1-14-8672/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-8672 Kohtukoosseis Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 20. oktoobri

2014 otsus G.D süüdimõistmises kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav G.D, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta G.D apellatsioon Viru Maakohtu 20. oktoobri 2014 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-14-8672 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 20. oktoobri 2014 otsusega tunnistati G.D kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 4 kuu võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 19.10.2014 karistusaja hulka. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti G.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 10 kuuks.

2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni G.D, kes palub tühistada maakohtu otsus talle mõistetud karistuse osas, kuna isiku tervislik olukord ei luba tal niivõrd pikalt vangistuses viibida. Lisaks leiab G.D, et kokkuleppe sõlmimisel on rikutud menetlusnorme, sest kaitsja ei teinud tema kaitsmiseks midagi. Ringkonnakohtu seisukoht

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 323 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

4. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel.

KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2.

jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab 12 punktilise loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.

Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

5. G.D on vaidlustanud talle mõistetud karistuse. Samuti leiab süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimisel ei ole järgitud vastavaid nõudeid, sest kaitsja ei kaitsnud teda.

5.1. Ringkonnakohus märgib, et 20.10.2014 sõlmiti käesolevas kriminaalasjas kokkulepe (lk 32-33), mille kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus G.D ja tema kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (lk 43) selgitas kohus G.D-le tema õigusi, mis olid talle arusaadavad. Kokkulepet kohtuistungil ei muudetud. G.D vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus ja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda vaba tahet. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Seejuures ei tähendanud ringkonnakohus kokkuleppe puhul vormilisi rikkumisi. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lgs 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

5.2. Ringkonnakohus leiab, et G.D puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.

6. Seoses süüdistatava viidetega raskele tervislikule olukorrale juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kui G.D vangistuse jooksul parandamatult raskesti haigestub, näeb KrMS § 425 ette süüdimõistetu ennetähtaegse karistusest vabastamise erijuhu.

7. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus G.D apellatsiooni läbi vaatamata. Mati Kartau

Kohtunik