kava temale ei edastatud ning meilides kajastati vaid suusatamist ja puhkust. Kui tunnistaja oleks saanud aru, et planeeritakse lähetust, oleks ta ka ise vormistanud endale lähetuse, mitte ei oleks välja võtnud puhkust (linnavalitsuse kinnitusel oli P.M. reisi ajal puhkusel, II kd lk 1-2). B.O küll küsis enne reisi, et kas see põhjustab probleeme, kui nad proovivad Austrias Lindaus ühe kooliga kontakti saada ja võimalusel tagasi tulles sealt läbi tulla, kuid puhkusereisi ei pidanud see segama

22.01.2011 osalesid kõik peale tunnistaja suusamaratonil ning ka 23.01.2011 tegeleti spordiga.

Obertilliachist väljas ei käidud. 24.01.2011 mindi kõik koos mäele, kus B.O kukkus ja vigastas end. Samas arsti juures ta seal ei käinud ning tema pärast ei tehtud reisis ka ümberkorraldusi. Kohapeale jäädi veel 2 ööks. 25.01.2011 suhtles D.J kellegagi Eestist telefoni teel ja ilmselt üritati Lindau kooliga kontakti saada ning kohtumist kokku leppida. Peale seda veedeti niisama aega ning tagasisõitu alustati 26.01.2011. Teel tehti kaks ööbimispeatust ning külastati planeeritult ka erinevaid turismi- ja kaubanduskohti. Tagasi jõuti 29.01.2011 varahommikul. Tööalaseid kohtumisi ja koolide külastusi reisi jooksul ei toimunud. Kui tunnistaja uuris pärast reisi, palju ta peab ööbimise ja muude tehtud kulutuste eest raha andma, siis öeldi korduvalt, et hiljem vaadatakse.

2.1.7 Eeltoodust nähtub, et reisi jaoks vajalikud ööbimised olid süüdistatavatel broneeritud juba 2010 detsembris ehk enne lähetusavalduste esitamist ja kinnitamist. Samuti oli planeeritud ja tasutud

osalemine suusamaratonil ning arutleti ka kaubanduslike ja muude eraviisilisele turismile

iseloomulike tegevuste üle. Kuigi süüdistatavate sõnul oli reis planeeritud kõigile teadaolevalt lähetusena, siis näiteks kaasa kutsutud P.M. seda tööalase lähetusena ei esitletud ning temale jäi mulje, et tegemist on puhkusereisiga. Temale räägiti küll koolide külastamise võimalusest, kuid pigem näis

8

see kõrvaltegevusena. Reaalselt koole ei külastatud. Kuigi süüdistatavate ütluste kohaselt jäid koolid külastamata planeeritust hilisema kohalejõudmise ja B.O vigastuse tõttu, siis ei pea kohus sellekohaseid selgitusi usutavaks. T.L. ütluste kohaselt jõuti sihtkohta reedel planeeritust varem ja seega ei haaku see D.J-i selgitustega, et reedeks planeeritud kohtumine koolis jäi ära hilisema kohalejõudmise tõttu. Samuti on kohtu hinnangul küsitav, miks planeeritakse väidetavalt tööalane lähetus algusega töönädala lõppu, kui nädalavahetusel töiste eesmärkidega tegelemist ette ei näha ei ole ning on plaanis osaleda hoopis suusamaratonil. Süüdistatavate poolt nimetatud kohtumise

oleks saanud planeerida ka esmaspäevale, mitte tulenevalt kohalejõudmise ajast ebakindla võimalusena reedesele päevale, ning alustada seega lähetust hiljem. Kui isegi aktsepteerida soovi veeta

nädalavahetus suusatades (väljaspool ametlikku lähetusaega), siis tekib ikkagi küsimus, miks ei

hakatud väidetava lähetuse eesmärkidega tegelema esimese võimalusena kohe esmaspäeval, vaid

mindi selle asemel mäele suusatama. Samuti miks ei viidud töiseid eesmärke täide pärast B.O kukkumist mäel. Kuigi D.J selgitas sellist korraldust töötajate motiveerimise sooviga ning B.O kukkumisest tingitud olukorra muutusega, siis jäävad vastavad selgitused

kohtule ebausutavateks ning arusaamatuks. Teadaolevalt ei olnud töötajate motiveerimine antud

lähetuse eesmärk ja eeskätt tulnuks siiski keskenduda töiste eesmärkide täitmisele. Samuti on mõistetamatu, miks B.O kukkumine ja sellest tulenev vigastus takistas teiste isikute poolt töiste eesmärkide täitmist, kuna koolide külastamine oleks olnud teostatav ka ilma B.O

osavõtuta. Küsitav on ka see, et kui B.O tervislik seisund sai takistuseks väidetavalt planeeritud kohtumistele koolides, siis miks ei naastud võimalikult kiiresti tagasi Eestisse. Reaalselt jäädi hoopis veel kaheks ööks kohapeale ja tagasisõitu alustades külastati veel erinevaid kaubandus- ning turismiasutusi, mis kajastuvad nii Politsei- ja Piirivalveameti vaatlusprotokollis (I kd lk 226-249) kui ka D.J-i ja B.O pangaväljavõtetes. Samuti tuleb märkida, et nende külastus oli juba ette planeeritud ja seega ei tehtud tegelikult mingisuguseid muudatusi planeeritud teekonnal.

2.1.8 Kõike eeltoodut ja tunnistajate poolt kirjeldatud reisi tegelikku kulgu koosmõjus arvestades on kohtul alust järeldada, et tegelikkuses oli reis juba algselt planeeritud lähtuvalt isiklikest huvidest ja soovist osaleda suusamaratonil, mitte töistel eesmärkidel. Seda kinnitab eriti täpselt tunnistaja P.M. ,

kes ei olnud kooliga seotud isik, eelnevalt tutvustatud reisiplaan, mis hõlmas nii suusatamist kui turismindust.

Samuti tuleks arvestada süüdistatavate poolt võimalike kohtumiste ebakonkreetset planeerimist. Konkreetne kokkulepe kohtumiseks oli süüdistatavatel väidetavalt vaid Lindau kooliga. Nimetatud kohtumine oli D.J-i ütluste kohaselt aga kokku lepitud alles kolmapäevaks ja alles pärast

seda pidid nad leppima kokku teise kohtumise kaugemal asuva Jena kooliga. Samas oli lähetus planeeritud reedest kuni järgmise töönädala lõpuni ja seega tulnuks juba töönädala lõpupoole tagasi Eestisse hakata liikuma. Täiesti arusaamatuks jäi seega, miks jäeti ainus konkreetne kohtumine alles lähetuse lõppu, eriti kui sellest sõltub väidetavalt ka järgnev kohtumine. Samuti on oluline märkida, et ka peale lähetuse toimumist ei fikseerinud D.J lähetuse tegevuse aruandes seda, et tegelikult jäid lähetuse eesmärgid täitmata. Kuigi D.J ise põhjendas seda vastava korra puudulikkusega ehk ebaõnnestunud lähetuste fikseerimiseks ei olegi tema sõnul mingeid juhiseid ette nähtud, siis olnuks kohtu hinnangul tulnud siiski avaldada lähetuse ebaõnnetumine näiteks lähetuse tegevuse aruandes, vastupidiselt süüdistatava tegevusele, kes esitas aruandes valeandmeid lugedes sinna üles justkui külastatud koolid. Samuti jääb kohtule mõistetamatuks D.J-i selgitus, et kuna soov koole külastada oli ju olemas ning teised lähetuse käigus tehtud kulutusi ei katnud, siis olnuks ebaõiglane jätta kulutused ka tema ja B.O kanda. Samas näiteks P.M. e ütluste kohaselt oli tema huvitatud hilisemast kulutuste tasumisest, kuid tema küsimisele lubati korduvalt asja hiljem vaadata. Tõenditest tulenevalt

kõiki asjaolusid koosmõjus arvestades on kohtu hinnangul alust järeldada, et lähetus ei olnud süüdistatavatel juba algusest planeeritud töistest eesmärkidest lähtudes vaid tulenes isiklikest huvidest ja soovist katta tegelikult Tartu Kutsehariduskeskuse eelarvest eraviisilise reisiga tekkivaid kulutusi.

9

2.1.9 Kelmuse toimepanemiseks esitas D.J lähetuskulude aruandes andmeid selle kohta, et lähetuse käigus täitis ta tööalaseid ülesandeid ning sõidu- ja majutuskulud olid kantud tema

ametialaste ülesannetega seoses. Samuti taotles ta nimetatud andmetele tuginevalt välislähetuse päevarahade väljamaksmist. Kuna tegelikkuses ta aga tööülesandeid ei täitnud ning seega puudus tal

ka õigus sõidu- ja majutuskulu hüvitiseks ning päevarahade saamiseks, siis oli tegemist sisult ebaõigete andmetega. Kuna kahtlemata on lähetuskulude aruanne käsitletav dokumendina, mille abil

sai süüdistatav õiguse tekkinud kulu hüvitamisele ning päevarahade väljamaksmisele, siis pani ta

nimetatud ebaõigete andmete kandmisega lähetuskulude aruandesse ja selle Tartu Linnavalitsuse Haridusosakonna juhatajale esitamisega toime ka dokumendi võltsimise ning võltsitud dokumendi kasutamise.

2.1.10 Samuti lähetas D.J B.O ja T.L. Saksamaale ja Austriasse töölähetusele ning kinnitas hiljem ka nende poolt esitatud lähetuskulude aruanded, mille alusel maksti neile välja süüdistuses toodud summad. Samas teadis ta, et tegelikkuses ei olnud tegemist töölähetusega ja seega ei oleks olnud alust ka vastavate väljamaksete tegemiseks. Seetõttu tuleb järeldada, et D.J pööras temale usaldatud kooli vara väljamakstud päevarahade osas ebaseaduslikult ning teadlikult B.O ja T.L. kasuks. Kuigi süüdistuse kohaselt pöörasid D.J ja B.O viimasele väljamakstud päevarahad ning samuti B.O lähetuse sõidu- ja majutuskulud enda kasuks grupis kaastäideviijatena, siis leiab kohus, et vastavat asjaolu siiski tõendatuks lugeda ei saa. Lähtuvalt ametijuhendist sai nimetatud väljamaksete tegemist käsutada vaid D.J Tartu Kutsehariduskeskuse direktorina. B.O vastavat õigust tema ametijuhendist (II kd lk 30-31)

ja teistest kohtule esitatud tõenditest ei tulene. Seega saab väita, et tegemist oli vaid D.J-ile , kuid mitte B.O-le usaldatud varaga. Kuna omastamise täideviija saab aga olla vaid isik, kellele on konkreetne vara usaldatud, siis ei saanud B.O ise omastamise täideviija

ka olla. Samas oli ta teadlik, et D.J kavatses pöörata temale usaldatud vara

ebaseaduslikult tema kasuks ning osutas D.J-ile seejuures lähetusavalduse ja lähetuskulude aruande esitamisega kaasabi, et muuta süüteokoosseisu realiseerimise nimetatud vara osas võimalikuks. Seega tuleb B.O käsitleda D.J-i teole kaasaaitajana, kelle kasuks pöörati väljamakstud päevaraha summas 320 eurot ning B.O poolt kantud sõidu- ja majutuskulud summas 512,35 eurot.

2.1.11 D.J-ile omastamisel kaasabi osutades esitas B.O lähetuskulude aruandes

valeandmeid. Lähetuskulude aruanne käsitletav dokumendina, mille abil oli võimalik saada õigus

sõidu- ja majutuskulu hüvitamisele, seega pani B.O nimetatud ebaõigete andmete kandmisega lähetuskulude aruandesse ja selle esitamisega toime dokumendi võltsimise ning võltsitud dokumendi kasutamise.

2.2 Süüdistuse osas, mis puudutas suusareisi 2011 aastal Soome, luges kohus tõendatuks, et

süüdistuses toodud ajal lähetati D.J tema enda avalduse alusel Tartu Linnavalitsuse Haridusosakonna juhataja poolt Soome Vabariiki tööülesandeid täitma.

Samas osales ta lähetuse ajal ka Vuokatti-hiihto suusamaratonil, mida kinnitab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 29.04.2013 vaatlusprotokollist nähtuv maratoni tulemuste nimekiri (III kd lk 4-29).

2.2.1 Kohus leiab, et hoolimata D.J-i poolt lähetuse tegevuse aruandes kajastatud ja

tema poolt kohtuistungil avaldatud selgitusest tuleb lähetuse toimumise asjaolusid kaaludes jõuda

järeldusele, et tegelikkuses ta 18.-20.03.2011 lähetusel Soome Vabariigis tööülesandeid siiski ei

täitnud. Arvestada tuleb siinkohal sellega, et lähetus oli planeeritud reedest pühapäevani ning oli

seotud Oulu Ametikooliga. Soome Vabariiki jõudis D.J reedel, kuid sel päeval tal

10

tööalaseid kohtumisi ei olnud. Tema poolt lähetuse ajaks valitud majutuskoht asus Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri vaatlusprotokolli (III kd lk 4-29) kohaselt lähetuse sihtkohast, s.o Oulust umbes 277 km kaugusel, millise vahemaa läbimiseks kulub keskmiselt 3,5 h. Samas jäi majutuskohale tunduvalt lähemale, s.o umbes 88 km kaugusele süüdistatava poolt läbitud suusamaratoni toimumise koht. Seega on alust järeldada, et ööbimine oli süüdistataval valitud pigem maratonikoha kui lähetuse

sihtkoha järgi. Laupäevane maraton algas süüdistatava sõnul kella 10-11 ajal hommikul ning arvestades tema poolt maratoni läbimise aega (Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vaatlusprotokoll, III kd lk 4-29) pidi ta selle lõpetama umbes kella 15-16 ajal. Enda sõnul toimus süüdistataval samal õhtul kella 18-19 ajal ka ainus selle lähetuse kohtumine, milleks ta sõitis Oulusse ja pärast ööbimiskohta

tagasi. Maratoni sihtkoht oli Oulust umbes 189 km kaugusel, millise vahemaa läbimiseks kulub keskmiselt 2,5 h. Kuna süüdistatava sõnul oli tema jaoks ligi 5-tunnine maraton päris raske ning on

eluliselt usutav, et enne tööalasele kohtumisele minemist pidi ta käima pärast maratoni läbi ka majutuskohast, siis tuleb arvestada ka sellega kaasnevat ajakulu. Kõike eelnevat arvestades on kohtu hinnangul äärmiselt ebatõenäoline ning eluliselt mitteusutav, et süüdistatav oleks jõudnud peale 5- tunnise raske maratoni läbimist sõita veel kaugele Oulusse, pidada seal enda viidatud ajal üsna hilisel

õhtul ära tööalane kohtumine ning pärast seda sõita tagasi veidi vähem kui 300 km kaugusele ööbimiskohta, et järgmisel päeval tagasi Eestisse sõita. Samuti tekitab kohtu jaoks kahtlusi tööalase

kohtumise planeerimine nädalavahetusele ja veelgi enam õhtusele ajale. Süüdistatava väide, et

tööalaseid kokkuleppeid sõlmitaksegi sageli mitteametlikus õhkkonnas ja kui vaja, siis ka nädalavahetusel, ei pea kohus tõenäoliseks ja usutavaks. Kõike eeltoodut koosmõjus arvestades ei ole usutav, et D.J oleks väidetav kohtumine ka tegelikult toimunud ning et lähetus oleks

planeeritud tööülesannete täitmiseks. Kohtu hinnangul on vastupidiselt tõendamist leidnud, et tegelikult süüdistatav tööülesannete täitmisega lähetuse käigus üldse ei tegelenudki ning lähetus oli

korraldatud üksnes isiklikest eesmärkidest lähtuvalt, et katta seeläbi suusamaratonil osalemisega seotud kulutusi.

2.3 Ka 2012 aastal suusareisiga Soome toimepandud kelmuseepisoodi käsitledes luges kohus

tõendatuks, et süüdistuses toodud ajal lähetati D.J tema enda avalduse alusel Tartu Linnavalitsuse Haridusosakonna juhataja poolt Soome Vabariiki tööülesandeid täitma.

2.3.1 Samas tuleb arvesse võtta, et lähetus oli järjekordselt, sarnaselt eelnevalt käsitletud juhtumitele, planeeritud osaliselt nädalavahetusele (algusega laupäeval). Lähetuskulude aruandest ja

sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on süüdistatav kasutanud lähetuse käigus kahte erinevat majutuskohta, s.o 17.-18.03.2012 majutust Hiidenniemi Marjoniemen Lomakylas ja 18.-20.03.2012 majutust Turu Holiday Innis. Ööbimine Marjoniemis jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 29.04.2013

vaatlusprotokolli (III kd lk 4-29) kohaselt Turu Täiskasvanute Koolituskeskuse tegevuskohtadest enam kui 400 km kaugusele ja arvestades trajektoori Helsingist Turusse ka teises suunas. Helsingisse jõudis süüdistatav laupäeva pärastlõunal ja seejärel ööbis Marjoniemis, kus lähistel osales järgmisel päeval ka Helenan-Hiihto suusamaratonil (osalenute nimekiri, III kd lk 25-27). Seejuures süüdistatava

enda ütluste kohaselt oligi vastav ööbimiskoht valitud suusamaratonil osalemisega seoses. Kuna Turusse on ta majutuse võtnud alles pühapäevast, siis tuleb järeldada, et sinna läks ta alles pärast maratoni läbimist.

2.3.2 Kohus leiab, et arvestades seda, et laupäeval ööbis süüdistatav Turust enam kui 400 km eemal

Marjoniemis ning pühapäeval osales selle lähistel ka maratonil, siis ei ole eluliselt usutav, et nädalavahetusel oleks süüdistatav saanud täita tööga seotud eesmärke. Seega saanuks ta lähetusega

seotud ülesannetega tegelema hakata alles esmaspäevast ning sinnamaani oli tegemist isiklikest eesmärkidest kantud reisiga. Samas on süüdistatav esitanud lähetuskulude aruande ja sellega taotlenud lähetusega seotud päevarahade maksmist ka laupäeva ja pühapäeva eest ning vastavad päevarahad on

talle Tartu Linnavalitsuse Haridusosakonna kontolt Tartu Kutsehariduskeskuse finantseerimise

11

eelarvest välja makstud. Kuna tegelikkuses ta vähemalt laupäeval ja pühapäeval tööalaseid ülesandeid

täita ei saanud, siis ei oleks tal olnud õigust taotleda vastavate päevade eest ka päevarahade

väljamaksmist. Seega sai ta nimetatud asjaolust pettekujutuse loomise läbi varalist kasu alusetute päevarahade väljamaksmise näol kahe päeva osas summas 64 eurot, milline tegevus kujutab endast kelmuse objektiivset kuriteokoosseisu. Samuti lasi süüdistatav alusetult tasuda majutuse eest Hiidenniemi Marjoniemen Lomakylas summas 97 eurot, kuna tegelikult ei olnud see kulu seotud tööülesannete täitmisega.

2.3.4 Kohtuistungil selgitas D.J, et lasi ööbimise linnavalitusel hüvitada, sest see oli

lähetusega paratamatult kaasnev kulutus ja päevarahad välja maksta, sest lähetusele sõitmiseks kulunud aeg oli ju tekkinud tööülesannete täitmisega seoses. Selliseid selgitusi ei saa kohtu hinnangul pidada kelmuse ja omastamise toimepanemist välistavateks või õigustavateks. Lähtudes tegelikest

lähetuseesmärkidest seoses tööga oleks süüdistataval olnud võimalik minna lähetusse ka esmaspäevast, mil ta reaalselt hakkas tegelema tööülesannetega ning sel juhul oleks ära jäänud ka vastavad alusetud kulutused ja väljamaksed, mis ei olnud seotud tööülesannete täitmisega. Seega tuleb D.J-i poolt kelmuse ja omastamise ning dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise objektiivsed kuriteokoosseisud siiski täidetuks lugeda. Otsuses sedastatakse, et subjektiivsest küljest tegutses D.J kavatsetult.

2.4 Kohus pidas prokuröri taotletud määras ka vajalikluks KarS § 49 alusel kohaldada D.J-i

suhtes lisakaristust, arvestades seda, kuriteod pani ta toime otseselt ametiõiguste

kuritarvitamisena ja korduvalt ning käesoleval ajal jätkab ta sarnasel ametikohal ja vastutusalal

töötamist. Seega on tal olemas reaalne võimalus samasuguste kuritegude toimepanemisega

jätkamiseks. Samuti on oluline siinjuures arvestada süüdistatava poolt kohtuistungil avaldatud suhtumist, millest võiks järeldada, et ta ei näe oma kuritegelikus käitumisest midagi ebatavalist või taunimisväärset. Seega on kohtu hinnangul olemas ka põhjendatud alus kartuseks, et süüdistatav võib vastavat ebaseaduslikku käitumist võimalusel jätkata, mistõttu on uute kuritegude ennetamiseks vajalik tema suhtes lisakaristuse kohaldamine.

3. Maakohtu otsuse vaidlustasid D.J-i kaitsja advokaat Tarmo Pilv ja B.O kaitsja advokaat Mart Sikut. Apellantide taotlused ja põhiväited on seejuures järgmised.

3.1 D.J-i kaitsja advokaat Tarmo Pilv taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning enda kaitsealuse täies mahus õigeksmõistmist.

3.1.1 Käsitledes nn Saksamaa-Austria episoodi leiab kaitsja, et vääralt on hinnatud tunnistajate usaldusväärsust, kuna nad ei olnud protsessi lõpptulemuse suhtes neutraalsed. Kuigi tunnistaja P. M on seda eitanud, kaasati ta reisile tulenevalt tema ametikohast linnavalitsuses ning keeleoskuse tõttu; neist viimane oleks lihtsustanud kontaktide loomist. Ei ole usutav, et ta läks kaasa üksnes suusareisile, kuna ta suusatas vaid ühel päeval; kaitsja hinnangul näitab see tema ütluste ebaloogilisust. Objektiivsed ei ole ka tunnistaja T. L ütlused, kuna tema sai sellest reisist kõige rohkem kasu. Säilis ka tema töökoht, kuigi ta käitus sarnaselt D.J-iga.

3.1.2 Asjaolu, et D.J soovis tutvuda Saksamaa ja Austria ametikoolidega, nähtub tunnistajate S. V ja M. S ütlustest, kes kirjeldasid vastavate ettevalmistuste tegemist. Tõendamist ei ole leidnud, et kokkulepitud kohtumised jäid ära D.J-i tegevuse tulemusel; tema tegutses ka lähetuse ajal kantuna soovist täita lähetuse eesmärgid, mida ei võimaldanud aga B.O-ga juhtunud õnnetus ning asjaolude ebasobiv kokkulangemine. Apellant sedastab, et reisi eesmärke ei küll ei täidetud, kuid

naasti „kogemusega, millega õnnestuks vältida lähetuse ebaõnnestumist järgmistel kordadel“. Seejuures kinnitati ka Lindau koolist saabunud e-kirjas, et kohtumine toimub.

12

3.1.3 Kohus on jätnud tähelepanuta, et Saksamaa-Austria lähetuse nädalavahetuse eest süüdistatav päevaraha ei võtnud, kuna kohtumisi ei toimunud. Muud kulud olid aga käsitletavad lähetuskuludena, mistõttu ei saa rääkida dokumendi võltsimisest. Ühtlasi osundab apellant, et puuduvad juhendid selle kohta, kuidas toimida juhul, kui lähetus peaks ebaõnnestuma ning kuidas toimub siis kantud kulude

hüvitamine. Kohtuotsus käsitleb ka ebaproportsionaalselt palju asjasse mittepuutuvat, nt

kaubanduskeskuste külastamist; seda ja ka kultuuriväärtuste külastamist peab apellant täiesti loomulikuks.

3.1.4 Ülehinnatud on kohtuotsuses ka D.J-i osalemine suusamaratonil Soomes 2011 märtsis. Arvestamata on jäetud, et lähetuse tööalased eesmärgid ju täideti. Seejuures oli D.J õigus ise kujundada enda tööaega ja sellest vabal ajal osaleda suusamaratonidel; seega võisid töökohustuste raames aset leidnud kohtumised toimuda ka õhtul. Mõnesaja kilomeetri läbimine peale maratoni ei ole seejuures midagi erakordset. Tänaseni puudub ka regulatsioon, et välislähetuses olles peaks majutus

olema valitud kindlas piirkonnas. Midagi ebaloomulikku ei ole ka töökohustuste täitmises nädalavahetusel. Seega on kohus aprioorselt eelistanud süüdistuse kasuks rääkivaid tõendeid.

3.1.5 Olles lähetuses Soomes 2012 märtsis, toimus lähetuse algusele eelneval päeval tööalane

õhtusöök, mistõttu on taaskord alusetu väita, et apellant enne esmaspäeva töökohustustega ei tegelenud. Kaitsja rõhutab ühtlasi, et töökohustuste täitmine ei eelda koheselt käegakatsutavat tulemit

– D.J-i töökohustuste täitmine oli nähtav ennekõike Tartu Kutsehariduskeskuse

juhtimisprotsessis, mille tarbeks ta rakendas lähetustelt saadud kogemusi ning informatsiooni. Apellant nendib, et ka temal puudub võimalus esitada dokumente D.J-i lähetusel tehtud töö

kohta, kuid esitatud ei ole ka tõendeid, millest nähtuks vastupidine. Seega on kaitsja hinnangul tegemist süütuse presumptsiooni rikkumisega.

3.1.6 Kaitsja sedastab, et käesolevat süüdistust tervikuna iseloomustab D.J-i huvi suusaspordi vastu, mida ei saa talle aga ette heita. Spordi ning töökohustuste täitmise on ühitanud näiteks ka peaminister A. A, mille kinnituseks viitab kaitsja mitmele spordiüritusele, kus kunagine

valitsusjuht on paralleelselt tööga osalenud. Selleks, et rääkida D.J-i karistusõiguslikust vastutusest, tuleks tuvastada töölähetuste ebaõnnestumine tema süül, mis aga ei vasta tegelikkusele.

3.1.7 Karistuse osas on kohus ekslikult jätnud tähelepanuta, et süüdistatav on osaliselt tekitatud kahju hüvitanud, mida tuleb käsitleda kergendava ajaoluna KarS § 57 mõttes. Samuti on alusetult kohaldatud lisakaristust; mingist põhjendatud kartusest käesoleval juhul rääkida ei saa.

3.2 Maakohtu otsuse tühistamist ning enda kaitsealuse õigeksmõistmist taotleb ka advokaat M. Sikut.

3.2.1 Kohus on jätnud arvesse võtmata meilivestlused B.O ja S. V vahel, mis eelnesid Saksamaa-Austria reisile; neist nähtub üheselt, et B.O tegeles seal kontaktide loomisega, et neid koole reisi käigus külastada. B.O suusatas vaid ühel päeval, mistõttu ei ole loogiline, et ta sõitis pikale välisreisile ainuüksi seetõttu.

3.2.2 Reisi eesmärgiks oli nelja kooli külastamine. Ära jäid need B.O vigastuse tõttu, mille tõsidust kinnitab ka meditsiiniasutuse vastus päringule. Arvesse on seega jäänud võtmata B.O tervislik seisund, mille tõttu lähetus katkestati ning tagasi pöörduti. Ka B.O kaitsja osundab, et Tartu Linnavalitsusel puudus kord lähetuse eesmärgi mittetäitmise puhuks ettenägematute asjaolude tõttu.

13

3.2.3 Kaitsja hinnangul on kohtuotsus ka piisavalt põhjendamata. Lähtutud on peamiselt vaid tunnistaja P. M ütlustest ning arvamusest, et tegemist oli suusareisiga. Ebapiisavalt on motiveeritud ka D.J-i omastamisteole kaasaaitamist.

4. Ringkonnakohtu istungil jäid mõlemad kaitsjad esitatud apellatsiooni juurde ning palusid need rahuldada, kaitsjate taotlusi toetasid ka B.O ja D.J. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu, paludes jätta need rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonid jäävad täielikult edutuks. Enda vastavasisulist seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt.

5. Kohtukolleegium leiab esmalt, et käesolevas kriminaalasjas on iseäranis asjakohane osundada

menetlusõiguslikule arusaamale, et apellatsioonimenetlus ei ole sama kriminaalasja teistkordne

käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (RKKKo 3-1-1-115-04; 3-1-1-14-14, p 718). Seejuures soovivad apellandid kohtutoimikus sisalduvate ning maakohtus juba uuritud tõendite alusel esimese astme kohtust erineva, s.o õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

Sellega seoses märgib kriminaalkolleegium, et maksva menetluspraktika kohaselt lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul ning KrMS § 15 lg 2 p 2 võimaldab ringkonnakohtul

erinevalt maakohtust oma lahendi rajada maakohtus juba uuritud ja teise astme kohtumenetluses

avaldatud tõenditele (vt RKKKo 3-1-1-48-11). Sellest järeldub aga seegi, et kui erinevad kohtud

hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt nt RKKKo nr 3-1-1-41-11, p 25; 3-1-1-83-11, p 13). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses aga tuvastatavad.

6. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus on toimunu tehiolude kindlakstegemisel

lähtunud kriminaalmenetlusõiguse sätetest ja kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu

seisukohad selged, ammendavad ning igasuguste vastuoludeta. Maakohus on enam veenva

põhjalikkusega käsitlenud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest

tuleneva teabe ning esitatud kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistuse versioon toimunust nii, nagu see on kirjeldatud eelnevalt käesoleva otsuse p-des 1.1jj. Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsuses kajastatud arutluskäik on selge ja ilma selliste vastuoludeta, mis tingiksid maakohtust erinevale järeldusele jõudmise D.J-i ja B.O

süüküsimuse lahendamisel. Pigem tuleb kohtukolleegiumi hinnangul tõdeda, et kriminaalasjas sisalduv D.J ja B.O süüstav tõenduslik teave on sedavõrd ilmselge ning üheselt mõistetav, et ei võimalda tõstatada tõsiseltvõetavaid vastuväiteid maakohtu otsuse

õigsuse suhtes; osundatu on ringkonnakohtu hinnangul omakorda aga tinginud sellegi, et apellatsioonid on suuresti paljasõnalised ning olemuslikult väheütlevad.

7. Maakohtu arutluskäik D.J-i ja B.O süü tõendatuse osas on ringkonnakohtu

hinnangul seega ammendav ning apellatsioonid ei kummuta kohtuotsuses sedastatud järeldusi

vähimalgi määral. Maakohtu otsuses sisalduvate, ringkonnakohtu hinnangul ka asjakohaste seisukohtade kordamist ei pea kriminaalkolleegium seejuures vajalikuks (vt otsuse p-d 2.1-2.4); ka

14

kohtupraktikas on leitud, et kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku

vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKm 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda

iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt RKKKo 3-1-1-92-11, p 15.1). Ringkonnakohtu hinnangul tulebki tõdeda, et käesolevas

kriminaalasjas on maakohtu asjakohastele argumentidele esitatud apellatsioonide valguses vähe midagi sisukat lisada; siinkohal on oluline ka mõista, et maakohtu otsuses sedastatut tuleb käsitleda ka käesoleva otsuse osisena.

8. Esimesena käsitleb ringkonnakohus nn Saksamaa-Austria episoodi, milles on süüdistus esitatud nii D.J-ile kui ka B.O-le.

Olemuslikult on süüdistatavatele omistatav kuritegu ju lihtsakoeline – soovides osaleda välismaal toimuval suusamaratonil/puhkusereisil, kasutati selleks enda tööandja rahalisi vahendeid, luues selleks

ettekujutuse enda reisist kui töölähetusest. Nagu ringkonnakohus eelnevalt juba märkis, on kriminaalasjas sisalduv teabekogum üheselt kohtualuseid inkrimineeriv ning ei võimalda maakohtust erinevat tõlgendamist.

8.1 Mõlema apellatsiooni keskseks teesiks on väide, et tegelikkuses oli siiski tegemist töölähetusega, mis süüdistatavatest sõltumatutel asjaoludel lihtsalt ebaõnnestus. See väide ei haaku aga vähimalgi määral kohtutoimikus sisalduvaga.

Nii tuleb sellega seonduvalt märkida, et osalemine Austrias toimunud suusamaratonil oli

süüdistatavatel planeeritud juba varakult – nt D.J oli tasunud enda osavõtumaksu juba 18.10.2010 (kd 1, tlk 228), B.O aga broneeris majutuse võistluskohas 6.12.2010 (kd 1, tlk 124). Et tegemist oli just puhkusereisi, mitte aga töölähetusega, tuleneb üheselt B.O poolt P. M saadetud e-kirjast, milles B.O kirjutab, et „rõõm kuulda, et olete suusahuvilised ja Teile pakub huvi meie väike retk Austriasse“ (kd 1, tlk 109). Samuti annab B.O kirjas teada, et

„teele jäävad mõnusad suured linnad (München, Nürnberg, Dresden, Berliin) ja terve rida veel

mõnusamaid väikelinnasid“. Et mingeid siduvaid (töö)kohustusi reisil ei ole, tuleneb üheselt mõistetavalt kirja osast, milles B.O sedastab, et „kui oleme huvid kaardistanud, siis paneks

ööbimised tagasiteel paika“. Mil viisil mõista neid asjaolusid maakohtu järeldustest erinevalt, apellatsioonides aga ei selgitata ning ringkonnakohtu hinnangul need võimalused ka lihtsalt puuduvad.

8.2 On tõsi, et sellele üheselt arusaadavalt puhkusereisina mõeldud väljasõidule üritati hilisemalt n.ö külge pookida mõned ametikoolide külastused, kuid pelgast kontaktide otsimisest kaugemale need ei jõudnud. Nii on B.O 7.12.2010 tõesti kirjutanud S. V ning küsinud, kas viimasel on kontakte Lõuna-Saksamaa koolidega (kd 1, tlk 134), kes on 11.01.2011 (s.o vahetult enne väljasõidu algust) edastanud B.O-le Jena kooli kontaktandmed (kd 1, tlk 135), et B.O soovi korral kirjas märgitud isikutega ise ühendust võtaks (vt S. V ütlused kd 1, tlk 142); kuid ühestki tõendist ei nähtu vähimalgi määral, et B.O või keegi teine oleks nimetatud kooliga ka ühendust võtnud, et siis konkreetne visiit/külastus kokku leppida. Süüdistatav D.J on omakorda 2011 jaanuaris palunud M. S otsida kontakte Lõuna-Saksamaal ja Austrias (kd 1, tlk 148). 17.01.2011 ongi M. S kirjutanud Lindau kooli ning andnud teada soovist juba tuleval nädalal, täpsemalt 26.01.2011 nende kooli külastada, millele on aga juba 19.01.2011 vastatud eitavalt (kd 1, tlk 173; nagu võib mõista, ei sobinud Lindau kooli poolt pakutud ajavahemik 27.-28.01.2011 süüdistatavate poolt juba varasemalt koostatud reisiplaaniga). Seega on apellantide väited selle kohta, et süüdistatavatel olid konkreetsed kokkulepped kindlate koolidega, mida külastada ning mis neile ootamatult ära jäid, täielikult paljasõnalised ning tegelikkusele mittevastavad.

8.3 Mõnevõrra koomilisena kõlab selle taustal juba D.J-i ja B.O kirjeldus selle kohta, kuidas neil oli väidetavalt ka plaan Austriasse jõudes külastada ühte kohalikku kooli (mis ei

15

leidnud nende väitel aga aset lumetormist tingitud hilinemise tõttu; asjakohane on siinkohal aga mainida, et P. M kinnitusel mingit hilinemist ei toimunud – vt kd 1, tlk 105 – ning T. L väitel jõuti sihtkohta planeeritust hoopis varem – kd 1, tlk 96). Mis kooliga oli tegemist, kummalegi süüdistatavale täpsemalt paraku ei meenu. Nii on D.J selle kohta öelnud, et selle Austria kooli nime ei suuda

ta öelda, kuna „seal on nii keeruliste nimedega koolid“ (kd 3, tlk 146 pöördel), B.O on omakorda selgitanud, et mingitest kokkulepetest külastuse kohta selle kooliga ei tea ka tema midagi, aga reede õhtupoolikul Lienzi jõudes oli kavas sinna tundmatusse kooli „lihtsalt sisse marssida“ (kd 3, tlk 152). Kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks pikemalt arutleda sellise väite tõsiseltvõetavuse üle, kuna see ei evi arusaadavalt mingitki elementaarset usutavust.

8.4 Eelnev ei takistanud aga D.J lähetuse aruandes konkreetselt ning kindlas kõneviisis

väita, et lähetuse raames külastati järgmisi koole: Tiroler Fachberufsschule Lienzis, Tiroler

Fachberufsschule für Elektrotechnik, Kommunikation und Elektronik Innsbruckis ja Staatliche Berufsshule Lindau (kd 1, tlk 55). Selles aruandes tõdeb D.J ühtlasi, et reisilt saadud teadmised osutuvad kindlasti vajalikuks ning märgib konkreetsemalt, et „põhirõhk sai asetatud autotehnikute,

autoelektrikute, elektroonikute, mehhatroonikute ja metallierialadega tutvumisele“ (samas). Osundatud selgete valeväidete esitamise taustal ei pea ringkonnakohus vajalikuks peatuda argumendil,

et väidetavalt puuduvad juhendid käitumaks olukorras, kui lähetus peaks isikust sõltumatutel asjaoludel luhtuma; tuvastamist leidnud asjaolud ei anna nimelt vähimatki alust väiteks, et üleüldse olnuks tegemist planeeritud töölähetusega, mis lihtsalt ebaõnnestus.

8.5 Isegi kui jätta kõrvale need eelnevalt viidatud D.J ja B.O üheselt inkrimineerivad tõendid, tuleb edasiselt osundada tunnistajatena üle kuulatud T. L ja P. M ütlustele, kes mõlemad kinnitavad, et tegemist oli just puhkusereisiga.

Iseäranis kõnekad on siinkohalt just tunnistaja P. M ütlused, kelle kirjelduse kohaselt tehti talle ettepanek osaleda rahalises mõttes äärmiselt soodsal suusareisil, millega ta ka nõustus (kd 1, tlk 104). Et tegemist oli just puhkusereisiga, kinnitab ka juba p-s 8.1 käsitletud e-kiri, 18.01.2011 saadetud täpsustavas e-kirjas on B.O aga arutlenud, mida võiks õhtuti teha ning pakkunud, et tagasiteel võiks külastada Dresdenit ja Berliini ning „kammiks näiteks kaubandust“ (kd 1, tlk 111) – et tagasiteel sellega ka tegeleti, tuleneb seejuures süüdistatavate krediitkaarditehingute väljavõtetest (kd 1, tlk 235).

Seejuures on oluline märkida, et just P. M roll oli nii D.J-i kui ka B.O vaatevinklist sellel väidetaval tööreisil määrav, kuna kumbki neist ei rääkinud ei inglise ega saksa keelt, mistõttu oli D.J-i väitel P. M kaasatud projekti mh tõlgina; paradoksaalsel kombel ei teadnud viimane sellest enda kinnitusel aga midagi. Et valeütlusi annavad selles osas just D.J ja B.O, tuleneb seejuures lihtsast tõigast, et P. M on nimetatud ajaperioodiks võtnud Tartu Linnavalitsusest puhkuse, mitte ei ole erinevat süüdistatavatest vormistanud seda töölähetusena. On üheselt aru saada, et selliselt ei käitu isik, kes läheb endale teadaolevalt välismaale täitma tööülesandeid. See asjaolu riimub üheselt eelnevalt käsitletud tõenditega selle kohta, et algusest peale ei olnud tegemist tööalase, vaid hoopis puhkusereisiga. Eelnevat toetavad omakorda ka tunnistaja T. L ütlused, kes tuleb seetõttu samuti lugeda usaldusväärseks tõendiallikaks.

8.6 Tõsiseltvõetavaks ei pea ringkonnakohus ka apellantide viiteid B.O suusatamisel

saadud vigastusele, mis väidetavalt nurjas kavandatud koolikülastused. Tunnistaja T. L on omapoolselt küll kinnitanud, et B.O tõesti kukkus ning vigastas õlga, kuid märkinud samas, et see takistas B.O ainuüksi spordiga tegelemist, kuid ei olnud sedavõrd tõsine, et oleks tinginud vajaduse pöörduda arsti poole (kd 1, tlk 97). Ka tunnistaja P. M on väitnud, et B.O vigastus ei toonud kaasa vajadust muuta reisiplaane – kaheks ööks jäädi veel puhkemajja, peale mida alustati tagasiteed, mille käigus juba varasemalt planeeritud turismi ja kaubandusega seotud kohti (kd 1, tlk 122). Tunnistaja ütlusi kinnitab ka B.O pangakonto väljavõte, mille kohaselt on B.O

16

ajavahemikus 26.-28.01.2011, s.o tagasiteel Eestisse, külastanud nii muuseume kui ka suveniiripoode (kd 1, tlk 210-214). Ehk teisisõnu – toimus täpselt see, mida B.O oli P. M saadetud reisi

tutvustavates e-kirjades kirjeldanud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus on asjakohaselt hinnanud kriminaalasjas sisalduvaid tõendeid ning tulnud veatule järeldusele, et algusest peale oli süüdistatavatel kavas puhkusereis, mis ei sisaldanud mingeid tööülesannete täitmisi.

9. Süüdistatavate käitumisele antud materiaalõiguslikku hinnangut ei ole apellatsioonides

vaidlustatud ning ringkonnakohtu hinnangul on see ka korrektne. Küll peab kriminaalkolleegium

vajalikuks märkida, et juhul, kui kohus peab vajalikuks kvalifitseerida isiku käitumine kuriteo täideviimise asemel sellest osavõtuna (käesoleval juhul kaasaaitamisena, vt p 2.1.11), siis tulnuks

B.O kaitseõiguse tagamiseks süüdistatavat sellise muudatuse võimalikkusest eelnevalt teavitada; sellise muudatuse nn üllatuslikku tegemist on senises kohtupraktikas käsitletud EIÕK art 6 lg 1 ja lg 3 p-de a,b rikkumisena. Samas tuleb aga osundada, et EIKohus on konventsiooni rikkumist

eitanud juhtudel, kui isikul oli pärast sellise muudatuse tegemist võimalus kaitsta ennast

kohtukaebemenetluse korras, s.o käesoleval juhul apellatsioonikohtule kaebust esitades (vt KrMSKomm, § 268, komm 6.3). Nagu öeldud, peab ringkonnakohus sellest aspektist B.O

käitumisele antud õiguslikku hinnangut veatuks, mistõttu ei ole käesoleval juhul tegemist EIÕK

rikkumisega viidatud tähenduses. Ka see menetluslik minetus ei tingi seega maakohtu otsuse tühistamist. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus seega, et maakohtu otsus on seda episoodi käsitledes täielikult seaduslik ja põhjendatud, mistõttu jäävad apellatsioonid selles osas edutuks.

10. Muutmata jääb maakohtu otsus ka osas, millega D.J tunnistati süüdi nn Soome- lähetustega seotud episoodides; ka siin kinnitavad tõendid üheselt, et D.J kasutas tööandja rahalisi vahendeid isiklikest huvidest lähtuvate reiside finantseerimiseks.

10.1 Iseäranis ilmne on see süüdistuse osas, mis puudutab reisi Soome ajavahemikul 17.-

20.03.2012, millest kaks esimest päeva olid seotud üksnes D.J-i erahuvidega, täpsemalt 18.03.2012 toimunud suusamaratonil osalemisega.

Kõnekas on siinkohal juba fakt, et kõnealune maraton toimus Turust, kuhu D.J lähetuse aruande kohaselt pidi tööalaselt minema, ca 500 km eemal; sama kaugel asetses lähetuse sihtpunktist ka ööbimiskoht, kus D.J sellel ajal viibis, mis oligi D.J-i kinnitusel valitud üksnes maratoni toimumiskohast tingitult (kd 3, tlk 147 pöördel). Seejuures on ka süüdistatav ise enda ütlustes tunnistanud, et see ajaperiood, s.o 17.-18.03.2013, ei

sisaldanud mingite tööalaste ülesannete täitmist; mingit tööalast õhtusööki, millele kaitsja

apellatsioonis viitab, D.J enda kohtus antud ütlustes ei maini. Transpordi-, lähetus- ja majutuskulude hüvitamise taotluse esitamise kohta on D.J andnud hoopis segase selgituse, kuidas temal kui asutuse juhil on erinevaid esinduskulusid, mida kinni ei maksta, tuues seejuures näite vajadusest osta hea osakonnajuhataja motiveerimiseks viina ja viskit (vt kd 3, tlk 147 pöördel; vt ka

