3-11-1160/70 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Madis Ernits Otsuse tegemise aeg ja koht 14.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-11-1160 Haldusasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses 14.12.2009 jalutuskäigul külmetamisega ning soojade riiete mittevõimaldamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.10.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Nikolai Lilitškini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus läbi vaatamata. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 10.10.2012. a otsus ja lõpetada haldusasjas menetlus. 3. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kaebaja esitas 09.05.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl I-2−4, tõlge tl I-6−7) Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt põhjustas vangla kaebajale kahju järgmiselt: 1) Ajavahemikul 22.09.2009–16.12.2009 ei lubatud kaebajale õigusvastaselt kambrisse kaebaja enda poolt ostetud raadiot, millega tekitati kaebajale varaline kahju 1500 eurot. 2) Kaebajat diskrimineeriti keeleliselt, kuna vangla kaupluses olevate kaupade nimekiri oli eestikeelne ning inspektor-kontaktisik ei aidanud kaebajat tõlkimisel ja kaupade tellimise blanketi täitmisel, mistõttu jäi kaebaja ilma võimalusest osta vangla kauplusest sooje riideid. Kaebaja nõudis sellega tekitatud mittevaralise kahju eest 5000 eurot hüvitist.

3) Kaebaja tervisele tekitati 10 000 euro suurune kahju sellega, et 14.12.2009 jalutuskäigul pidi ta olema külma ilmaga väljas õhukestes riietes. Kaebaja sõnul tekkisid talle külmumise tagajärjel mitmed vaevused ning ta pidi kannatama füüsilist valu. Samuti palus kaebaja alates 28.12.2018 (pärast kinnipidamisasutusest vabanemist) vanglalt igakuuliselt välja mõista 500 eurot, kuna temast on Tartu Vangla süül saanud invaliid. 2. 25.05.2011. a määrusega (tl I-16−22) tagastas halduskohus kaebaja kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu nõudes maksta alates 28.12.2018 talle igakuuliselt 500 eurot seoses tema väidetava invaliidistumisega Tartu Vanglas. Nimetatud nõude tagastamist kaebaja ei vaidlustanud. 3. 07.06.2012. a määrusega (tl I-57−63) tagastas Tartu Halduskohus kaebaja kaebuse keelelise diskrimineerimisega (vangla poe kaupade nimekirja tõlkeabi mittevõimaldamine) seonduva kahju hüvitamise nõude 5000 euro osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel ning lõpetas HKMS § 124 lg 2 alusel kaebetähtaja rikkumise tõttu menetluse isikliku raadio kambrisse mittelubamisega ajavahemikul 22.09.2009 kuni 16.12.2009 tekitatud kahju hüvitamise nõude osas summas 1500 eurot. Sama määrusega võttis kohus menetlusse kaebaja kahju hüvitamise nõude summas 10000 eurot sooja pesu mittevõimaldamisega tervisele kahju tekitamise eest. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 07.06.2012. a määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 04.09.2012. a määrusega (tl I-149−150) rahuldamata. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2012. a määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, mille Riigikohtu halduskolleegium jättis 18.12.2012. a määrusega (tl I-182) menetlusse võtmata. 4. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses (tl I-76−77p) jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja hinnangul on kaebajal läbimata kohtueelne menetlus, kuna vangla 2009. aasta toimingute osas ei ole kaebaja kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud. Vastustajale ei ole kaebusest üheselt selge, millise süülise ja õigusvastase käitumise tagajärjel on kaebajale kahju tekkinud. Kaebaja heidab ette, et vangla ei ole võimaldanud temale kaupluse vahendusel soetada sooje asju, ei ole andnud temale sooje riideid, ei teavitanud 14.12.2009 enne jalutuskäiku ilma külmenemisest ning temperatuurist, ei katkestanud jalutuskäiku vaatamata sellekohasele soovile ja ei võimaldanud pärast jalutuskäiku arstiabi. Vastustajale on arusaamatu, kas kaebaja peab kõiki neid toiminguid õigusvastasteks ja temale kahju tekkimise põhjusteks. Kuna vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt ega süüliselt käitunud ning kaebaja ei ole kahju tekkimist tõendanud, puudub vastustaja hinnangul alus kaebuse rahuldamiseks ning kahjuhüvitise väljamõistmiseks. 5. Tartu Halduskohtus 25.09.2012 toimunud kohtuistungil (protokoll tl I-156−157) märkis kaebaja, et kõik algas 2009. aastast, kui kaebaja jalutas 14.12.2009 hommikul õues suvises riietuses, kuna vanglatöötajad ei teavitanud teda, et õues on külm. Kaebaja oli suvises riietuses (suvised spordipüksid ja tossud ning üleriidena kerge jope) väljas tund aega, mille tagajärjel külmetas ja haigestus. Kaebaja koputas väidetavalt uksele, et siseneda ruumi, kuid keegi ei reageerinud. Kaebaja nõuab vanglalt kahju hüvitamist, kuna vangla süül on kaebaja külmetunud ning vangla ei ole kaebajale võimaldanud sooje talveriideid ja sooja pesu. Samuti märkis kaebaja, et on 01.02.2011 vanglale kirjutanud, et vangla väljastaks kaebajale sooja pesu, kuid vangla ei ole seda talle andnud. Vangla esindaja kinnitas kohtuistungil, et isiklike riiete kontrollimisel on selgunud, et sooja pesu, mis vastaks Tartu Vangla 01.11.2010. a käskkirjas nr 1-3/130 nimetatule ning mida saaks kaebajale tema taotlusel väljastada, kaebajal isiklike asjade laos ei ole. Tartu Vangla 01.11.2010. a käskkirjaga nr 1-3/130 on kinnipeetavale VangS § 46 lg 2 alusel lubatud: soe pesu – l komplekt tingimusel, et sooja pesu kantakse vangla riietuse all varjatult; jalanõud 2

4 paari; sokid mõistlikus koguses; aluspesu (mõistlikus koguses); kindad l paar ja 1 sall. Kaebaja isiklike asjade ühtsest nimekirjast nähtub, et 02.09.2009 oli kaebajal vanglasse saabudes must nahast jope Mapinol, mustad saapad ThermaLife, 3 paari dressipükse ja villased sokid (tl I-79). Jalutuskäigule minnes riietas kaebaja end ise ja kaebuse kohaselt läks tema omal vabal tahtel jalutama suvises spordidressis, tuulejakis ja suvetossudes. Seega asetas kaebaja ise ennast olukorda, kus jalutuskäigul viibimise ajal võib tal hakata külm. 6. Tartu Halduskohus jättis 10.10.2012. a otsusega (tl I-161−164) kaebaja kaebuse rahuldamata. Kaebaja külmetamine 14.12.2009 hommikusel jalutuskäigul viibimisel ei ole tõendatud. Kaebaja on esitanud vanglale märgukirja 16.12.2009, mille väidete kohaselt ei ole vangla teavitanud kaebajat külmadest ilmastikuoludest 14.12.2009 ega osutanud kaebajale seoses külmakahjustustega meditsiinilist abi. Vangla poolt asjaolude kontrollimise tulemusena ei ole kinnitust leidnud kaebaja väited, et kaebajal puudus võimalus jalutuskäik lõpetada pärast seda, kui ta tundis, et õues hakkas külm. Märgukirjale vastuseks esitatud vangla 05.01.2010. a kirjast nr V1/12428-1 nähtuvalt on kaebaja viimane arsti külastus toimunud 27.11.2009, seega tunduvalt enne vahejuhtumit ning pärast 14.12.2009. a vahejuhtumit ei ole kaebaja arsti poole pöördunud. Seega on kaebaja väited, et ta on vangla süül külmetunud ning talle pole osutatud pärast külmetamist arstiabi, on ilmselgelt liialdatud. Asjaolu, et vangla ei ole teavitanud kaebajat enne jalutuskäigule minekut 14.12.2009 sellest, et õues on talv ning tuleb soojalt riietuda, ei vasta tõele, kuna valvur R. Urbas on 23.12.2009. a seletuskirjas kinnitanud, et teavitas 14.12.2009 jalutuskäike teostades kinnipeetavaid väljas valitsevast karmist talveilmast ja teabe ilmastikuolude kohta andis ta ka kaebajale. Valvur R. Raitar on 28.12.2009. a seletuskirjas kinnitanud, et 14.12.2009 kell 9.15 ja 9.40 järelevalvet teostades ei pöördunud keegi tema poole sooviga jalutuskäiku katkestada. Vanemvalvur L. Hainoja on 28.12.2009 antud selgituses kinnitanud, et 14.12.2009 ei kurtnud peale jalutuskäiku temale keegi, sealhulgas ka kaebaja, et soovib seoses külmumisega meditsiinilist abi. Kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud, kellele ta avaldas soovi jalutuskäik katkestada ning saada meditsiinilist abi. Paljasõnalised on kaebaja väited selle kohta, et ta soovis 02.12.2009, 20.11.2009, 20.10.2010 ja 10.12.2010 kaupluse vahendusel osta sooje riideid, kuid inspektor-kontaktisik ei võtnud tema avaldusi vastu ja ei abistanud teda blankettide täitmisel. Ühtegi vaiet ega kaebust selle peale, et inspektor-kontaktisik S. Naha (end. Leetma) oleks keeldunud kaebaja avaldust vastu võtmast, kaebaja esitanud ei ole. Asjakohased ei ole 20.10.2010 ja 10.12.2010 võimalikult esitatud avaldused, kuna need on ajaliselt hilisemad, kui kaebaja poolt märgitud jalutuskäigu toimumise aeg, mille järgselt kannatas ta väidetavate terviserikete all. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, milliseid esemeid ta kaupluse vahendusel soetada soovis, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, kas soovitud esemed oleksid asetanud kaebaja paremasse olukorda ning kas selliste esemete soetamine vangla kaupluse vahendusel oli üldse võimalik. Seega ei ole halduskohtu hinnangul tuvastatav, et vangla oleks kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt ja süüliselt. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 7. 12.11.2013 saabus Tartu Ringkonnakohtusse kaebaja apellatsioonkaebus (tl I188−189p, tõlge I-190–191) Tartu Halduskohtu 10.10.2012. a otsuse peale. Apellatsioonkaebuses palub kaebaja tühistada halduskohtu otsuse täielikult ning teha uus otsus, millega rahuldada järgmised kaebaja nõuded: 1) kohustada Tartu Vanglat väljastama vangla laost soe kampsun; 2) välja mõista Tartu Vanglalt omandiõiguse rikkumise eest (seoses raadio mittevõimaldamisega) kahjuhüvitis 1500 eurot; 3

3) välja mõista Tartu Vanglalt tervise kahjustamise eest kahjuhüvitis 10 000 eurot; 4) välja mõista Tartu Vanglalt keelelise diskrimineerimise eest kahjuhüvitis 5000 eurot. Tartu Ringkonnakohus võttis 24.01.2013. a määrusega (tl I-193−194p) apellatsioonkaebuse menetlusse kahju hüvitamise nõudes seoses sooja pesu mittevõimaldamisega, ning tagastas selle ülejäänud nõuete osas. Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et tal on laos sooja pesu komplekti osana must kampsun, mida vangla talle ei väljasta. Halduskohus ei ole hinnanud, mis esemega on tegelikult kõnealuse kampsuni näol tegemist. Kaebaja selgitab, et teised kinnipeetavad kannavad analoogilisi pikkade varrukatega kampsuneid vanglariietuse all, aga kaebajale tema kampsunit ei väljastata. 14.12.2009 jalutuskäigule minnes pani kaebaja enda sõnul selga kogu kambris leiduva riietuse, kuid kui ta oleks teadnud, et väljas on miinuskraadid, ei oleks ta välja läinud. Alajahtumisest 14.12.2009 arenesid kaebajal reumaatilised haigused, mis on kolme aasta jooksul progresseerunud ja sellele aitab kaasa sooja pesu komplekti puudumine. Kaebaja sõnul on madal õhutemperatuur ja kõrge õhuniiskus vanglas põhjustanud tal kroonilise nohu ja haimoriidi, millest tulenevat on tal kohin kõrvades ja peas ning peavalud. Alajahtumisest tingituna on nõrgenenud tema immuunsüsteem ning ta külmetub pidevalt. Samuti olevat kaebajal pidevad põletikud ning rikutud olevat tema immuunkompetentsed rakud-makrofaagid. Kaebajal on tekkinud pidev sisemine pinge, mis kogub negatiivset laengut, mis on tekitanud väsimuse, neuroosi, kroonilise loiduse, neerupealiste, mao ja soolestiku rikked, kehatemperatuuri ja vererõhu kõikumise ning vaimujõu ja kehakaalu languse. 8. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl II-11−12) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse lahendamisel ei puutu asjasse kaebaja väited 2009. a sündmuste kohta, kuna nendele asjaoludele tuginedes ei ole kaebaja Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud ning selles osas on tal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses soovis kaebaja kahju hüvitamist põhjusel, et temalt võeti ära talveriided ja väljastati vormiriietus, mis ei sobi kandmiseks temperatuuridel 17ºC ja -20ºC ning vangla on keeldunud talle sviitri (sooja pesu) väljastamisest. Kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt algas seega kaebaja inimõiguste rikkumine 01.02.2011. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et 2011. aastal kaebajale isiklike asjade laost sooja pesu andmata jätmisel ning muu sooja riietuse andmata jätmisel ei ole vangla käitunud õigusvastaselt. Direktori asetäitja vangistuse alal 01.11.2010. a käskkirjaga nr 1-3/130 oli lubatud VangS § 46 lg 2 alusel kanda isiklikku sooja pesu (koguseliselt lubatud 1 komplekt). Vaidlust ei ole selles, et sinised sooja pesu püksid on kaebajal kambris alates 16.12.2012. Kaebaja riiete kontrollimisel on tuvastatud, et tal ei ole isiklike asjade hulgas sooja pesu (ülemist osa), mida oleks võimalik talle 01.11.2010. a käskkirja nr 13/130 alusel väljastada. Kaebaja isiklike asjade ühtse nimekirja (tl II-14−14p) kohaselt on tal isiklike asjade hulgas alussärgina sinine spordisärk Stadium (võrk), kapuutsiga hall dressipluus Lewis, roheline nööpidega dressipluus Damingo, hall fliis Appeal, hallikirju kampsun, musta kirju kampsun Next, pikkade varrukatega valge trikoopluus Fila, pikkade varrukatega punase ruuduline pluus Calamily, rohelise ruuduline pluus Style-by-Seppäla ning roheline pluus Walbusch. Ükski nimetatud esemetest ei ole sooja pesu särk, mida oleks võimalik 01.11.2010. a käskkirja nr 13/130 alusel väljastada. Seetõttu ei saanud vangla käituda õigusvastaselt, jättes väljastamata laost eseme, mida kaebajal ei ole. Kaebajal laos oleva kampsuni näol ei ole tegemist sooja pesu komplekti kuuluva esemega. Tegemist on kudumiga. Isikliku riietuseseme kambrisse lubamine on vanglaametniku diskretsiooniotsus ning kaebajale ei antud luba erinevate riietusesemete (jope, kapuutsiga jakk, pikkade käistega T-särk, must kampsun) kandmiseks. Direktori asetäitja vangistuse alal 4

ei andnud 01.03.2011 luba kaebajale erandkorras isiklike riiete kandmiseks, kuna kaebajal on kambris piisavalt riideid, tagamaks kambris viibimise ajal kui ka tunniajasel jalutuskäigul värskes õhus piisav külmakaitse. Vastusest nähtuvalt on konsulteeritud ka meditsiiniosakonnaga, kelle kinnitusel ei ole kaebajal ühtegi sellist haigust, mis tingiks erandkorras loa andmise isiklike riiete kandmiseks. Keelduvat otsust ei ole kaebaja õigusaktidega ettenähtud korras vaidlustanud. Seda, milles on seisnenud vangla keelduva otsuse õigusvastasus, vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest, kaebusest halduskohtule ega apellatsioonkaebusest ei nähtu. Tõele ei vasta kaebaja väited, et halduskohus ei kuulanud teda ära ega andud võimalust esitada tõendeid. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus kohtuistungil mitmel korral küsinud, kas menetlusosalistel on taotlusi. Kaebaja ühtegi taotlust kohtule ei esitanud ja kohtuistungi protokolli on kantud märkus, et menetlusosalistel taotlusi ei ole. Samuti on kohtuistungi protokollist nähtuvalt kaebajal võimaldatud anda nii selgitusi kui on esitatud küsimusi. Vastustaja hinnangul on alusetud kaebaja etteheited halduskohtule, et kohus ei ole uurinud kaebajale tekkinud tervisekahju tegelikku ulatust. Kahjuliku tagajärje tõendamise kohustus on kaebajal endal. Kaebaja ei ole aga esitanud halduskohtule ühtegi taotlust tõendi kogumiseks ega ka nimetanud tõendeid, mis võiksid tema väiteid kinnitada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, halduskohtu otsus tühistada ning asja menetlus lõpetada. 10. Ringkonnakohtu menetluses on apellatsioonkaebus kaebaja nõudega hüvitada tema tervisele tekitatud kahju seoses talle sooja pesu mittevõimaldamisega. Vastustaja on esitanud nii halduskohtule kui ringkonnakohtule väiteid selle kohta, et kaebajal on selles nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Tulenevalt vastustaja väidetest esineb ringkonnakohtu hinnangul antud juhul vajadus kontrollida, kas vastav nõue on olnud halduskohtus menetlemiseks lubatav. HKMS § 185 lg 1 kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Apellatsioonimenetlust reguleerivates sätetes ei ole kaebuse lubatavuse hindamise osas sätestatud teisiti ning see ei ole vastuolus ka apellatsioonimenetluse olemusega. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse lubatavuse hindamist alles apellatsioonimenetluses ei saa käesolevas asjas pidada ebamõistlikuks. Vastustaja on kohe pärast halduskohtu poolt kaebuse menetlusse võtmist 07.06.2012. a määrusega (tl I-57−63) kaebusele esitatud vastuses (tl I76−77p) viidanud, et tema hinnangul on kaebajal seoses talle sooja pesu mittevõimaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata. Seega oli kaebajal võimalus esitada kohtule selles osas ka endapoolseid vastuväiteid. Kuigi halduskohus on jätnud vastustaja selle väite osas seisukoha võtmata, saab halduskohtu tegevuse/tegevusetuse õiguspärasust hinnata alles apellatsioonimenetluses pärast halduskohtu poolt lahendi tegemist. Ebamõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus ringkonnakohus kontrollib pärast halduskohtu poolt lahendi tegemist apellatsioonimenetluses halduskohtu poolt sooritatud toimingute õiguspärasust. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus õigustatud kontrollima halduskohtu poolt menetlusnormide järgimist kaebajale soojade riiete mitteväljastamisega ning külmades ilmastikuoludes külmetamisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtmisel ja lahendamisel. 5

11. HKMS § 283 lg 1 kohaselt tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisuja vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Kaebus käesolevas asjas on halduskohtule esitatud 09.05.2011, so halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni (HKMS v.r) kehtivuse ajal. HKMS v.r § 11 lg 31 p 1 järgi tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kaebuse esitamise ajal kehtinud VangS § 11 lg 8 sätestas järgmist: „Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.“ Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega oli kaebajal ka käesolevas asjas tema tervisele tekitatud kahju hüvitamise nõude osas VangS § 11 lg 8 alusel kohustus läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ning kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral esineb HKMS v.r § 11 lg-s 31 p-s 1 nimetatud alus kaebuse tagastamiseks. 12. Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega peavad kohtueelses menetluses esitatud taotlus ning kohtule esitatud kaebuse taotlus olema esitatud samal alusel ja sama eseme suhtes, ning halduskohtul tuleb kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust (RKHKm 11.11.2008, nr 33168-08, p 9; RKHKo 17.06.2010, nr 3-3-1-41-10, p 12). Halduskohtule 09.05.2011 esitatud kaebuses kirjeldab kaebaja suures osas asjaolusid, mis seonduvad 14.12.2009 toimunud jalutuskäiguga. Kaebaja sõnul läks ta sel päeval jalutuskäigule õhukeste riietega ning tal hakkas väljas väga külm. Ta külmetus ning selle tagajärjel tekkisid tal mitmed vaevused. Kaebuses märkis kaebaja ka seda, et ta oli enne kõnealust sündmust 20.11.2009 ja 02.12.2009 ning pärast kõnealust sündmust 20.10.2010 ja 10.12.2010 soovinud osta vangla kauplusest sooje riideid, kuid tema avaldusi ei võetud vastu. Kaebaja väidab, et kui tal oleks olnud soojad riided olnud ostetud, siis poleks tal tulnud üle elada kehalisi kannatusi ja piinasid külma pärast. Samuti nõudis kaebaja, kes oli perioodil 14.08.2009 kuni 30.01.2011 vahistatu staatuses, vanglalt sooje riideid VangS § 93 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt annab vanglateenistus või arestimaja vahistatule tasuta riietuse, kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad või kui vahistatu ei soovi neid kanda. Eeltoodud väidetest saab kohtu hinnangul järeldada, et kaebuses esitatud kaebaja tervisele tekitatud kahju hüvitamise nõue seondub just 14.12.2009 toimunud jalutuskäigul külmetumisega ning kaebajale soojade riiete mittevõimaldamisega kas kauplusest ostmise või vangla poolt VangS § 93 lg 1 alusel tasuta väljastamise teel. Seda, et kaebaja oleks soovinud talle endale kuuluva kampsuni laost väljastamist, kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses ei märgi. Halduskohtus toimunud istungil (protokoll tl I-156−157) kinnitas kaebaja tema kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid kirjeldades, et tema õiguste rikkumine algas sellest, et 14.12.2009 pidi ta väljas jalutama suvistes riietes. Alles kohtuistungil esitas kaebaja väite, et vangla ei ole rahuldanud tema poolt 01.02.2011 esitatud taotlust talle sooja pesu, so tema isiklike asjade seast pikkade varrukatega särgi andmiseks. Apellatsioonkaebuses tuginevad kaebaja väited samuti eelkõige 14.12.2009. a sündmusele ning nendest väidetest saab järeldada, et kaebajale tekkinud negatiivsed mõjutused, mis tema sõnul aja jooksul progresseeruvad, on alguse saanud just külmetamisest ja väidetavast alajahtumisest 14.12.2009 aset leidnud jalutuskäigul. 6

13. 07.06.2012. a määrusega (tl I-57−63) on halduskohus käesolevas asjas esitatud kaebuse selles sisaldunud tervisele tekitatud kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtnud ning selgitanud seejuures, et tegemist on kaebajale sooja pesu mittevõimaldamisega tekitatud kahjuga. Sama määruse p-s IV selgitab halduskohus, et kaebaja taotleb moraalse kahju hüvitamist, mis tekitati talle sellega, et vangla ei väljastanud kaebajale laost isiklikke sooje riideid alates 01.02.2011 kuni maini 2011. Eeltoodud määratlus saab pärineda üksnes kaebaja poolt vanglale esitatud 28.02.2011. a kahju hüvitamise taotlusest, kuna halduskohtule esitatud kaebuses (tl I-3−4, I6−7) kaebaja perioodi 01.02.2011 kuni mai 2011 ei nimeta. Samuti ei ole kaebuses juttu kaebajal endal olevast soojast riietusest. Seega on halduskohus lugenud kaebaja tervisele tekitatud kahju hüvitamise osas kohtueelse menetluse läbituks vangla poolt kaebaja 28.02.2011. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud 20.05.2011. a otsusega (tl I-13). Ringkonnakohus halduskohtu sellise seisukohaga ei nõustu. Kaebaja 28.02.2011. a kahju hüvitamise taotlusest (tl I14−15) ei nähtu, et kaebaja sooviks talle kahju hüvitamist seoses 14.12.2009. a sündmustega. Kahju hüvitamise taotluses heidab kaebaja vanglale ette, et temalt võeti ära talveriided ja väljastati vangla vormiriietus, mis ei sobi talvel kandmiseks. Kaebaja sõnul on ta korduvalt nõudnud, et vangla väljastaks talle sooja sviitri (soe pesu), kuid vangla on sellest keeldunud ning tema pöördumisi ei ole edastatud pädevatele ametnikele. Vastustaja on kohtule selgitanud, et kaebaja poolt vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamise aluseks on olnud vangla 01.03.2011. a keelduv otsus väljastada kaebajale erinevaid isiklikke riideid. Asjaolusid seoses soojade talveriiete puudumisega 2009. a detsembris ning sellest tulenevalt 14.12.2009 jalutuskäigul külmetamise kohta ei ole kaebaja vanglale 28.02.2011 esitatud kahju hüvitamise taotluses välja toonud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist erinevatel alustel esitatud kahju hüvitamise taotlustega – vanglale esitatud taotluses kirjeldab kaebaja talle tervisekahjustusi tekitanud tegevusena vangla tegevust talle tema isikliku sooja riietuse mitteväljastamisel alates 01.02.2011 (vt tl I- 15), halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on aga kaebajale tervisekahju tekitatud juba 2009. aastal talle soojade riiete mittevõimaldamise ning 14.12.2009 jalutuskäigul külmetamisega (vt tl I-6). Asjaolu, et tegemist on sarnaste asjaoludega ning mõlemal juhul on väidetavalt kahjustatud kaebaja tervist, ei anna siiski alust käsitleda 2009. aasta jalutuskäiguga seonduvat ja 2011. aastal kaebajale tema isikliku sooja pesu mitteväljastamisega seotud asjaolusid ühtse kaebuse alusena. Vangla tegevus, mille õiguspärasusele tuleb taotluse lahendamisel hinnang anda, on erinev. Pealegi on kaebaja esitanud väited talle isikliku sooja pesu mitteväljastamisega alles kohtuistungil pärast seda, kui halduskohus oli kaebaja tervisele tekitatud kahju hüvitamise nõudes kohtueelse menetluse läbituks lugenud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja 28.02.2011. a kahju hüvitamise taotluse kohta tehtud vangla 20.05.2011. a otsust arvestada halduskohtule 09.05.2011 esitatud kahju hüvitamise nõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisena, kuna halduskohtule 09.05.2011 esitatud kaebuses esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning 28.02.2011 vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses esitatud nõude alused ei kattu. 14. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa 09.05.2011. a kaebuses esitatud tervisele tekitatud kahju hüvitamise nõude osas lugeda kohtueelset menetlust läbituks ka muude kohtueelses menetluses tehtud lahenditega. Vangla ei ole halduskohtule esitanud muid otsuseid, milles oleks hinnatud kaebuses kirjeldatud asjaoludel, so 14.12.2009 jalutuskäigul külmetamisega ning eelnevalt kaebajale sooja riietuse mittevõimaldamisega seotud kahju hüvitamise aluse olemasolu. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud seoses 14.12.2009. a sündmusega 16.12.2009 vanglale küll märgukirja (tl I-80), kuid kahju hüvitamise taotluse esitamist materjalidest ei nähtu. Tartu Vangla on kaebaja 16.12.2009. a märgukirjale vastanud 05.01.2010. a kirjaga (tl I80p), milles selgitab, et asjaolude kontrollimisel ei ole kinnitust leidnud, et kaebaja oleks kedagi teavitanud sellest, et tal oli külm ja et ta sai külmakahjustusi. 7

Samuti ei olnud kaebaja pöördunud kaebustega meditsiiniosakonna poole. Et eeltoodu näol ei ole tegemist RVastS § 9 lg 1 alusel esitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisega, ei saa seda pidada ka kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks VangS § 11 lg 8 mõttes. Antud juhul puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus hinnata seda, kas vangla oleks pidanud kaebaja 16.12.2009. a märgukirja käsitlema kahju hüvitamise taotlusena, kuna see ei muudaks kaebaja vastavat nõuet kohtumenetluses lubatavaks. Nimelt oleks kaebaja sel juhul ületanud HKMS § 47 lg-s 2 ette nähtud kohtusse pöördumise tähtaega. 15. Kuna eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, esineb HKMS v.r § 11 lg 31 p-s 1 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks. HKMS § 286 lg 1 kohaselt tagastatakse enne 01.01.2012 kehtima hakanud seadustiku jõustumist esitatud kaebus, kui see ei vasta kaebuse esitamise ajal kehtinud sisuja vorminõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud puudusi ning need takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 286 lg 2 kohaselt on tagastamine keelatud siis, kui uues seadustikus sätestatud kaebuse sisuja vorminõuded on HKMS v.r nõuetest menetlusosalisele soodsamad ning enne seadustiku jõustumist esitatud kaebus vastab neile nõuetele. Kuna käesoleval ajal kehtivas HKMS § 121 lg 1 p-s 4 on sätestatud sama sisuga alus kaebuse tagastamiseks, nagu on sätestatud HKMS v.r § 11 lg 31 p-s 1, ei kohaldu antud juhul HKMS § 286 lg-s 2 sätestatud erand ning kohus on õigustatud kaebuse tagastama. Kuigi kohus saab tagastada HKMS v.r kehtivuse ajal esitatud kaebuse üksnes juhul, kui esinevad HKMS v.rs sätestatud alused kaebuse tagastamiseks, saavad kaebuse tagastamise ja läbi vaatamata jätmise õiguslikeks alusteks olla üksnes kehtiva HKMS-i sätted. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 155 lg 3 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seega, kuna halduskohus on käesolevas asjas menetlenud lubamatut kaebust, tuleb kaebaja kaebus tema tervisele tekitatud kahju hüvitamise nõudes HKMS § 151 lg 1 p 1 ja HKMS § 200 p 5 alusel koosmõjus HKMS § 121 lg 1 p-ga 4 ja HKMS §ga 286 jätta läbi vaatamata, menetlus asjas lõpetada ning halduskohtu otsus tühistada. 16. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 ei sätesta teisiti. Seega jäävad menetluskulud kaebaja kanda. 17. Tulenevalt HKMS § 155 lg-st 5 koosmõjus HKMS § 235 lg-ga 3 võib ringkonnakohtu määruse peale, millega kaebus jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Maili Lokk Einar Vene Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8