1-10-15276/291 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-10-15276

Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 16. oktoobri 2014

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Süüdimõistetu Z.H kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 28.11.2013 otsusega karistati Z.H KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi 7 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.06.2010 ja lõpeb 14.06.2017.

2. Tartu Maakohtu 16.10.2014 määrusega jäeti Z.H vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult esitatuina alljärgmised.

2.1 Kohtu hinnangul, kuigi süüdimõistetul on vabaduses olemas eluja töökoht ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, on tema vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad.

Kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel tuleb eeskätt arvesse võtta toimepandud kuriteo asjaolusid. Z.H kannab karistust röövimise eest raskendavatel asjaoludel. Arvestades kuriteo

raskust ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, kuna tema vabastamisel saaks riivata ühiskonna õiglustunne. Kergekäeliselt ei saa vabastada isikut, kes on toime pannud nii vägivaldse kuriteo. Samuti on Z.H puhul uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 32%, mis on arvestatav risk. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Z.H tuleb jätkata talle mõistetud ja tema süü suurusele vastava karistuse

kandmist. Asjaolusid arvestades ei ole käesoleval ajal põhjendatud reaalselt kantava karistuse lühendamine ennetähtaegse vabastamisega.

3. Kohtumääruse vaidlustas Z.H kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja

kaitsealuse tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult esitatuina järgmised.

3.1 Kohus ei ole piisava põhjalikkusega kaalunud KarS § 76 lg-s 3 toodud aluseid, mistõttu tuleb

kohtumäärus tühistada. Kohus on lähtunud ainult toimepandud kuriteo raskusest ja Z.H

kandmata karistuse pikkusest ning keeldunud tema vabastamisest üksnes üldpreventiivsetel kaalutlustel.

3.2 Alusetu on kohtu seisukoht, et Z.H ennetähtaegsel vabastamisel saaks riivata ühiskonna õiglustunne. KarS § 76 ei sätesta vabastamise alusena kohtule kohustust kaaluda üldpreventiivseid

eesmärke või ühiskonna õiglustunde võimaliku riivamise astet; samuti ei ole loetelus märgitud karistuse raskust ega kandmata karistuse pikkust.

3.3 Kaitsja leiab, et üldpreventiivsed kaalutlused ei tohiks prevaleerida eripreventsiooni ees. Süüdimõistetu on vanglas olnud 4 aastat ja 4 kuud. Selle aja jooksul on ta mõistnud oma tegude

tagajärgi, lõpetanud gümnaasiumi ning soovib asuda omandama kõrgharidust. Vanglas on kinnipeetav käitunud igati seaduskuulekalt. Z.H ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust, 2012. aastal läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening,“ käesoleval ajal osaleb programmis „Viha juhtimine“

ning vanglast antud iseloomustuse kohaselt on tunda tema püüdu oma käitumist muuta. Seega puuduvad alused Z.H ühiskonnast isoleerimiseks. Kinnipeetav on igati teadlik asjaolust, et uute kuritegude toimepanemisel, kontrollnõuete rikkumisel või elektroonilisele valvele mitte allumisel

pööratakse tema kandmata karistus täitmisele. Seega puudub igasugune alus arvata, et Z.H hakkab uusi kuritegusid toime panema. Süüdimõistetu seni juba kantud karistus on täitnud määratud

karistuse eripreventiivse eesmärgi. Ta on valmis täitma kõiki kohaldatavaid lisatingimusi ja motiveeritud käituma vabanedes seaduskuulekalt

3.4 Süüdimõistetu vabanemisjärgsete elamistingimuste kirjeldamisel märgib kaitsja isikul eluja töökoha ning lähedaste toe olemasolu. Vanglas omandas Z.H keskhariduse ning tema sooviks on

minna õppima ärijuhtimise erialale Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli. Süüdimõistetut toetavad igakülgselt tema vanemad.

3.5 Kaitsja lisab, et Z.H on diagnoositud seljaga seonduv krooniline haigus. Seega juba

tervislikust seisundist tulenevalt oleks põhjendatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamine, kuivõrd sellisel juhul saaks süüdimõistetu oma tervisliku seisundi parandamisele suuremat tähelepanu pöörata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s

3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebuses viidatud minetusi apellatsioonikohus ei tuvastanud. Seoses kaebuses esitatud kaitseväidetega märgib apellatsioonikohus täiendavalt järgmist.

5. Mõistetud 7 aasta pikkusest karistusest on Z.H ära kandnud 4 aastat 5 kuud. Määruskaebuses leitakse, et märgitud karistusosa on süüdimõistetule juba soovitud mõju avaldanud

ning karistuse eesmärk – süüdimõistetu parandamine ja õiguskuulekale teele suunamine – on

täidetud. Ringkonnakohus, hinnates kaebuses esitatud argumente ja tutvudes Z.H kohta

kohtutele esitatud materjalidega, möönab, et tema suhtes esinevad mitmed positiivsed punktid. Vastupidiselt kaitsja seisukohale on maakohus neid oma määruse tegemisel ka arvestanud, pidades 2 2

neid süüdimõistetu vabastamiseks aga ebapiisavaiks. Vaatamata kaitsja kirjeldatud positiivsetele asjaoludele nõustub apellatsioonikohus esimese kohtuastme seisukohaga, et süüdimõistetut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele ja teda vabanemisel eesootavatele elamistingimustele tuginedes. Suur kaal on vastava otsustuse tegemisel ka kuriteo toimepanemise

asjaoludel ja isiku süü suurusel. Kuigi kaitsja väidab teisiti, tuleneb kohtu kohustus arvestada süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustamisel isikule mõistetud karistuse raskuse ja süüdlase süü suurusega KarS § 76 lg 3 mõttest, mis näeb ette vajaduse võtta arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu isikut.

6. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole süüdimõistetut positiivselt

iseloomustavad asjaolud praegu piisavad kaalumaks üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja

õigustamaks tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vaatamata Z.H vabaduses eluja

töökoha olemasolule ja vanemate toele ning sellele, et kinnipeetav on vangistuses käitunud õiguspäraselt, osalenud kahes programmis, omandanud keskhariduse ja toimunud on muutused tema

hoiakutes, ei saa ära unustada, et ta kannab karistust röövimise eest, mille käigus põhjustati vanainimese surm. Arvestamata ei saa jätta ka seda, et just Z.H oli kuriteo initsiaatoriks ja

aktiivseks ettevalmistajaks, täites seega olulist juhtivat rolli kuriteo toimepanemisel. Ka

apellatsioonikohtu hinnangul on tegemist niivõrd raske kuriteoga, et määruskaebuses toodud asjaoludest jääb tema tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla väheseks.

7. Ringkonnakohus ei taha kuidagi vähendada karistuse eripreventiivset tähtsust, kuid rõhutab,

et kuriteo toimepanijale mõistetud karistus peab alati täitma ka üldpreventiivset eesmärki. See tähendab ühiskonnale, sealhulgas tapetud vanainimese lähedastele, signaali saatmist, et raske kuriteo toimepanemisele järgneb kohane karistus ja riik ei suhtu selle täitmisse kergekäeliselt. Vabastades

sedavõrd raske kuriteo toime pannud Z.H vangistusest 2 aastat ja 7 kuud enne mõistetud

karistusaja lõppu, jääb see eesmärk täitmata. Kuivõrd kohtutel on õigus loobuda isiku ennetähtaegsest vabastamisest kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades, on maakohtu määrus seaduslik ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel puudub alus. Z.H on karistusaja lõpuni jäänud märkimisväärselt pikk aeg. Selle aja jooksul saab kinnipeetav näidata, et muutused tema mõtlemises ja käitumises ei ole ajutised ning kohtul on võimalik vangistusseaduses sätestatud tähtaja möödudes tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust uuesti arutada. Z.H karistuse kandmise jätkamist ei takista määruskaebuse väited tema kroonilisest seljahaigusest.

Vangla ettekandest selguvalt ei takista kinnipeetaval diagnoositud haigus teda elamast täisväärtuslikku elu, õppida ja töötada. Nimetatud põhjusel karistuse kandmise välistatust ei ole väidetud ka kaebuses.

8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma Aarne Sarjas Mati Kartau 3 3