tlk 145, kus D.J kurdab, kuidas välismaa õppeasutuste juhtidel on kasutada asutuste krediitkaardid, milline võimalus tema aga puudus) ning esitanud edasiselt väite, et erinevate isiklike kulude kinnimaksmine oli osa talle võimaldatud isiklikust motivatsioonipaketist, kuna tema töötasu oli tegelikult väiksem kui see oleks olnud teises samaväärses riigiasutuses (kd 3, tlk 148). Ühtegi tõendit sellise (eelduslikult ka ebaseadusliku) kokkuleppe olemasolu kohta kohtule aga esitatud ei ole, mistõttu loeb kohus selle paljasõnaliseks kaitseväiteks; remargi korras lisab kohtukolleegium vaid seda, et isegi kui see väide vastaks tõele – milles tuleb aga olemasolevat tõenduslikku teavet silmas pidades enam kui kahelda – tähendaks see üksnes kuriteos osalenud toimepanijate ringi laienemist,

mitte aga kuriteo puudumist D.J-i käitumises. Tegelikkuses võib pigem aga aru saada, et D.J pidas enda töötasu Tartu Kutsehariduskeskuse direktorina liialt väikseks, mis õigustas

17

valeandmete esitamise kaudu eraviisiliste spordireiside kinnimaksmist tööandja rahaliste vahendite arvelt; ning selline toimimine on üheselt arusaadavalt ebaseaduslik.

10.2 Olemuslikult sarnaste argumentidega saab sisustada ka süüdistust, mis puudutab reisi Soome

18.-20.03.2011. Maakohus on õigustatult osundanud, et see ajaperiood hõlmab päevi reedest

pühapäevani, s.o jääb sisuliselt nädalavahetusele; juba see lubab kahelda, kas sellel ajal täitis

D.J mingeid tööülesandeid. Kahtlusi süvendab asjaolu, et 19.03.2011 osales süüdistatav suusamaratonil; seejuures ei ole ka D.J eitanud, et see üritus lõppes alles õhtul (kd 3, tlk 146 pöördel), kusjuures ainuke tööalane kohtumine toimus väidetavalt alles pärast seda ning mitusada kilomeetrit eemal nii maratoni toimumiskohast kui ka süüdistatava poolt valitud ööbimiskohast (kd 3, tlk 147). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigustatult leidnud, et on enam kui väheusutav, et peale raske maratoni läbimist sõidab isik mitusada kilomeetrit kohtumisele, peale mida veel ca 300 kilomeetrit tagasi ööbimiskohta. Kõik tõendid kõnelevad seda keelt, et D.J käis osundatud

ajavahemikul Soomes üksnes suusamaratonil osalemise eesmärgil, lastes sellega seotud kulud taaskord hüvitada enda tööandjal.

10.2.1 Siinkohal on kohane märkida sedagi, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad

sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms (vt RKKKo 3-1-1-8-10, p 11). Ehk siis - isiku korduv sarnane käitumine analoogsetes situatsioonides (nn ) on eraldiseisvaks kaudseks tõendiks, mis võimaldab täiendavalt

tõsikindlalt järeldada ning väita, et tegemist on juba isiku harjumusliku praktikaga. Käesolevas kaasuses on tõsikindlalt tõendamist leidnud, et D.J käis korduvalt välisreisidel, presenteerides

neid kui tööga seotud lähetusi, lastes ühtlasi hüvitada sellega seotud transpordi-, lähetus- ja

majutuskulud, kuid mis tegelikkuses ei omanud tööülesannetega mitte mingisugust seost. Need

asjaolud iseloomustavad üheselt ka käesolevat episoodi, mistõttu tuleb ka sellel argumendil – arvestades ka teisi kaudseid tõendeid – asuda seisukohale, et mingeid tööülesandeid D.J selle reisi kestel tegelikkuses ei täitnud. Ka selles osas jätab ringkonnakohus D.J-i huvides esitatud apellatsiooni seetõttu rahuldamata.

11. Minetusi ei näe ringkonnakohus ka D.J-ile karistuse mõistmisel. Nimelt leiab

süüdistatava kaitsja, et kuivõrd D.J on tekitatud kahju osaliselt hüvitanud, tulnuks seda arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 tähenduses. Kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Nimelt tuleb siinkohal pidada silmas, et KarS § 57 lg 1 p 2 näeb karistust kergendava asjaoluna ette

tekitatud kahju hüvitamise. Vabatahtlikkus tähendab Karistusseadustiku üldosa mõistekasutuses (vt KarS § 40 jj) seda, et isik ei ole selliseks toimimiseks sunnitud välise surve mõjul, vaid ta teeb seda enda jaoks väliste negatiivsete asjaolude surveta; seega näiteks juhul, kui isik on sunnitud kahju hüvitama kogutud tõendibaasi mõjul, mis teda üheselt inkrimineerivad, on tegemist välisest negatiivsest mõjurist tingitud sunnitud käitumisega ning rääkida ei saa vabatahtlikkusest KarS § 57 lg 1 p 2 tähenduses. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et põhjustatud kahjude tagasimaksmisele on D.J asunud

alles aprillis 2013 (kd 3, tlk 98), s.o oluliselt peale kriminaalasjas menetluse alustamist ning

süüdistatavat inkrimineerivate tõendite kogumist; seejuures Tartu Linnavalitsuse audit, millega tuvastati rahaliste vahendite kuritarvitused, koostati juba 2012 septembris (kd 1, tlk 5 jj) ning selles

sisalduv teave avaldati ka D.J-ile . Seega ei saa rääkida kahju vabatahtlikust hüvitamisest

kõnealuses tähenduses ning maakohus on õigustatult sedastanud, et D.J-i karistust kergendavaid asjaolusid ei esine.

12. Põhjendatuks peab kohtukolleegium D.J-i suhtes KarS § 49 alusel tegutsemiskeelu

kohaldamist, kusjuures ringkonnakohus nõustub siinkohal täielikult maakohtu asjakohaste

18

argumentidega (vt p 2.5). D.J töötab ka praegu juhtival ametikohal avalikest vahenditest

finantseeritavas ametikoolis, mis on suuresti võrreldav tema eelmise töökohaga. Seejuures ei ole D.J siiani tunnistanud, et tema käitumine oleks mingilgi viisil väär ning seadusega vastuolus,

s.o ta peab seda täielikult õigeks. Sellises olukorras on ainuõige isiku suhtes lisakaristusena

tegutsemiskeelu kohaldamine, et välistada juba eos vaatluse all olnutega analoogsete rikkumiste kordumine.

13. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Paavo Randma

Üllar Roostoja

Maarika Kuusk

/ /