3-14-50696/22 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 13. november 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-50696 Kohtuasi A.P. kaebus keedukannu saamiseks esitatud taotlustega seotud Viru Vangla ametniku toimingute ja haldusaktide 17.02.2014 nr 6- 10/5713-2 ja 02.04.2014 nr 6-16/34-4 õigusvastaseks tunnistamiseks, inspektorkontaktisiku väljavahetamiseks ning 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.P. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta A.P. kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 15.12.2014. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27.01.2014 ja 11.02.2014 koostas kinnipeetav A.P. (edaspidi kaebaja) taotlused (tl 17), milledes palus väljastada isiklike asjade laost keedukann. 13.02.2014 kirjutas inspektor-kontaktisik Mare Pihlak neile keeldumised põhjusel, et taotlejal puudub arvel vaba raha. 17.02.2014 vormistati

taotluste rahuldamata jätmise kohta otsus nr 6-10/5713-2 (tl 18). 16.03.2014 koostatud vaides (tl 21) ei nõustunud kaebaja keeldumise põhjusega ja nõudis endale uut kontaktisikut. 21.04.2014 määras vangla tähtaja, mille jooksul tuleb vaides esinevad puudused kõrvaldada (tl 22). 02.05.2014 otsusega nr 6-12/65-6 (tl 24) tagastas vangla vaide põhjusel, et selles puudub selge taotlus. 06.02.2014 koostas kaebaja kahjunõude (tl 46), milles soovis 49,99 euro suuruse kahju hüvitamist väites, et teekannu puudumine on kahjustanud tema tervist, sest kambris on väga külm, ta haigestus ega saanud sooja isegi teega. 02.04.2014 otsusega nr 6-16/34-4 (tl 20) jättis vangla kahjunõude rahuldamata.

Veel on toimikusse esitatud Viru Vanglas 24.04.2014 koostatud vastus märgukirjale (tl 23), milles anti selgitused inspektor-kontaktisiku kohta vaides esitatud nõudmistele, väljavõtted kaebaja isikukontost (tl 3 ja 25), taotlus kaebaja kahjunõude tõlkimisele saatmiseks (tl 47), inspektorkontaktisiku poolt 06.03.2014 koostatud õiend (tl 49) selle kohta, et kaebajal puudus taotluste esitamise ajal vaba raha elektri eest tasumiseks ja tal pole regulaarset sissetulekut, kambri nr 7259 temperatuuri mõõtmist puudutav e-kirjavahetus (tl 59), 21.03.2014 õiend (tl 54) selle kambri temperatuuri kohta, perearstile saamiseks esitatud pöördumisi kajastav väljavõte e-kontaktist (tl 55), meditsiiniosakonna spetsialist-õe 06.03.2014 tõend (tl 58) ja 10.03.2014 õiend (tl 56-7) kaebaja pöördumiste ja tervisliku seisundi kohta ning kinnipeetava liikumiste väljavõte (tl 60). Omal algatusel on kohus võtnud toimikusse teiste haldusasjade materjalidest isikukonto väljavõtted ajavahemike 11.09.2013 kuni 11.01.2014 ja 06.04.2014 kuni 06.08.2014 kohta (tl 72-74).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 30.04.2014 koostatud kaebuses (tl 1-2) palus kaebaja, et kohus tunnistaks teekannu saamiseks esitatud taotlusega seotud inspektor-kontaktisiku toimingud õigusvastaseks, vahetaks kontaktisiku välja, tunnistaks õigusvastaseks tema taotluse kohta 17.02.2014 tehtud otsuse nr 6-10/5713-2 ja 02.04.2014 otsuse nr 6-16/34-4 ning mõistaks tema tervisele tekitatud mittevaralise kahju eest välja 500 euro suuruse hüvitise. Ta väitis, et kontaktisik on valetanud raha puudumise kohta kontol, takistas tahtlikult teekannu laost kättesaamist ning kahjustas teda ettekavatsetult. Viimati nimetatut põhjendas ta väidetega, et jaanuaris-veebruaris oli väga külm, ta ei saanud sooja isegi kuuma tee abil, tundis ennast seetõttu halvasti ja kutsus välja meditsiinitöötaja, kes tegi palavikku alandavaid ja valu vaigistavaid süste ning Paracetamoli tablette võttis ta pidevalt ka valvuritelt. 27.10.2014 koostatud täienduses (tl 67-68) juhtis kaebaja tähelepanu asjaoludele, et tema 27.01.2014 taotlusele tehtud keelduvas märkes on kuupäev parandatud ning kahjunõuet tõlkimisele saates on inspektor-kontaktisik teinud vastavasse blanketti märke 6,39 euro olemasolu kohta tema vanglasisesel arvel.

3. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 40-41) ei nõustutud kaebusega, paluti see kontaktisiku välja vahetamisele kohustamise ja tuvastamisnõude osas läbi vaatamata ja muus osas rahuldamata jätta. Esimesena nimetatud taotlust põhjendati kontaktisikut puudutavas osas väidetega, et kaebaja pole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, tegemist on diskretsiooniotsusega, mida kohus ei saa vangla eest teostada ning lisaks on inspektor-kontaktisik peale kaebuse koostamist kinnipeetava taotlusest olenemata ka vahetatud. Tuvastamisnõuet ei peetaud aga tõhusama õiguskaitse vahendi olemasolu tõttu lubatavaks. Kahju hüvitamise nõude osas paluti arvestada kohtueelses menetluses esitatud seisukohtadega. Lisaks märgiti vaid seda, et vaba raha kasutamisel tuleb arvestada ka Viru Vangla kodukorra punktides 16.2 sätestatud raha broneerimise korraga ning viidati kambris 7259 teostatud temperatuuri mõõtmise tulemustele.

4. Tartu Halduskohtu esimehe 13.06.2014 käskkirja nr 11-1/14/29 (tl 7-8) alusel anti kaebus menetlemiseks kohtunik Raili Randlasele.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Käesolevas asjas vajavad lahendamist küsimused, kas vangla on toiminud kaebaja taotluste lahendamisel õiguspäraselt, kas keedukannu laost väljastamise keeldumise läbi sai tema tervisele tekkida rahas hüvitatavat mittevaralist kahju ning kas tal on alust nõuda kohtu vahendusel endale uue inspektor-kontaktisiku määramist.

6. Kinnipeetavate elukorraldusega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses. Elektriseadmete kasutamist käsitleb selle seaduse § 31 lg 2, milles on kehtestatud, et kinnipeetaval võib olla vanglateenistuse ametniku loal isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ja korda ega häiri teisi isikuid ning kui tal pole elektriseadmete kasutamise nõuete rikkumise eest kehtivat distsiplinaarkaristust. Sama paragrahvi lõigetes kolm ja neli on kehtestatud veel, et elektriseadmete kasutamise kulud katab kinnipeetav, kulude arvestusperioodi pikkuseks on üks kuu ja arvestamise aluseks elektriseadme võimsus ning nende määrad, arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsminister on vastava korra ette näinud 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (edaspidi VSKE) §-des 59’, 592 ja 593. Neis sätestatust tuleneb, et iga üle 100 W võimsusega seadme eest tuleb kinnipeetaval tasuda 2,87 eurot kuus, koos elektriseadme kasutamise loa taotlusega peab ta tegema taotluse, et selle kasutamise kulud arvataks tema isikuarvelt maha ning tekkinud kulu arvab finantsteenistus kinnipeetava isikuarvelt vangla kasuks maha arvestuskuule eelneva kuu 15. kuupäevaks. Lisaks on elektriseadmete kasutamisega seonduv reguleeritud veel Viru Vangla kodukorras. Selle punktist 8.4.1 tuleneb, et kinnipeetav saab esitada taotluse elektriseadme laost väljastamiseks alles peale seda, kui ta on esitanud vormikohase taotluse selle kasutamiseks ja saanud vastava loa. Taotluste vormid on kehtestatud kodukorra lisadega 2 ja 5. Selle punktis 8.4.5 on aga kehtestatud, et kui kinnipeetav pole elektriseadme kasutamisega kaasnevaid kulusid tasunud, on vanglateenistuse ametnikul õigus elektriseade kinnipeetavalt kohe ära võtta ning inspektor kontaktisik otsustab, kas tunnistada elektriseadme kasutamise õigus kehtetuks ning paigutada seade lattu.

7. Kohtutoimikusse esitatust nähtuvalt on kaebaja täitnud kahel korral vaid isiklike asjade laole ettenähtud taotluse vormid. Elektriseadme kasutamiseks loa saamise taotluse olemasolu koos selles sisalduva kulude kandmise kinnitusega aga ei nähtu ei tema väidetest ega mistahes muust kohtule esitatust. Mõlemad taotlused on jäetud rahuldamata 17.02.2014 koostatud otsusega nr 6-10/5713-2. Otsust põhjendati vangistusseaduse § 31 lg 2 ja 3 osundades väitega, et kaebajal puudus 13.02.2014 seisuga arvel elektriseadme kasutamise kulude tasumiseks vajalik rahasumma. Otsuse põhjendustest ei selgu, millisel põhjusel on just selle kuupäeva rahaline seis oluline. Lisaks, ei vasta põhjendus kohtutoimikusse esitatud isikukonto väljavõtete andmetel ka tegelikkusele. Neist nähtub nimelt, et 06.02.2014 toimunud kaupluse arve tasumise järel jäi kaebaja arvele 6,39 eurot ning ka peale seda, kui 28.02.2014 võeti maha tasu elektrienergia eest oli järgi veel 5,76 eurot. Selle kohta, et nimetatud kuupäeval olnuks kogu arvel olev summa mistahes põhjusel broneeritud, pole esitatud ühtegi väidet ega tõendit. On ainult kaebusele antud vastuse umbmäärane viide Viru Vangla kodukorra neile sätetele, mis käsitlevad kinnipeetava ostudega seotud arveldusi. Kuna järgmise kaupluse arve tasumine on toimunud alles 26.03.2014, pole broneeringu olemasolu ka kuigi tõenäoline. Veel väärib tähelepanu see, et otsuse põhjendused ei lähtu taotluste sisust. Neis soovis kaebaja nimelt saada kätte kinnipeetavate isiklike asjade laos olevat keedukannu ega küsinud luba elektriseadme kasutamiseks. Seega oli õige põhjus keedukannu väljastamisest keeldumiseks hoopis elektriseadme kasutamise loa puudumine. Seda, et inspektor-kontaktisik oleks selgitanud vajadust koostada enne laole esitatavat taotlust taotlus elektriseadme kasutamise loa saamiseks ning kinnitada selles kulutuste kandmise soovi, pole menetlusosalised väitnud ega tõendanud. Seetõttu

pole tema tegevus taotluste lahendamisel olnud õiguspärane. See ei ole aga veel piisav alus selleks, et kohus saaks tuvastamisnõude iseseisvana rahuldada.

8. Tuvastamisnõude rahuldamise korral konstateerib kohus üksnes seda, et vaidlustatud haldusakt või toiming oli õigusvastane, kuid see ei muuda haldusakti kehtetuks või toimingut olematuks. Seetõttu võimaldab halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg-s 2 kehtestatu tuvastamisnõude esitamist üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Antud juhul need küll puuduvad, sest kaebaja eesmärgiks oli keedukannu kambrisse saamine ning taotluste uuele lahendamisele kohustamine seda talle ei taga, kuid oma õigusi pole tal võimalik kaitsta ega taastada ka tuvastamisnõude abil. Halduskohtupraktikas juurdunud seisukohtade kohaselt on niisuguse nõude rahuldamiseks vajalik, et tuvastus annaks kaebajale selge õigusliku kasu kas koheselt või seeläbi, et soodustab tema õiguste kaitset tulevikus. Kaebaja on isik, kes viibib kinnipidamiskohas juba pikemat aega. Tema isikukonto väljavõttel kajastatud elektrienergia maksed kinnitavad, et varem on ta elektriseadmeid kasutanud. Seetõttu ei saanud talle kuidagi teadmata olla selleks kehtestatud kord. Samade väljavõtete andmed kinnitavad selgelt aga ka seda, et kuigi väljastpoolt vanglat on tehtud tema arvele ülekandeid, pole need siiski igakuulised, on suhteliselt väikesed ega ole taganud elektriseadme kasutamise eest tasumist vastavalt selleks kehtestatud korrale. Näiteks on vangla saanud oktoobri ja novembri kuu eest tasumisele kuuluvad summad arvelt maha võtta alles detsembris. Riigikohus on lahendites 3-3-1-32-10 ja 3-3-1-49-10 eelnevalt juba käsitletud VSKE §- dele 59’, 592 ja 593 osundades leidnud, et kuna kinnipeetav on kohustatud hüvitama isiklike elektriseadmete kasutamise kulud, võib elektriseadme kasutamise loa andmisest keelduda kui ta ei nõustu kulusid kandma. Antud juhul vastav keeldumine küll puudub, kuid sama järelduse saab põhimõtteliselt teha ka siis, kui kinnipeetav ei ole võimeline kulusid kandma. Senini pole kaebaja suutnud seda alati nõuetekohaselt teha. Arvestades asjaolu, et käesoleva aasta maist alates pole talle üldse midagi arvele laekunud, on vähetõenäoline, et ta saaks elektriseadmete eest tasuda ka tulevikus ning tema taotlus nende kasutamiseks jääks ilmselt rahuldamata.

9. Lisaks tuvastamisnõudele on kaebaja esitanud ka hüvitamisnõude ning soovib keedukannu puudumise läbi oma tervisele tekkinud kahju eest rahalist hüvitist. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud sama seaduse § 9 lg 1. Nende kohaselt on tervise kahjustamise korral küll võimalik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist, kuid vastava nõude rahuldamise eelduseks on, et eelnevalt tuvastataks nii kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane süüline tegevus kui põhjuslik seos nende vahel. Antud juhul on kohus küll tuvastanud, et inspektorkontaktisik ei lahendanud kaebaja taotlusi isiklike asjade laost sinna paigutatud keedukannu kätte saamiseks kõigi nõuete kohaselt, kuid miski ei tõenda, et seeläbi sai tema tervisele tekkida kaebuses väidetud kahju. Esiteks ei saanud eelnevalt käsitletu kohaselt ka taotluste õiguspärane lahendamine kaasa tuua keedukannu kasutamise luba. Teiseks ei kinnita kaebaja pöördumiste ja terviseseisundi andmed ning tema kambris teostatud temperatuuri mõõtmise tulemused, et tal üldse tekkis või sai tekkida mingi niisugune terviserike, mille põhjuseks võib pidada keedukannu puudumist. Spetsialist-õe tõendis on põhjalikult kirjeldatud kaebaja sagedaste meditsiiniosakonda pöördumiste põhjusi ning talle määratud ravi, ei nähtu aga ühtegi pöördumist külmetamisest tingitud haiguse, sellega seotud kannatuste ja muu sarnase suhtes.

10. Veel pole kaebaja rahul oma inspektor-kontaktisikuga ning palub kohtul see välja vahetada. Seejuures on ta aga jätnud arvestamata asjaolu, et üheski õigusaktis pole ette nähtud kinnipeetavale õigust nõuda endale meelepärast inspektor-kontaktisikut. Selle määramine on diskretsiooniotsus, mida saab teostada üksnes vangla. Kohtu õigus kontrollida niisuguste otsuste õiguspärasust on

halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 3 tulenevalt piiratud, tal pole õigust hinnata kaalutlusotsuse sisulist otstarbekust, teostada kaalutlust haldusorgani eest ega teha ka ettekirjutust kontaktisiku väljavahetamiseks. Tuvastamisnõude esitamise ja rahuldamise võimalusi on eelnevalt kaebaja taotlusi puudutavas osas juba käsitletud. Kuna uue kontaktisiku määramisele kohustava nõudega vaide tagastamise otsuse õigusvastaseks tunnistamine ei saaks inspektor-kontaktisiku vahetamisele kaasa aidata, pole kaebus põhjendatud ka selles osas.

11. Eeltoodud järeldustel ei ole ühelgi kaebaja nõudel alust. Seetõttu jätab Tartu Halduskohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruste alusel vabastatud riigilõivude tasumisest. Viru Vangla oma kulude kohta taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Jõustus osaliselt 28. märtsil 2016 Tartu Ringkonnakohtu 15.12.2015 kohtuotsusega nr 3-14-50696, millega otsustati: 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 13. novembri 2014. a otsus osas, milles lahendati nõue inspektor-kontaktisiku väljavahetamiseks sisuliselt. Teha selles osas uus otsus, millega jätta selles osas kaebus läbi vaatamata. Jätta ülejäänud osas kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid asendada halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.