1-14-8375/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 13. november 2014 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-14-8375 (kohtueelses menetluses nr 14260100136)

riik . , . P.D G D B G rsus ja kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

G D .

(isikukood ; elukoht xxxx xxx XXX xx-xx xxxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus

KarS

§ 263 p 1, 2 järgi Süüdistatav

B G .

(isikukood ; elukoht xxxxx XXX

xxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus

KarS

§ 263 p 1, 2 järgi Süüdistatav

P.D

(isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx xxx xxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus

KarS

§ 263 p 1, 2 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada .

(KarS)

G D

süüdi § 263 p 1, 2 järgi ja mõista talle karistusseadustiku

karistusena vangistus 5 (viis) 74 lg 1 ja lg 3 kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud

vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata G D . -le katseaeg 18

(kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui 5 (viis) kuud . G D

75 lg-s - ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumis

kontrolli nõuded; määrata käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks G D . -le xxxx

xxx xx-xx xxxxxxxxxx . -le datud elukohast G D ; tühistada tõkendina kohal lahkumise keeld;

1.2 tunnistada .

B G

süüdi KarS § 263 p 1, 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5

(viis) kuud 74 lg 1 ja lg 3 ; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult

tingimisi ko . -le katseaeg 18 (kaheksateist) B G haldamata; määrata kuud ning mõistetud

vangistust 5 (viis) kuud . ei pane katseajal toime uut B G ei pöörata täitmisele, kui

kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata 75 lg-s . -le B G

xxxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks

xxxxxx xxxxxxxxxxxx . -le datud elukohast lahkumise B G ; tühistada tõkendina kohal keeld;

2

1.3 tunnistada P.D

aristus 300 süüdi KarS § 263 p 1, 2 järgi ja mõista talle rahaline k

(kolmsada 960 ( 66 lg 1 alusel ) päevamäära, s.o üheksasada kuuskümmend) eurot KarS § ;

määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi P.D-le 10 kuu jooksul mitte

vähem kui 96 (üheksakümmend kuus) eurot kuus järgmiselt: 1) alates 20

14.a.

detsembrikuust igakuise rahalise karistuse osa 96 eurot tasumine, kuni rahalise karistuse

täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30-s

kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või

kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise

karistuse tasumisele tervikuna P.D-le datud elukohast ; tühistada tõkendina kohal lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja k

riminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.1.1 . -lt sundraha , riigi G D

532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti

õigusabi tasu nelikümmend kaheksa 48 ( ) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks)

eurot 70 senti riigi kasuks; 583 (viissada määrata kriminaalmenetluse kulud

kaheksakümmend kolm) eurot 20 senti järgmiselt: 1) alates tasumisele ositi aasta jooksul

2014.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 48 (nelikümmend kaheksa) eurot 60

senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava

menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud - menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.1.2 . -lt sundraha B G

532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, riigi õigusabi

tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70

senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 583 (viissada kaheksakümmend

kolm) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul .a. järgmiselt: 1) alates 2014 detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 48 (nelikümmend kaheksa) eurot 60 senti

tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu

osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa -

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.1.3 P.D-lt sundraha

532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, riigi õigusabi

tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70

senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 583 (viissada kaheksakümmend

kolm) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul .a. järgmiselt: 1) alates 2014 detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 48 (nelikümmend kaheksa) eurot 60 senti

tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu

osa t - asumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 P.D-le riigi 58,32

õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu -

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalm

enetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3

3.4 käitumis atud süüdimõistetule nimetab krimi kontrollile allut naalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad

tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse

lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse vaks ka ekättesaada toimiku süsteemi vahendusel;

3.7 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad

kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.8 KrMS Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppe-

§ 248 (

menetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

1.

Süüdistus

1.1. valt on . toime pannud kuriteona G D Süüdistusest nähtu avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule st. avaliku

korra raske rikkumise KarS § 263 järgi p 1, 2 , mis seisnes selles, et tema 04.01.2014 kella 04.00-

05.00 vahel korterimaja korterite nr 91-105 trepikojas, xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxx

kus . lõi kahel korral peaga näkku korteri nr 91 ukse taga , kes palus lõpetada B G A.S.it

öörahu rikkumise ning keerata muusika vaiksemaks, mille peale kannatanu lahkus. Mõne aja

pärast läksid A.S. ja V.S. koos uuesti trepikotta, kus . tungis koos P.D ja G D

B G - . ga neile kallale ning lõid A.S.it ja V.S.it korduvalt rusikatega pea piirkonda, tekitades neile füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

1.2 toime pannud kuriteona Süüdistusest nähtuvalt on .

avalikus kohas käitumise B G üldnõuete rikkumise vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule st. avaliku

korra raske rikkumise KarS p 1, 2 seisnes selles, et tema 04.01.2014 kella § 263 järgi, mis

04.00-05.00 vahel kortermaja korterite nr 91-105 xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxx xxx

trepikojas lõi korteri nr 91 ukse taga , kes palus lõpetada öörahu rikkumise ning k A.S.it eerata muusika vaiksemaks, kahel korral peaga näkku, mille peale kannatanu lahkus. Mõne aja pärast

läksid A.S. ja V.S. koos uuesti trepikotta, kus . tungis koos P.D ja . -ga B G G D

neile kallale ning lõid A.S.it ja V.S.it korduvalt rusikatega pea piirkonda, tekitades neile füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

1.3 toime pannud kuriteona Süüdistusest nähtuvalt on P.D avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule st. avaliku

korra raske rikkumise KarS

selles, et tema 04.01.2014 kella 04.00- § 263 p 1, 2 järgi, mis seisnes

05.00 vahel kortermaja korterite nr 91-105 trepikojas, kus xxxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxx xxx

B G . lõi korte , kes palus lõpetada öörahu rikkumise ning keerata ri nr 91 ukse taga A.S.it muusika vaiksemaks, kahel korral peaga näkku, mille peale kannatanu lahkus. Mõne aja pärast

läksid ja V.S. koos uuesti trepikotta, kus P.D tungis koos . ja . -ga B G G D

neile kallale ning lõi A.S.it ja V.S.it korduvalt rusikatega pea piirkonda, tekitades neile füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

2.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

4

Prokuratuur ja süüdist nõustunud atavad on

kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatava ja süüdistatavate kaitsja d d on kriminaalasjas

sõlminud ped süüdistatavate süüdimõistmiseks kokkulep :

1) . KarS § 263 p 1, 2 järgi ja karistamiseks KarS § 74 lg 1 ja G D vangistusega 5 kuud;

lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui . 18 G D - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2) . KarS § 263 p 1, 2 järgi ja karistamiseks KarS § 74 lg 1 ja lg B G vangistusega 5 kuud;

3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui . 18 B G - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

3) , s.o P.D KarS § 263 p 1, 2 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 300 päevamäära

960 eurot (päevamäära aluseks võetud P.D 2013. a keskmise päevasissetuleku suurus,

s.o 3,20 eurot). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s.o 96,00 eurot kuus.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemene -s 239, mille kohaselt k tluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

kriminaaltoimiku -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 263 p 1, 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse

kulude liigid ine ; § 173 § 179), - 2. jaos ( ; § 180 § 188) - ning

3. jaos ( -

; § 189 § 192). 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud). 4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetlu üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev skuluks s

sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 532,50 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166 ( 2013 htestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus. 4.1.2. Riigi õigusabi

5 KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti

Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja kord maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

4.1.2.1. Rii

gi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava . kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

G D hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

Süüdistatava . määratud B G kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

Süüdistatava P.D kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasu ja sellega seonduvad sõidule vajalikud kulutused 106,32 eurot, millest kulutused otsesele õigusabile moodustavad 48 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus

P.D-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 48 eurot. P.D-le

õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu eurot (s.h käibemaks) tuleb 58,32

jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et

advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on

süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. 4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks

on kriminaalasjas postikulu 8,10 eurot. – 4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks kokku:

1) . : sundraha menetluse G D 532,50 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaal kulu 2,70 eurot;

2) . : sundraha B G 532,50 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot;

3) P.D : sundraha 532,50 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.

4.3. Men

etluskulude hüvitamine

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega. K etluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtumenetluses otsustatakse kriminaalmen

või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

KrMS § 180 ( ) lg 1

Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

KrMS § ) sätestatud erandeid. Kui ühes -s 182 (

kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

6

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavatelt.

Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik