1-10-15582/62 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-15582 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. oktoobri 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Roland Jürjevitš, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 30. oktoobri 2014 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Roland Jürjevitš tunnistati süüdi Harju Maakohtu 17.12.2010 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8, 9, 10 sätestatud kuriteo eest. Karistuseks mõisteti vangistus, millest kuulus ärakandmisele 5 aastat 9 kuud 5 päeva algusega 11.06.2010.

2. Viru Maakohtu 30.10.2014 määrusega jäeti R. Jürjevitš tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus, osundades KarS § 76 lg-s 3 sätestatule, põhistas otsustust järgmiselt.

2.1 Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 6 korral. Vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Isikut on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Korduv karistatus samalaadsete kuritegude eest näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist.

2.2 R. Jürjevitš on olnud varasemalt kriminaalhoolduse järelevalve all, olles ennetähtaegselt vabastatud. Isik pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus leidis, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei ole piisav meede tagamaks tema õiguskuulekat käitumist ning tema vabastamine käesoleval ajal on ennatlik. Kohus leidis, et isiku lubadusi edaspidi õiguskuulekalt käituda, ei saa uskuda. R. Jürjevitši vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kohus nõustus prokuratuuri seisukohaga toimepandud kuriteo tehiolude ja raskuse osas ning leidis samuti, et neid arvestades ei oleks isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. R. Jürjevitši vabastamine enne karistuse lõpptähtaja möödumist riivaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunnet.

2.3 Kohus märkis, et vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 26%, mis on arvestatav risk R. Jürjevitši varasemat elukäiku arvesse võttes.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada ta ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebus seisneb kokkuvõtlikult järgmises.

3.1 Määruskaebuse esitaja väitel saab ta aru, et on toime pannud väga raske kuriteo ja arvestanud ka võimalusega, et see tuleb ära kanda lõpuni. Samas palub ta arvestada, et ta tunneb teo pärast kogu hingest kahetsust. Õige on seegi, et ka varem on R. Jürjevitši tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ja ta on toime pannud uue kuriteo. R. Jürjevitš selgitab, et uute kuritegude toimepanemiseni viis teda asjaolu, et vabanemisjärgselt sattus ta kriminaalidega samasse ringkonda. Selle karistuse kandmise ajal on ta aga tõsiselt järele mõelnud ja soovib oma elu tõsiselt muuta. Ta on aru saanud, et üksnes vangistuse kandmine ja sotsiaalprogrammid üksi ei aita ning on ka aru saanud, et ilma toeta on tal raske oma elu muuta. Kogu oma noorukiea on R. Jürjevitš veetnud vanglas, ent selles on süüdi vaid ta ise ja vale suhtlusringkond. Selle karistuse kandmise ajal on ta aga teinud valiku siduda oma elu kristlastega ning tuttav pastor on nõus aitama teda uue elu alustamisega. Ka koguduse liikmed on valmis teda toetama. See oleks suur samm õiguskuuleka elu suunas, sest eemaldaks määruskaebuse esitaja kuritegelikust eluviisist ja kriminaalidest.

3.2 Määruskaebuse esitaja on lõpetanud ka suhtlemise väljaspool vanglat viibivate kriminaalkorras karistatud isikutega. Vanglas ta küll suhtleb teiste kinnipeetavatega, ent see on paratamatu. Vangla ent ei ole koht, mis omaks paranduslikku mõju R. Jürjevitšile, mida näitab seegi, et ta kannab juba mitmendat vangistust. Kui kohus teda ei usalda ja vangistusest ei vabasta, jääb ta lisakohustusteta ning on pettunud, et tema jõupingutusi ei hinnata ning leiab, et tee toob teda tagasi vanglasse. R. Jürjevitš möönab, et talle on antud kaks võimalust, mida ta ei ole kasutatud, ent palub anda viimase võimaluse.

3.3 Määruskaebuse esitaja on teinud erinevaid jõupingutusi ja otsustavaid samme, et minna elama pastori juurde, hakata elama usus, eemalduda sugulaskonnast ja alustada seaduskuulekat elu. Need otsused ei ole tulnud kergelt. R. Jürjevitš on kindel, et tal ei teki probleeme töökoha leidmisel, samuti soovib ta osa võtta usulistest üritustest, käia regulaarselt kirikus ja olla pastorile toeks kirikus ja kodus. Samuti on ta nõus läbima kriminaalhooldaja poolt pakutud programmid, elada seaduskuulekat elu ning aidata inimesi.

3.4 Määruskaebuse esitaja märgib, et on terve elu elanud ja suhelnud kriminaalidega. Praegu on talle ulatanud abistava käe kristlased ning tal on soov alustada seaduskuulekat elu. Kui kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine on ennatlik, on kõik R. Jürjevitši jõupingutused asjatud.

3.5 Lisas märgib R. Jürjevitš, et kohus ei arvestanud ühtegi tema poolt välja toodud asjaolu. Samuti on tal tekkinud küsimus prokuratuuri arvamuse kohta. Kui viimane arvab, et R. Jürjevitš on avalikkusele ohtlik, siis milliste kriteeriumite järgi paigutati ta avavanglasse, kus ta liigub järelevalveta. Samuti väidab R. Jürjevitš, et tal ei esine alkoholiprobleeme. Viimati tarvitas ta alkoholi 2006. a, kui ta kuriteo toime pani. Ka kannatanu ees on määruskaebuse esitaja vabandanud ja ka andestuse saanud. Mis aga ühiskonda puutub, siis seda võib defineerida igatpidi. Ka sõltuvusi tal ei ole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.

5. Esmalt tunnustab ringkonnakohus R. Jürjevitši positiivsete kavatsuste ja muutuste eest, mida ta tahab vabanedes rakendada – lubadust loobuda kuritegelikust seltskonnast, alustada seaduskuulekat elu ning aidata teisi inimesi. Kõik need jõupingutused ei ole sugugi asjatu vaev, mida peaks vaid kohtu ja ennetähtaegse vabastamise nimel tegema, vaid tahe muutuda peaks olema ja jääma R. Jürjevitši enda jaoks püsiväärtuseks. R. Jürjevitši iseloomustusest nähtub muudki positiivset, näiteks koostöövalmidus, kohanemisvõime ja enesetäiendamissoov. Ka töökohast antud iseloomustuses kiidetakse R. Jürjevitši korrektsust ja kohusetundlikkust ning töökust.

6. Samas aga näeb KarS § 76 lg 3 ette erinevad kriteeriumid, mida kohus kaalutlusõiguse rakendamisel peab arvestama. Selles osas ei saa apellatsioonikohus maakohtule etteheiteid teha

– maakohus on arvestanud seaduses sätestatud materiaalseid eeldusi kogumis ja sellest nähtub, miks kohtul puudus usk, et R. Jürjevitš sel korral suudab katseaja läbida. Samuti on maakohus välja toonud määruskaebuse esitaja kriminaalse mineviku, tema viimase kuriteo rasked asjaolud ning arvestatavat uue kuriteo toimepanemise riskiprotsenti. Kohus on positiivseks pidanud isikul elukoha olemasolu ning vangla toetust kinnipeetava vabastamisele, ent leiab, et eeltoodud asjaolud on kaalukamad. Ringkonnakohtul puudub seega alus teha maakohtu määrusele etteheiteid.

7. Ringkonnakohus ei jaga R. Jürjevitši kartusi, et kui ta sel korral vabastamata jäetakse, väljub ta vanglast toetava kriminaalhoolduseta ja sel juhul toob tee teda tagasi vanglasse. Isiku iseloomustusest nähtub, et ta viibib alates 28.10.2013 avavangla osakonnas ning on hõivatud XXX OÜ-s. Töötamine väljaspool vanglat ja sellega kaasnev võimalus käia poes, pangas, kirikus jne on samuti üks resotsialiseerimise vorme, millega R. Jürjevitšil aidatakse harjuda normikuuleka eluga leebemates tingimustes kui seda on vabaduse piiramine kinnises vanglas.

8. Kokkuvõtlikult leiab ka ringkonnakohus, et ehkki käesolevas asjas on küll argumente süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks, mis tulenevad tema heast käitumisest vangistuses, ei kaalu need praegu veel üles raske kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu varasemat eluviisi ning ei välista tõsikindlalt riski, et süüdimõistetu paneb vabanedes toime uue kuriteo.

9. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas