3-14-51597/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 13.11.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51597 Haldusasi V.P.u kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.06.2014 ettekirjutuse nr 72621 tühistamiseks. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus.

2. Tagastada V.P.ule tema poolt 21.07.2014 kaebuselt tasutud riigilõiv summas eurot arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx (Danske Pank).

3. Välja mõista Tallinna linnalt V.P.u kasuks menetluskulu summas 700 eurot.

4. Sekretäril saata käesolev määrus kaebaja esindajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

KOHUS LEIAB:

1. 28.07.2014 saabus Tallinna Halduskohtule kaebus, milles kaebaja taotleb 25.06.2014 tehtud ettekirjutuse (elamu projektiga vastavusse viimiseks ja piirdeaia kinnistu piiriga vastavusse viimiseks) tühistamist.

2. Kohus võttis kaebuse 13.08.2014 menetlusse.

3. 05.09.2014 taotles vastustaja menetluse peatamist, et kaaluda ise kaevatava ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist või saavutada vaidlevate naabritega kompromiss. 09.09.2014 menetlusdokumendis kaebaja menetluse peatamisega ei nõustunud leides, et vastustaja võib ettekirjutuse kehtetuks tunnistada igal ajal ja selleks ei ole vaja menetlust peatada. Kohus ei ole taotlust määrusega lahendanud.

4. 30.10.2014 tunnistati kaevatav ettekirjutus haldusorgani poolt tagasiulatuvalt kehtetuks, kuna ettekirjutuse objektiks olev piirdeaed on rajatud õiguspäraselt (selle rajamise ajal ei olnud loakohustust). Õigusliku aluseta rajatud terrassi osas tuleb läbi viia uus järelevalvemenetlus. Ettekirjutus ei sisalda selles osas täitmiseks piisavaid selgitusi ega haldusakti andmise kaalutlusi. Vastustaja taotles menetluse lõpetamist.

5. 06.11.2014 menetlusdokumendis nõustus kaebaja menetluse lõpetamisega ja palus vastustajalt välja mõista menetluskulud.

6. 11.11.2014 esitas vastustaja seisukoha menetluskulude väljamõistmise taotluse kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kuna pooled on nõustunud menetluse lõpetamisega, langeb ära vajadus lahendada menetluse peatamise taotlust. Kohus loeb vastustaja taotlusest loobunuks.

8. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.

Kuna kaebaja ei ole taotlenud HKMS § 152 lg 2 alusel menetluse jätkamist, siis tuleb menetlus lõpetada.

9. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb kaebajale tagastada HKMS § 108 lg 6 alusel.

10. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab menetluskulud vastustaja, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

Kaebaja taotleb vastustajalt 1599 euro väljamõistmist. Summa sisaldab riigilõivu (15 eurot) ja õigusabikulusid (1584 eurot, mis sisaldab käibemaksu). Taotlusele on lisatud kulude nimekiri, arve ja tasumist tõendav dokument.

Vastustaja leiab, et kaebuse esitamise ja ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise vahel seos puudub. Vastustaja oli 22.07.2014 kaebaja teabenõude (asja materjalide saamiseks) alusel teadlik puudustest kaevatavas ettekirjutuses, kuid ei leidnud asja materjale seoses ametis toimunud ümberkorralduste ja asjaga tegelenud ametniku koondamisega. Enne kui amet jõudis asuda kaaluma ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist jõudis kaebaja esitada kaebuse. Kui kohus ei nõustu, et kaebus ei toonud kaasa ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist, palub vastustaja menetluskulusid vähendada. Tegemist ei ole keeruka kaebusega. Kaebuse maht on 5 lk, mille koostamiseks ei saanud kuluda kogenud advokaadil 10 tundi. Nõutav summa ei ole õiglane ja on ebaproportsionaalne. Kui V.P. oleks pöördunud koheselt haldusorgani poole, oleks kohtusse pöördumine olnud välditav. V.P. seda võimalust ei kasutanud ning esitas kohtumenetluse kestel vastustajale avalduse, et ei soovi haldusakti haldusorgani poolt kehtetuks tunnistamist. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil tuleb teostada aastas ligi 4000 menetlust. Suure töökoormuse ja personali vähesuse tõttu ei jõuta tavaliselt ise menetlusi uuendada, vaid selleks on vajalik isiku pöördumine. Kaebaja ei pidanud vajalikuks pöörduda haldusorgani poole, vaid soovis pigem pahatahtlikult algatada kohtumenetluse. Vastustaja peab põhjendatud õigusabikulu suuruseks 200 eurot.

Kohus leiab, et õigusabikulu välja mõistmata jätmist ei saa õigustada sellega, et kaebaja kasutas temale põhiseadusest tulenevat õigust pöörduda kohtusse.

Kui vastustaja oleks tõendanud, et andis kaebajale enne kaebuse esitamist teada, et kavatseb ise kaaluda ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist ja kaebaja võiks kohtusse pöördumise asemel esitada vaide, et mitte lasta mööda kaebetähtaega, siis võiks seda arvestada kulu välja mõistmata jätmisel tähtsust omava asjaoluna. Vastustaja tunnistas 25.06.2014 ettekirjutuse kehtetuks alles 30.10.2014. Sealjuures ei oma tähtsust ametis toimunud ümberkorraldused, suur töökoormus ning töötajate vähesus. Töökoormus ja töötajate vähesus on aastatepikkune kestev probleem, millele kohus on menetlustähtaegade pikendamisel ka varem tähelepanu juhtinud. Kaebaja ei pea kandma menetluskulusid põhjusel, et Tallinna linn ei suuda oma haldustegevust valdkonnas mõistlikult korraldada ja eelistab piisaval arvul ametnike töölevõtmise asemel eelarvevahendeid kulutada teenustele (nt linna telekanali pidamine), mille osutamise kohustus ei ole seaduses määratletud kohaliku omavalitsuse ülesandena. Samuti ei oma tähtsust, kas V.P. soovis või ei soovinud peale kaebuse esitamist haldusakti haldusorgani poolt kehtetuks tunnistamist. Kehtetuks tunnistamiseks, haldusakti õigusvastasuse tõttu, ei ole vajalik kaebaja nõusolek ning tähtsust omab olukord, mis esines kaebuse esitamise ajal. Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et kaebuse esitamine on seotud haldusakti kehtetuks tunnistamisega.

HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus nõustub vastustajaga selles, et õigusabikuluna nõutavat summat tuleks vähendada. Tegemist on vähekeeruka ja vähese mahuga asjaga ning menetlus ei jõudnud kaugemale kaebuse menetlusse võtmise staadiumist. Arvestades teenuse ühiku hinda (1h/110 eurot) peab olema tegemist kogenud advokaadiga, kellel ei saanud kuluaruandes loetletud toimingute tegemiseks kuluda nii palju aega. Kohus peab põhjendatud menetluskuluks 700 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

11. J.B. taotluse menetlusdokumentide saamiseks ja toimikuga tutvumiseks lahendab kohus eraldi määrusega, peale seda kui taotlust on põhistatud (tähtaeg 14.11.2014).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann