3-14-50158/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2014; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-50158 Haldusasi Roosi OÜ kaebus Tallinna Linnavaraameti 14.01.2014 piiride kulgemise ettepaneku kinnitamise otsuse nr 4.2-5/13/2109-15 tühistamise-, Tallinna Linnavaraameti asja uueks läbivaatamiseks kohustamise ning seejuures asja uuel läbivaatamisel jagatava maa piiride kinnitamise nõudes lähtuvalt Roosi OÜ ettepanekust Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – Roosi OÜ, volitatud esindajad v.adv. Margus Mugu; Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Inge Lumiste Kolmas isik – KÜ Tatari 60, volitatud esindaja juhatuse liige Imre Huobolainen RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 13.11.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavaraameti 14.01.2014 otsusega nr 4.2-5/13/2109-15 kinnitati Tallinnas, Tatari tn 56, 58, 60 ja 62 kinnistutega ning munitsipaalomandisse antud Tatari tänav T3 piirneva erastatava maa piiride kulgemise ettepanek vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.10.2013 ettepanekule selliselt, et maatüki olemasoleva piirdeaiaga eraldatud osa liidetakse Tatari tn 60 kinnistuja ülejäänud osa Tatari tn 58 ja Tatari tn 56 kinnistu koosseisu.

2. Roosi OÜ esitas 07.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavaraameti 14.01.2014 piiride kulgemise ettepaneku kinnitamise otsuse nr 4.2-5/13/2109-15 tühistamiseks ning Tallinna Linnavaraameti kohustamiseks asja uuesti läbi vaatama, samuti Tallinna Linnavaraameti kohustamiseks asja uuel läbivaatamisel kinnitama jagatava maa piirid Roosi OÜ ettepaneku kohaselt (tl 6-8).

3. Tallinna Halduskohtu 18.03.2014 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kaebajal tuli kohtule teatada, kas ta soovib kaebuse nõudeid täpsustada või jääb esitatu juurde. Viimasel juhul pidi kaebaja oma seisukohti täiendavalt põhjendama. Samuti tuli esitada seisukoht võimalike kolmandate isikute kaasamise või kaasamata jätmise kohta (tl 25). Kaebaja teatas 19.03.2014, vastates eelnimetatud käiguta jätmise määrusele, et jääb oma esialgsete nõuete juurde ning tal puudub seisukoht kolmanda isiku kaasamise osas (tl 27).

4. Tallinna Halduskohtu 24.03.2014 määrusega võeti Roosi OÜ kaebus menetlusse, kolmanda isikuna kaasati menetlusse KÜ Tatari 60 (tl 29-30).

5. Tallinna Halduskohtu 01.10.2014 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

KAEBUSE SISU

6. Kaebaja leiab, et Tallinna Linnavaraameti 14.01.2014 piiride kulgemise ettepaneku kinnitamise otsus nr 4.2-5/13/2109-15 ei ole õiguspärane, on kaalutlusveaga ning põhjendamata.

7. Kaebaja on Tatari tn 56 ja Tatari tn 58 kinnistute omanik ja taotleb Tallinnas, Tatari tn 56, 58, 60 ja

62 kinnistutega ja munitsipaalomandisse antud Tatari tänav T3 piirneva erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku kinnitamise otsuse tühistamist ja erastatava maa jagamist võimalikult võrdselt. Kaebaja soovib, et maa jagatakse vastavalt tema 02.05.2013 kirjas ja Välisministeeriumi (endine valdaja) 13.05.2010 kirjas nr 1.3-4/5808-1m toodud ettepanekule. Sisuliselt on vaidlus selles, kas Tatari 60 ja Tatari 58 kinnistud saavad jagatavast maatükist vastavalt 334 m2 ja 41 m2 (nagu on vastustaja otsustanud kaevatavas otsuses) või vastavalt 315 m2 ja 60 m2 (nagu taotleb kaebaja). Tatari

56 kinnistule jääva osa suhtes vaidlus puudub. Kaebaja hinnangul vastab põhimõttele „võimalikult võrdselt“ just kaebaja pakutud proportsioon.

8. Kaebaja on seisukohal, et ka käesoleval hetkel kehtiva Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määruse nr

50 „Maareformi seaduse“ § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise korra“ § 6 lg 6 kohaselt tuleks võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt maa jagamise korral teha seda võrdselt, selle võimatusel aga võimalikult võrdselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et võrdne jagamine on võimatu, sest jagatava maa asendi tõttu on seda otstarbekas jagada selliselt, et ülekaalukalt suurem osa sellest – pindala järgi üle 80% - tuleks igal juhul liita ainult ühe taotleja (Tatari 60) kinnistuga. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses võimalikult võrdselt jagamise printsiibist lähtunud, vaid asunud seisukohale, et kõnealusest maatükist (pindalaga 379 m2) tuleb Tatari 60 kinnistuga liita osa suurusega 334 m2, Tatari 58 kinnistuga liita 41 m2 ja Tatari 56 kinnistuga liita 5 m2 .

9. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuse seisukoht maa jagamise kohta on kaalutlusveaga ega lähtu võimalikult õiglase jagamise põhimõttest. Vastustaja ei ole teostanud kaalutlust õiglasel põhimõttel jagada maatükk võimalikult võrdselt, vaid põhjendab oma kaalutlust sellega, et Tatari 58 saaks vaid niipalju, kui hädavajalik st, et kinnistu omanik saaks rajada soovitud juurdepääsu jalakäijatele. Arvestades, et üks kinnistu saab niigi rohkem kui neli korda suurema maatüki, kui teised kaks kokku, oleks võimalikult õiglase jagamise kaalutlus pidanud olema vastupidine: Tatari 60 saab niipalju kui hädavajalik, ülejäänu Tatari 56 ja 58 kinnistule. Kaebaja soov on, et Tatari tn 56, 58, 60 ning 62 kinnistutega külgnev maa jagatakse selliselt, et oleks tagatud kõikide piirinaabrite õigused võimalikult võrdselt. Kaebaja on nõus jagama maa selliselt, et Tatari tn 60 saab 315 m2, Tatari 58 saab 60 m2 ja Tatari 56 saab 5 m2, millisel juhul on vajalikul määral arvestatud ka Tatari 60 kinnistu huvid: liidetav maatükk on piisav ühendamaks kinnistut Tatari tänavaga ning kinnistu säilitab ka jagatavale maale õigusliku aluseta rajatud mänguväljaku.

10. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on põhjendamata. Vastustaja ei ole haldusaktis põhjendanud, mil viisil võib haljastuseks nimetatud võsastunud hooldamata hekk kaotada oma puhvertsooni omadused juhul, kui selle alune maa liidetakse Tatari 58 kinnistuga vastavalt kaebaja soovile. Otsuse kohaselt on olemasolev haljasala (s.t võsastunud hekk) ja piirdeaed käsitletav väljakujunenud ja linnaruumiliselt piiritletud lahendusena, mida menetlusosalised on kasutanud vastavalt oma vajadustele, samas aga ei selgu, milline väärtus on nimetatud linnaruumilisel lahendusel ning miks oleks sellel lahendusel väiksem väärtus, kui piirdeaed kulgeks teiselt poolt hekki. Puhvertsoon säilitab olemasoleva haljastuse näol oma omadused sõltumata sellest, millise kinnistuga see liidetakse. Samuti ei selgu otsusest, milline oluline elamu teenindamiseks vajalik omadus on Tatari

60 kinnistuga liidetaval maatükil ja mis põhjusel selline omadus puuduks, kui liidetav maatükk oleks

19 m2 väiksem. Enne Tatari 56 ja 58 kinnistute erastamist kaebajale on sarnases küsimuses teinud taotluse ka Tatari 58 endine valdaja Välisministeerium, millega kaebaja nõustub.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Tallinna linn vaidleb kaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kaebaja nõue kohustada Tallinna Linnavaraametit asja uuel läbivaatamisel kinnitama jagatava maa piirid vastavalt kaebaja ettepanekule tuleb jätta rahuldamata ja seda põhjusel, et kohus ei saa asuda teostama kaalutlusõigust vastustaja asemel (HKMS § 158 lg 3).

12. Maa piiride kulgemise ettepaneku kinnitamisel on võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt arvestatud nii kaebaja kui Tatari tn 60 kinnistu omanike põhjendatud huvide ja eesmärkidega. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Tatari tn 60 kinnistu suurus ei ole piisavalt suur korterelamu teenindamiseks. Tatari tn 60 kinnistul, mille pindala on 720 m2, sh ehitiste aluse maa pindala 361 m2, pole võimalik korraldada nõuetekohast parkimist ega rajada otstarbekohase suurusega rekreatsiooniala. Seetõttu puudub vaidlus ka selles, et erastatavat maatükki ei ole võimalik jagada võrdselt kolmeks osaks. Vaidlustatud otsusega kinnitatud piiriettepanek arvestab nii kaebaja soovi rajada Tatari tn 58 kinnistule Tatari tänavalt jalakäijate juurdepääsutee ja saada juurde maad Tatari tn 56 kinnistul asuva ärihoone teenindamiseks kui ka Tatari tn 60 kinnistu omanike soovi säilitada tänaseks väljakujunenud linnaehituslik lahendus, mille kohaselt asub erastataval maal juurdepääs Tatari tn 60 kinnistule ja elamu teenindamiseks vajalik rekreatsiooniala.

13. Kaebaja arvates tuleks erastatav maatükk jagada selliselt, et Tatari tn 58 kinnistuga liidetaks lisaks piiride kulgemise ettepanekus märgitud maatükile veel ka ca 19 m2 suurune haljastatud maariba, mis on käesoleval ajal Tatari tn 60 kinnistu omanike kasutuses. Vaidlustatud haldusaktis on maariba Tatari tn 60 kinnistuga liitmist põhjendatud sellega, et Tatari tn 60 kinnistu suurus ei ole piisav elamu teenindamiseks ja et maaribal asuv haljastus on vajalik puhvertsoonina elamu õueala ja ärihoone teenindamiseks mõeldud ala vahel. Tatari tn 60 omanikud on avaldanud soovi erastada kogu erastatav maatükk, et tagada elamu omanikele rahulikku elukeskkonda. KÜ Tatari 60 esindaja sõnul on Tatari tn 60 elamu omanikud kaebajale kuuluvatelt kinnistutelt lähtuvatest mõjutustest (müra) häiritud ja selles küsimuses on KÜ Tatari 60 korduvalt pöördunud ka kaebaja poole. Seetõttu peaks kaebaja mõistma, et vaidlusalune haljastatud maariba on puhvertsoonina Tatari tn 60 kinnistu omanikele elukeskkonna halvenemise ärahoidmiseks vajalik.

14. Vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel on kaebaja soovidega arvestatud. Tatari tn 58 kinnistule liidetava maa-ala kindlaksmääramisel ei ole lähtutud sellest, et eraldada Tatari tn 58 kinnistule üksnes jalakäijate tee rajamiseks hädavajaliku suurusega maa-ala, vaid on arvestatud lisaks Tatari tn 60 kinnistu omanike ja kaebaja huvidele ka maakorralduse nõudeid, mis peavad tagama kinnisasjade otstarbeka kasutamise ja majandamise. Kui piiride kinnitamisel oleks lähtutud üksnes Tatari tn 58 kinnistule jalakäijate juurdepääsu rajamiseks hädavajaliku maa-ala suurusest, oleks Tatari tn 58 kinnistule liidetav maa-ala märkimisväärselt väiksem. Kaebaja ei ole avaldanud, et Tatari tn 58 kinnistule liidetavale maatükile ei ole võimalik rajada jalakäijate juurdepääsu.

15. Tatari tn 60 õueala ja Tatari tn 58 kinnistule rajatava jalakäijate juurdepääsu vaheline haljastatud puhvertsoon on vajalik elamu omanike elukeskkonna halvenemise ärahoidmiseks. Haldusmenetluses 11.11.2013 esitatud vastuväidete kohaselt soovib kaebaja vaidlusalust maariba selleks, et saada täiendavat maaressurssi Tatari tn 56 ja 58 asuvate ärihoonete teenindamiseks. Sellest järeldub, et tal puudub kavatsus kasutada vaidlusalust maariba Tatari tn 60 elamu ja kaebajale kuuluvate ärihoonete vahelise puhvertsoonina. Seega on kaebaja väide, et puhvertsoon olemasoleva haljastuse näol säilitab oma omadused sõltumata sellest, millise kinnistuga see liidetakse, vastuolus kaebaja haldusmenetluses esitatud seisukohtadega. Arvestades kaebaja esitatud avaldusi on selge, et vaidlusaluse maariba liitmisel Tatari tn 58 kinnistuga, ei oleks tagatud puhvertsooni säilimine. Maariba kaebajale kuuluva kinnistuga liitmise korral peaksid Tatari tn 60 kinnistu omanikud oma elukeskkonna kaitsmiseks rajama elamu teenindamiseks vajaliku maa-ala arvelt õueala piirile uue haljastatud puhvertsooni. Lisaks on otsuses vaidlusaluse maariba Tatari tn 60 kinnistuga liitmist põhjendatud ka sellega, et selle liitmine Tatari tn 58 kinnistuga ei anna täiendavat ressurssi jalakäijate juurdepääsu rajamiseks, kuna arvestades maapinna reljeefi ja asjaolu, et kinnistul asuva elamu idapoolne välissein asub kinnistu piiril, ei oleks kõnnitee või selle osa rajamine vahetult elamu välisseina lähedusse aktsepteeritav lahendus. Vastustaja hinnangul on erastatav maa jagatud, arvesse võttes selle suurust, maakorraldusnõudeid, otstarbekust ning taotlejate huve, võimalikult võrdselt.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

16. KÜ Tatari 60 leiab, et kaebus on alusetu ja see tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja seisukoht ja arusaam, et maa jagamise korral tuleb seda teha võrdselt, selle võimatusel aga võimalikult võrdselt on arusaamatu ja põhjendamatu. Samuti on alusetu ja põhjendamatu kaebaja poolt väita, et vastustaja ei ole lähtunud eelpool nimetatud võimalikult võrdselt jagamise põhimõttest. Asjaolude ja menetluse huvides käisid Tallinna Linnavaraameti ja Tallinna Linnaplaneerimise ameti töötajad isegi kohapeal olukorraga tutvumas.

17. KÜ Tatari 60 arvates on vastustaja vaidlustatud haldusakti andmisel lähtunud täpselt HMS § 4 lg

2. Kaebaja ei saa soovida, et seadust (HMS § 4 lg 2) tuleb täita poolikult, jättes seaduse teise osa tähelepanuta ja täita ainult kaebajale sobivat osa seadusest.

18. Kaebaja on märkinud, et „mänguväljaku aluse maa kasutamiseks Tatari 60 omanikel õiguslik alus puudub ning seaduse järgi ei kuulu selline huvi käesoleval juhul üldse arvestamisele“. KÜ-le Tatari 60 jääb arusaamatuks kaebaja väide mänguväljaku ja haljasala osas, kuivõrd see ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Nimetatud maa omanik (linn) ei ole kunagi pöördunud KÜ Tatari 60 poole palvega eelpoolnimetatud mänguväljak ja haljasala eemaldada.

19. Kaebajal oli algselt soov kavandada Tatari 58 kinnistuni juurdepääsutee (sõidutee) vahetult Tatari

60 elumajaga külgneval alal. Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei toetanud seda ettepanekut, kuna kavandatud sõidutee halvendaks oluliselt Tatari 60 elanike elukeskkonda. Kaebaja loobus soovist kasutada seda ala sõidukitega liiklemiseks ja nõustus juurdepääsu rajamisega üksnes jalgteele. Tulenevalt sellest oli koostatud uus piiride kulgemise ettepanek, milles oli arvestatud just jalgtee juurdepääsu rajamisega. KÜ Tatari 60 leiab, et kaebaja näited selle kohta, et vastustaja ei ole teostanud kaalutlust õiglasel põhimõttel jagada maatükk võimalikult võrdselt, on alusetud.

20. KÜ-l Tatari 60 puudub igasugune garantii, et kaebaja ei soovi tulevikus ikkagi sõidutee rajamist Tatari 58 juurde. Sõidutee rajamisega elanike elukeskkond oluliselt halveneb. Ei ole välistatud, et Roosi OÜ rajab sinna piirkonda parkimisala. KÜ Tatari 60 hinnangul soovib kaebaja ilmselgelt täiendavat maaressurssi saada tuleviku kasu saamise eesmärgil. Kaebaja poolt märgitud „soodus asjaolu“ ei anna õigust üle trampida elanike huvist säilitada elukeskkonda. Kaebaja ärihuvi ei kaalu üles KÜ Tatari 60 elanike huvi elukeskkonna halvenemise vältimiseks. Inimese heaolu ja ärist saadava kasumi suurus ei ole võrreldavad väärtused.

21. KÜ Tatari 60 pöörab tähelepanu, et vaidlusalusel maatükil kasvavad elujõulised sirelipõõsad ja männipuu. Sirelipõõsastest ja männipuust hekki ei moodustata, tegemist on püsiva haljastuga selle sõna otseses mõttes ja kui maa jagatakse kaebajale sobival viisil, siis loomulikult haljasala ehk haljastu ei säili ja sellest tulenevalt kaotab haljastus oma puhvertsooni omadused. Kaebaja poolt on vale ja kohatu nimetada seda haljasala võsastunud, hooldamata hekiks ja mitte aru saada, et kui maa jagatakse kaebajale sobival viisil, haljastu ei säili. Arvestades maapinna reljeefi ja haljastuse paiknemist, siis ei ole võimalik, et piirdeaed kulgeks teiselt pool hekki.

22. Mis puutub Väliministeeriumi seisukohta, siis sellest sai KÜ Tatari 60 teada alles esimesel kokkusaamisel Roosi OÜ juhatuse liikmega. Seega jääb arusaamatuks, miks Välisministeerium ei ole enne kinnistute Tatari 56 ja Tatari 58 müüki kuidagi teada andnud KÜ Tatari 60 soovist rajada ligipääs kinnistule Tatari 58 Tatari tänava kaudu, Tatari 56 ja Tatari 60 majade vahelt. Kolmanda isiku arvates on tegemist kõigest Välisministeeriumi esmase ettepanekuga, mis menetlusse ei jõudnud.

23. Kaebaja on oma esimeses seisukohas Linnavaraametile 30.04.2012 väljendanud mõtet, et Tatari 58 kinnistule tuleb säilitada perspektiivne juurdepääsutee Tatari tänavalt ning arvestada selle juures kinnistule sisseja väljasõidu jaoks ette nähtud normatiivsete nõuetega (pöörderaadiused, aeglustus – ja kiirendustaskud jms). Lähtudes eeltoodust võib arvata, et kaebaja ei ole loobunud perspektiivist tulevikus juurdepääsutee rajamisest ning selleks ongi seda 19 m2 maad kaebajale vaja. Samuti soovib kaebaja täiendavat maaressurssi saada ka tuleviku kasu saamise eesmärgil.

KOHTU PÕHJENDUSED

24. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Linnavaraameti 14.01.2014 piiride kulgemise ettepaneku kinnitamise otsust nr 4.2-5/13/2109-15, millega kinnitati Tallinnas, Tatari tn 56, 58, 60 ja

62 kinnistutega ning munitsipaalomandisse antud Tatari tänav T3 piirneva erastatava maa piiride kulgemise ettepanek vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.10.2013 ettepanekule selliselt, et maatüki olemasoleva piirdeaiaga eraldatud osa liidetakse Tatari tn 60 kinnistuja ülejäänud osa Tatari tn 58 ja Tatari tn 56 kinnistu koosseisu. Eelnimetatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.10.2013 ettepanek on vaidlustatud haldusakti juures lisana. Nimetatud lisa kui selline on olnud menetlusosalistele arusaadav, selles osas vaidlust ei ole.

25. Vaidlustatud haldusakti andmise alusena on selles viidatud lähtuvalt maareformi seaduse § 22 lõikest 12 vastu võetud maa erastamise korra § 6 lõikele 7 ning Tallinna Linnavaraameti põhimääruse § 6 lg 1 punktile 19. Maareformi seaduse § 22 lg 12 sätestab, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutamisvõimaluseta maa erastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr 50 vastu võetud maa erastamise korra kuuenda paragrahvi seitsmenda lõike kolmanda lausega reguleeritakse olukorda, kus taotlejad varasema piiride kulgemise ettepanekuga ei nõustu ning taolisel juhul võib vallavõi linnavalitsus piiride kulgemise ettepaneku ise kinnitada. Küll aga peavad olema selles otsuses ära näidatud põhjused miks taotlejate vastuväiteid ei olnud võimalik arvestada ning millistel kaalutlustel piirid taoliselt määratakse. Tallinna Linnavaraameti põhimääruse § 6 lg 1 p 19 kohaselt on ameti ülesandeks maa erastamise korraldamine.

26. Seonduvalt vaidlustatud haldusakti andmise õigusliku aluse või Tallinna Linnavaraameti pädevusega ei ole menetlusosalised küsimusi tõstatanud. Küll aga leiab kaebaja, et haldusakti ei ole piisavalt põhjendatud ning see on kaalutlusvigadega. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutamisvõimaluseta maa erastamisel maad õiglaselt jaganud ning Tatari tn 58 kinnistuga tuleks liita Tatari tn 60 kinnistu arvelt mõnevõrra suurem maatükk. OÜ Roosi on märkinud oma 19.03.2014 vastuses kaebuse käiguta jätmise määrusele kokkuvõtlikult, et tegelikult käib vaidlus sisuliselt selle üle kas Tatari tn 60 ja Tatari tn 58 kinnistud saavad jagatavast maatükist vastavalt 334 m2 ja 41 m2, nii nagu on seda vastustaja otsustanud või vastavalt 315 m2 ja 60 m2. Seega taotleb kaebaja 14.01.2014 piiride kulgemise ettepaneku kinnitamise otsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist asja uueks läbivaatamiseks taoliselt, et jagatava maa piirid kinnitataks OÜ Roosi ettepaneku kohaselt. Mis puutub kohustamisnõudesse, siis selle rahuldamine sõltub põhivaidlusena vaadeldava piiride kulgemise ettepaneku kinnitamise otsus nr 4.2-5/13/2109-15 õiguspärasusest, sest vaidlustatud haldusakti õiguspäraseks osutumise korral ei saaks aktsepteerida ka vastupidisel eeldusel põhinevat kohustamisnõuet ning kaebus tuleb tervikuna rahuldamata jätta.

27. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kohtul protsessiosaliste erinevaid seisukohti kaaluda ja hinnata ning seda põhiliselt haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eelduste täidetavuse kontekstis. Vastustaja pädevuse või vaidlustatud haldusakti andmise õigusliku aluse osas menetlusosaliste vahel vaidlust ei olnud. Samuti ei olnud vaidlust selles, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutamisvõimaluseta maa täiesti võrdne jagamine ei oleks saanud kõne alla tulla.

28. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on tegemist õiguspärase haldusaktiga siis kui see on antud pädeva haldusorgani poolt selle andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus ei saa haldusorgani asemel jagatavat maad ruutmeetrite täpsusega kindlaks määrata, vaid kontrollida ja hinnata kas haldusorgani poolne kaalutlusõiguse teostamine on toimunud õiguspäraselt ning põhilisi kaalutlusreegleid järgides. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et käesoleva haldusasja raames vaidlustatud haldusakti puhul on need nõuded täidetud. Tegemist on kuueleheküljelise haldusaktiga, milles on esitatud olulised asjaolud ning eelnev menetluse käik, samuti on toodud välja kaebaja ning kolmanda isiku poolt erastamismenetluse käigus esitatud vastuväited ning haldusorgani sellekohased seisukohad. Vaidlustatud haldusakti kaheksateistkümnendas punktis on põhjalikult motiveeritud miks vaidlusalust

19 m2 suurust maariba ei saa liita Tatari tn 58 kinnistu juurde ja miks on selles osas eelistatud Tatari tn 60 kinnistut. Kolmanda isiku seisukohad on üldjoontes kooskõlas vastustaja seisukohtadega. Seega tuleb jätta kaebus rahuldamata. Arvestades asjaolu, et kaebus jääb rahuldamata, ei ole vaja lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 kõiki haldusaktis toodud põhjendusi üle korrata.

29. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-s 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik