3-14-51085/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51085 Haldusasi PVMP-ELEKTIKA OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 27.02.2014 otsuse tühistamiseks ning Maksuja Tolliameti kohustamiseks muuta 12.03.2014 otsust nr 7425 Menetlusosalised Kaebaja – PVMP-ELEKTIKA OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Gerly Kask ning vandeadvokaadi abi Janar Urres Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15. detsembril 2014. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ PVMP-Ex (registrikood 10329132) ühendatava ühinguna ja ELEKTIKA OÜ (registrikood 12362553) ühendava ühinguna sõlmisid 23.12.2013 notariaalselt tõestatud ühinemise lepingu. Ühinemislepingu kohaselt läks OÜ PVMP-Ex vara, sh asjad, õigused ja kohustused äriseadustiku (ÄS) § 403 lg 1 alusel ühendavale äriühingule. Ühinemine jõustus 25.02.2014, kui äriregister tegi ÄS § 402 lg 1 alusel vastavad kanded. Ühinemise tagajärjel kustutati OÜ PVMP-Ex äriregistrist ilma likvideerimismenetluseta ÄS § 391 lg 1 ja ÄS § 403 lg 2 alusel. Ühinemise järgselt sai ELEKTIKA OÜ uueks ärinimeks PVMP-ELEKTIKA OÜ (edaspidi ka kaebaja). 2. PVMP-ELEKTIKA OÜ esitas 26.02.2014 Maksuja Tolliametile (MTA) avalduse enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks. Avalduses märgiti muu hulgas, et seoses ELEKTIKA OÜ ja OÜ PVMP-Ex ühinemisega toimub tegevuse jätkamine ning OÜ PVMP- Ex oli registreeritud käibemaksukohustuslane numbriga EE100400348. 3. MTA kustutas 26.02.2014 otsusega nr 5966 OÜ PVMP-Ex käibemaksukohustuslaste registrist (edaspidi ka KMKR) alates 25.02.2014 ning teavitas OÜ-d PVMP-Ex sellest 27.02.2014 e-kirjaga (edaspidi ka 27.02.2014 otsus, tl 5).

2(6) 4. PVMP-ELEKTIKA OÜ esitas 06.03.2014 täiendava taotluse enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks ja rõhutas, et tegemist ei ole ettevõtluse alustamisega, vaid majandustegevus jätkub OÜ PVMP-Ex õigusjärglasena samade töötajate ja varadega. PVMP-ELEKTIKA OÜ palus registreerida end käibemaksukohustuslasena alates hetkest, mil lõppes OÜ PVMP-Ex registreeritus. 5. MTA registreeris 12.03.2014 otsusega nr 7425 (edaspidi ka 12.03.2014 otsus, tl 6) PVMP-ELEKTIKA OÜ käibemaksuseaduse (KMS) § lg ja 4¹ alusel käibemaksukohustuslasena alates 25.02.2014 registreerimisnumbriga EE101702304. 6. PVMP-ELEKTIKA OÜ esitas 31.03.2014 vaide MTA 27.02.2014 haldusakti kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks, millega määratakse PVMP-ELEKTIKA OÜ-le käibemaksukohustuslase number EE100400348. PVMP-ELEKTIKA OÜ esitas 11.04.2014 vaide ka MTA 12.03.2014 otsusele nr 7425. Vaide esitaja selgitas, et ÄS § 391 lg 4 kohaselt on äriühingute ühinemisel tegemist üldõigusjärglusega ning ÄS § 403 lg 1 kohaselt läks ühinemisel kogu OÜ PVMP-Ex vara üle PVMP-ELEKTIKA OÜ-le. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-dest 66 ja

661 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg-st 2 kuulub ettevõtte vara hulka ka käibemaksukohustuslase registrinumber. Õigusjärglusega üle mineva vara hulka kuuluvad mh avalik-õiguslikud õigused ja kohustused ning õigusjärglus maksuõiguses tähendab juba tehtud tehingutest ja registritoimingutest tekkinud maksualaste õiguste ja kohustuste üleminekut õigusjärglasele õiguskäibe järjepidevuse tagamise eesmärgil. MKS §-s 35 koostoimes MKS §

31 lg-ga 1 ei ole silmas peetud ammendavat loetelu õigustest ja kohustustest, mis õigusjärgluse korras ettevõtte ühinemisel üle lähevad. Sellist käsitlust toetab ennekõike MKS § 35 sõnastus („...lähevad õigusjärglasele üle ka...“). Kuna ettevõtete ühinemisel läks OÜ PVMP-Ex vara, muu hulgas käibemaksukohustuslase registrinumber, üle tema õigusjärglasele PVMP-ELEKTIKA OÜ-le, ei ole 27.02.2014 ja 12.03.2014 otsused õiguspärased. Tulenevalt üldisest õigusjärglusest pidi MTA säilitama käibemaksukohustuslase registri numbri EE100400348 ning määrama sellesama numbri PVMP-ELEKTIKA OÜ-le.

7. MTA rahuldas 09.05.2014 vaideotsusega nr 6-1/2105-4 (edaspidi ka 09.05.2014 vaideotsus, tl 15-20) osaliselt MTA 12.03.2014 otsusele nr 7425 esitatud vaide, muutes vaidlustatud otsust ja asendades selle tekstist lauseosa „[KMS § 20] lõigetele 4 ja 4¹“ lauseosaga „lõigetele 3 ja 4¹“ ning ülejäänud osas jättis vaided rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on maksuhalduril KMS § 22 lg-st 4 tulenevalt kohustus maksukohustuslane käibemaksukohustuslaste registrist kustutada, kui maksukohustuslane või tema tegevus Eestis on lõpetatud.

ÄS § 403 lg 2 kohaselt loetakse ühinemise kohta vastava registrikande tegemisega ühendatav ühing lõppenuks ning registripidaja kustutab ühendatava ühingu äriregistrist. MKS § 7 lg 1 kohaselt kuulub maksukohustuslase õigusja teovõime ning seadusjärgse esinduse suhtes kohaldamisele TsÜS, mille § 45 lg-st 2 tulenevalt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik tema registrist kustutamisega. Antud juhul tekkis äriühingute ühinemisel KMS § 22 lg-s 4 märgitud olukord (ÄS ja TsÜS järgi loetakse äriühing registrist kustutamisega lõppenuks) ning maksuhalduril ei olnud võimalik teha teist otsustust kui OÜ PVMP-Ex käibemaksukohustuslaste registrist kustutada.

KMS § 22 lg 4 ei sätesta erisusi juhuks, kui äriühing kustutatakse ühinemise tagajärjel. Lisaks ei pruugi ühinemise järgselt ühendatud ühingu majandustegevus ühendavas ühingus samal viisil ja mahus jätkuda, mistõttu võib esineda olukord, kus ühinemise järgselt ei tekigi kohustust käibemaksukohustuslasena registreerimiseks. Samuti ei olnud OÜ-l PVMP-Ex lõpetamise järgselt enam õigusvõimet, sh maksuõigusvõimet, mistõttu puudus nimetatud äriühingul võimalus KMS § 24 lg-s 1 sätestatud kohustusi kanda ning tema KMKR registreeritusel puudus seega sisuline mõte ja õigustus.

Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-29-03 on

3(6) maksuhaldur kohustatud oma registreid korras pidama ja hoidma seal vaid neid isikuid, kes seal olema peavad. Seega on põhjendatud kustutada lõpetatud äriühingud registrist esimesel võimalusel. Maksuhalduri hinnangul ei ole äriühingutel endil läbi ühinemise ega ka maksuhalduril võimalik ühe äriühingu KMKR numbrit teisele üle anda. KMKR number antakse kindlale õigusvõimelisele isikule ning kui selle isiku õigusvõime lõpeb, siis kustutatakse see isik ja tema number KMKR-ist. Uutele maksukohustuslastele annab maksuhaldur uued (järjest suurenevad) numbrid ning juba kasutatud numbreid enam välja ei jagata, sest KMKR numbri funktsiooniks on tagada ühe konkreetse maksukohustuslase identifitseerimine.

Kasutatud numbrite väljajagamine tekitaks segadust ning välistatud ei oleks ka maksualased kuritarvitused, mis omakorda vähendaks KMKR usaldusväärsust. Vaatamata asjaolule, et PVMP-ELEKTIKA OÜ ühendas endaga juriidilise isiku, kes omas KMKR registreeringut, tuleb PVMP-ELEKTIKA OÜ-d pidada uueks maksukohustuslaseks ning talle ei saanud anda OÜ PVMP-Ex vana KMKR numbrit. Maksuhaldur peab KMKR registreeringute tegemisel lähtuma MKS-ist ja KMS-ist, mis ei näe äriühingute ühinemisel ette lihtsustatud registreerimise või KMKR numbri ülekandmise võimalust.

Maksuhaldur peab iga isiku suhtes läbi viima registreerimismenetluse ning kontrollima iga konkreetse isiku nõuetele vastavust. Kui ühinenud äriühing vastas registreerimise tingimustele, ei pruugi ühendav äriühing nendele nõuetele vastata. Maksuhaldur ei nõustu, et KMKR registreering koos numbriga pidanuks PVMP-ELEKTIKA OÜ-le üle minema üldõigusjärgluse korras ÄS, TsÜS ja VÕS alusel. Kõnealused õigusaktid reguleerivad tsiviilõiguste ja -kohustuste üleminekut, kuid antud juhul tuleb lähtuda maksuõiguse regulatsioonist. Maksuhaldur on vaide esitajaga maksuõigussuhtes ning registreeritus KMKR-is tekitab samuti maksuõiguslikke, mitte tsiviilõiguslikke suhteid.

MKS §-s 35 on sätestatud loetelu maksuõigussuhtes õigusjärgluse korras üleminevatest õigustest ja kohustustest. See säte küll ei välista õigusjärgluse korras tsiviilõiguslike õiguste ja kohustuste üleminekut, kuid maksuõiguslikult läheb õigusjärglasele üle üksnes MKS §-s 35 sätestatu. KMKR number ei mahu ühegi MKS § 35 ja seal viidatud § 31 lg-s 1 loetletud nõude, õiguse või kohustuse alla, sest neis sätetes reguleeritakse vaid rahaliste nõuete ja kohustuste üleminekut. Asjaoludest, et maksuhaldur on õigusjärglase suhtes alustanud õiguseellase maksukohustuste kontrolli ning on selle raames arestinud õigusjärglase ettemaksukontol oleva enammakse, ei tähenda, et maksuhaldur on õigusjärglust aktsepteerinud ühekülgselt ja valikuliselt.

Maksukohustuse ja tagastusnõude üleminek on tulenevalt MKS § 31 lg-st 1 ja §- st 35 võimalik ja lubatud, kuid registreeritus KMKR-is sarnaselt üle ei lähe. Tegemist on kvalitatiivselt erinevate õiguste ja kohustustega. Õiguseellase registrist kustutamine ja õigusjärglase uue numbriga registreerimine võib õigusjärglase õigusi riivata, kuid PVMP-ELEKTIKA OÜ on ise end sellisesse olukorda asetanud, kuivõrd ühineda oli võimalik ka selliselt, et ühendavaks ühinguks oleks olnud KMKR numbriga OÜ PVMP-Ex. Maksuhaldur nõustub, et 12.03.2014 otsuses ei olnud ühe õigusliku alusena õige kasutada KMS § 20 lõiget 4 ning maksuhaldur pidanuks kasutama selle asemel lõiget 3.

Selles osas on maksuhaldur vaideotsusega õiguslikku alust muutnud.

8. PVMP-ELEKTIKA OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 27.02.2014 otsuse tühistamiseks ning MTA kohustamiseks muuta 12.03.2014 otsust nr 7425.

9. Kohus määras 30.09.2014 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning märkis, et tühistamisnõude esemeks peaks ilmselt olema MTA 26.02.2014 otsus nr 5966 käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta, mitte nimetatud otsuse andmise kohta

4(6) 27.02.2014 saadetud teade, kuna kaebusest nähtuvalt on kaebaja tahe suunatud sisuliselt MTA 26.02.2014 otsuse tühistamisele. Kaebaja teatas vastuseks kohtu määrusele, et MTA saatis talle 27.02.2014 e-kirja, mille kohaselt on OÜ PVMP-Ex käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud alates 25.02.2014. Muud teavet ega haldusakti kaebajale ei esitatud, mistõttu tuleb vastustaja poolt kaebajale 27.02.2014 edastatud otsust lugeda MTA haldusaktiks. Kaebaja ei soovinud oma nõudeid muuta. Vastustaja leidis, et käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine on maksuhalduri toiming, mis vormistatakse haldusaktiga. MTA 26.02.2014 otsuse nr 5966 võimaliku tühistamisega ei saavuta kaebaja oma eesmärki, sest sellega ei taastu lõppenud äriühingu OÜ PVMP-Ex registreering maksukohustuslaste registris. Maksukohustuslaste registri asutamise ja registri pidamise põhimääruse § 12 lg 1 kohaselt on juriidilist isikut identifitseerivad andmed tema ärinimi ja äriregistri kood. Kuna OÜ-d PVMP-Ex identifitseerivaid andmeid enam ei eksisteeri, ei ole võimalik MTA 26.02.2014 otsuse nr 5966 tühistamise kaudu saavutada registrinumbri EE100400348 taastamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja palub tühistada MTA 27.02.2014 otsus ning kohustada MTA-d muutma 12.03.2014 otsust nr 7425. MTA kustutas õigusvastaselt KMKR-ist käibemaksukohustuslase numbri EE100400348 (OÜ PVMP-Ex käibemaksukohustuslase number), mis läks üldõigusjärgluse korras üle kaebajale. Äriühingute ühinemisel on tegemist üldõigusjärglusega (ÄS § 391 lg 4) ning õigusjärglusega üle mineva vara hulka kuuluvad ka avalik-õiguslikud õigused ja kohustused. MKS §-s 35 koostoimes MKS § 31 lg-ga 1 ei ole silmas peetud ammendavat loetelu õigustest ja kohustustest, mis õigusjärgluse korras ettevõtte ühinemisel üle lähevad.

Sellist käsitlust toetab ennekõike MKS § 35 sõnastus „...lähevad õigusjärglasele üle ka...“. Ettevõtte vara hulka kuulub ka KMKR number ning tegemist on varaga, mis läheb ettevõtte ühinemisel õigusjärgluse korras üle. Vastustaja on ekslikult samastanud mõisted „äriühingu lõppenuks lugemine“ ja „maksukohustuslase (või tema tegevuse) lõppemine“. Maksukohustuslase mõiste avalikus õiguses (maksuõiguses) on sisult laiem kui äriühingu mõiste tsiviilõiguses ning äriühingu lõppenuks lugemine tsiviilõiguse käsitluses ei pea tingimata tähendama, et maksukohustuslane või tema tegevus on lõppenud maksuõiguse mõttes.

Käesoleval juhul ei ole maksukohustuslane lõppenud, kuna kaebajale on õigusjärgluse korras läinud üle kõik MKS § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, v.a sunniraha maksmise kohustus (MKS § 35). Kuna maksukohustuslane või tema tegevus Eestis ei ole KMS § 22 lg 4 mõttes lõpetatud, ei saa maksuhalduril esineda ka õiguslikku alust nimetatud sättele tuginevalt maksukohustuslase kustutamiseks maksukohustuslaste registrist.

11. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja jääb 09.05.2014 vaideotsuse seisukohtade juurde ja märgib täiendavalt järgmist. Tulenevalt TsÜS § 26 lg-st 2 ja § 45 lg-st 2 ning ÄS § 2 lg-st 3 on kaebaja OÜ PVMP-Ex õigusjärglane, mitte sama õigussubjekt. OÜ PVMP-Ex kustutati äriregistrist 25.02.2014 ning TsÜS § 45 lg 2 kohaselt tähendab äriühingu äriregistrist kustutamine, et ühing on lõppenud. Nõustuda võib kaebaja väitega, et maksukohustuslase mõiste maksuõiguses on laiem kui äriühingu mõiste tsiviilõiguses. Nimelt on maksukohustuslasteks peale äriühingute ka füüsilised isikud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, riigiasutused jms. Küll aga ühtib MKS § 7 lg-st 1 tulenevalt tsiviilõiguslik äriühingu õigusvõime käsitlus äriühingust maksukohustuslase õigusvõime käsitlusega maksuõiguses. KMS § 22 lg 4 kohaselt on

5(6) maksuhalduril kohustus isik KMKR-ist kustutada juhul, kui juriidiline isik on registrist kustutatud, kuigi tema tegevus võib näiteks õigusjärgluse korras või ka ettevõtte ülemineku korras Eestis jätkuda. Samuti on maksuhalduril kohustus isik käibemaksukohustuslaste registrist kustutada siis, kui äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud ja isik on jätkuvalt kantud äriregistrisse, kuid tema tegevus Eestis on lõppenud. Kuna OÜ PVMP-Ex oli 25.02.2014 äriregistrist kustutatud ja sellega oli tema õigusvõime lõppenud, pidi maksuhaldur OÜ PVMP-Ex kustutama ka käibemaksukohustuslaste registrist. Õige ei ole kaebaja käsitlus, mille kohaselt tähendaks õigusjärglase olemasolu iseenesest seda, et maksukohustuslane OÜ PVMP-Ex ei ole lõppenud. Kaebaja ja OÜ PVMP-Ex on erinevad õigussubjektid. Tsiviilõiguslike õiguste ja kohustuste, samuti maksuõiguslike rahaliste kohustuste üleminek õigusjärgluse korras OÜ-lt PVMP-Ex kaebajale ei tähenda seda, et OÜ PVMP-Ex kui juriidiline isik ei oleks lõppenud. MKS §-st 35 ja § 31 lg-st 1 ei tulene, et õigusjärgluse korras peaksid kaebajale üle minema ka kõik OÜ PVMP-Ex avalik-õiguslikud õigused ja kohustused, s.h maksuõiguslikud mitterahalised nõuded ja kohustused. Kuigi MKS §-s 35 on kasutatud sõnastust „lähevad õigusjärglasele üle ka MKS § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused“, tähendab säte seda, et teiste õigusjärgluse korras üleminevate õiguste ja kohustuste all peab seadusandja ilmselgelt silmas tsiviilõiguslike õiguste ja kohustuste üleminekut. MKS §-st 35 ei ole võimalik välja lugeda maksuseadustest tulenevate mitterahaliste õiguste ja kohustuste üleminekut. Kaebaja ja OÜ PVMP-Ex leppisid ühinemislepinguga kokku äriühingute ühinemise viisil, kus varasemalt käibemaksukohustuslasena registreeritud OÜ PVMP-Ex kustutati äriregistrist ning ühendava äriühingu ELEKTIKA OÜ õigusvõime säilis ühendatud äriühingu kaudu. Sellisel juhul oli OÜ PVMP-Ex lõppenud ning maksuhalduri kohustus OÜ PVMP-Ex käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks tulenes otseselt KMS § 22 lg-st

4. Maksuhaldur registreeris kaebaja õiguspäraselt 12.03.2014 otsusega nr 7425 uue käibemaksukohustuslasena numbriga EE101702304. Seega ei pidanud ühinemise tagajärjel ühendatava äriühingu OÜ PVMP-Ex käibemaksukohustuslase number EE100400348 üle minema ühendatud äriühingule PVMP-ELEKTIKA OÜ-le.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) OÜ PVMP-Ex ja ELEKTIKA OÜ ühinesid selliselt, et OÜ PVMP-Ex oli ühendatav ühing ja ELEKTIKA OÜ ühendav ühing ning OÜ PVMP-Ex loeti ÄS § 403 lg 2 ja TsÜS § 45 lg 2 alusel ühinemise järgselt lõppenuks; 2) kaebaja on ühinemise järjel OÜ PVMP-Ex ja ELEKTIKA OÜ õigusjärglane; 3) ühendatav ühing OÜ PVMP-Ex oli kuni 25.02.2014 registreeritud käibemaksukohustuslaste registris numbriga EE100400348 ning ühendaval äriühingul ELEKTIKA OÜ-l enne ühinemist käibemaksukohustuslase registreeringut ei olnud; 4) MTA kustutas 26.02.2014 otsusega nr 5966 OÜ PVMP-Ex käibemaksukohustuslaste registrist alates 25.02.2014 ning teavitas OÜ-d PVMP-Ex sellest 27.02.2014 e-kirjaga; 5) MTA registreeris 12.03.2014 otsusega nr 7425 PVMP-ELEKTIKA OÜ käibemaksukohustuslasena alates 25.02.2014 registreerimisnumbriga EE101702304. Pooltel on vaidlus selle üle, kas OÜ PVMP-Ex käibemaksukohustuslase number on õigusjärgluse korras kaebajale üle läinud. 13. Kaebaja kohtumenetluses esitatud seisukohad kattuvad suuresti vaidemenetluses esitatud seisukohtadega, mida maksuhaldur on 09.05.2014 vaideotsuses põhjalikult analüüsinud. Kohus nõustub vaideotsuse põhjendustega, mis on kokkuvõtlikult esitatud käesoleva otsuse punktis 7, ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes neid täies mahus ei korda.

6(6) 14. KMS § 22 lg 4 sätestab, et kui maksukohustuslane või tema tegevus Eestis on lõpetatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase maksukohustuslaste registrist. Maksuhaldur on 09.05.2014 vaideotsuses õigesti leidnud, et KMS § 22 lg 4 ei sätesta erisusi äriühingute ühinemise korral ning pärast OÜ PVMP-Ex lõppemist ja äriregistrist kustutamist tuli nimetatud äriühing kustutada ka käibemaksukohustuslaste registrist. Maksuhaldur tegutses kooskõlas Riigikohtu juhisega asjas nr 3-3-1-29-03 (p 11), mille kohaselt peab maksuhaldur tagama käibemaksukohustuslaste registri usaldusväärsuse.

15. Kohus nõustub 09.05.2014 vaideotsuse seisukohaga, et käibemaksukohustuslaste registri registreering ei läinud kaebajale üle ÄS-st, TsÜS-st ja VÕS-st tuleneva üldõigusjärgluse ega MKS §-de 31 ja 35 alusel. Maksuhaldur märgib õigesti, et vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda maksuõiguse regulatsioonist. MKS § 35 sätestab, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle ka kõik MKS § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus. MKS § 31 lg-s 1 loetletud õigused ja kohustused on järgmised:

1) maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus);

2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus);

3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt MKS §-le 33 (tagastusnõue);

4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus);

5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). MKS § 31 lg 1 ja § 35 ei välista tsiviilõiguslike õiguste ja kohustuste üleminekut õigusjärgluse korras, kuid maksuõiguslike õiguste ja kohustuste osas, mille hulka kuulub ka käibemaksukohustuslaste registri registreering, on neis sätetes toodud loetelu ammendav. Käibemaksukohustuslaste registri registreering ei mahu ühegi MKS § 31 lg-s 1 loetletud rahalise õiguse või kohustuse alla.

16. Kuna OÜ PVMP-Ex on äriühingu lõppemise järel õigesti käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ja nimetatud äriühingule kuulunud käibemaksukohustuslase number kaebajale õigusjärgluse korras üle ei läinud, on kaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit