3-14-51320/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51320 Haldusasi US kaebus Harju maavanema 5. veebruari 2014. a korralduse nr 267-k tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – US Vastustaja – Harju maavanem Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 29. juuli 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus US määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta US määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. juuli 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-51320 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju maavanem andis 05.02.2014 korraldusega nr 1-1/267-k ANGELS GRUPP OÜ- le sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 216 ja § 2110 alusel tegevusloa tegutseda lapsehoiuteenuse osutajana tingimusel, et teenust osutatakse Tallinna linnas, aadressil Püü 7/1, samal ajal maksimaalselt kümnele lapsele. Teenuse osutamise luba kehtib 5 aastat. 2. KS esitas 26.03.2014 US esindajana vaide ANGELS GRUPP OÜ-le väljastatud tegevusloale. Tegevusloa väljastamine rikub vaide esitaja subjektiivseid õigusi, kuna lastehoiu teenuse osutamisega on vähenenud kinnistu väärtus ning märgatavalt tihenenud liiklus Püü tänaval. Sõidukid ei pargi selleks ettenähtud kohta. Kinnistul oli omandamise hetkel väikeelamu, kus äritegevust üldiselt ei toimu. Kuna Püü tn 7/1 kinnistu maa sihtotstarbeks on elamumaa, on loa andmisel mindud vastuollu maakatastriseadusega (MaaKatS) ning ehitusseaduse (EhS) § 32 lg-tega 1 ja 3 ning § 33 lg-ga 8. Vaide esitaja palus, et ANGELS GRUPP OÜ-le väljastatud tegevusluba tunnistatakse kehtetuks SHS § 219 lg 1 p 5 alusel. US kinnitas 09.04.2014 vaide esitamist tema huvides. 3. Harju maavanem jättis 21.04.2014 vaideotsusega nr 1-1/803-k US-i vaide rahuldamata.

3-14-51320 2(4) 4. US esitas 30.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju maavanema 05.02.2014 korralduse nr 267-k tühistamiseks. Väljastatud tegevusluba rikub kaebaja õigusi. Kaebajale kuulub ridaelamuboks aadressil Püü 7/2, Tallinn ning kaebaja omab ühist piiri Püü 7/1 kinnistuga. Lapsehoiuteenuse osutamise tõttu on oluliselt kasvanud Püü tänava liiklustihedus ning lapsi lastehoidu viivad autod pargivad tihti selleks mitte ettenähtud kohtadele. Tihti pargitakse autod ka kaebaja kinnistule või Püü tn 7 hoovi värava ette, takistades sellega teiste elanike liikumist ning tekitades võimalikke liiklusohtlikke olukordi. Püü 7/1, Tallinn asuv ridaelamuboks ei ole ehitatud äritegevuseks, mistõttu ei ole ehitise planeerimisel arvestatud ka kümnete autode parkimisega. Harju Maavalitsus oleks pidanud tegevusluba väljastades antud asjaolu arvestama. Lisaks suurenenud liiklustihedusele on oluliselt suurenenud ka müratase, nii autode kui ka laste poolt tekitatud müra osas. Lapsed veedavad mitu tundi päevas väljas mängides. Kuna tegemist on suhteliselt vaikse ja rahuliku enamjaolt eramajadest koosneva ümbruskonnaga, on mürataseme suurenemine oluliselt tuntav ja häirib naaberkinnistuid. Tegevusloaga lubatud 10 lapse asemel on enamus päevadel hoopis 15-20 last, mis oluliselt suurendab laste poolt tekitatud müra. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on Püü 7/1, Tallinn asuva kinnistu puhul tegemist 100% elamumaaga, mistõttu ei oleks Harju Maavalitsus tohtinud tegevusluba väljastada. 5. Tallinna Halduskohus tagastas 29.07.2014 määrusega US-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. SHS-st ega sotsiaalministri 15.01.2009 määrusest nr 8 ei tulene lapsehoiuteenuse osutamise loa andjale kohustust kontrollida, kas teenuse osutamise koht vastab ärimaa sihtotstarbele, ehitisele väljastatud kasutusloale. Samuti ei tulene viidatud õigusaktidest haldusorganile kohustust kontrollida, kas selliseks äritegevuseks loa väljastamisel võib liiklustihedus ja senine parkimiskorraldus muutuda või kas mõni teenuse saajatest võib parkida oma sõiduki naaberkinnistule, rikkudes sellega kinnisasja omaniku õigusi. Ühtlasi ei saa järeldada SHS § 215 sõnastusest, et haldusorganile tuleneks õigust keelduda lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloa väljastamisest eeltoodud põhjustel või juhul, kui teenuse osutaja ümberkaudsed naabrid on rahulolematud seetõttu, et teenuse osutamisega võib tõusta müratase. Pigem võib viidatud normidest järeldada, et nende lõplikuks eesmärgiks on tagada ohutu ja hea kvaliteediga teenuse osutamine lastele. Seega saab rikkuda taotleja poolne tegevusloa nõuete rikkumine, sh ka ettenähtust suuremale arvule lastele teenuse osutamine, eelkõige laste õigusi ning ka lapsevanema (kui ühe lapsehoiuteenuse lepingu sõlminud isiku) õigusi. Mõistetav on, et varem vaikses ja valdavalt eramajadest koosnevas piirkonnas võib 10-20 lapse poolt põhjustatud müra taseme tõus olla kinnistu omaniku jaoks häiriv, nagu ka ebaõigesti kinnistul parkimine. Nimetatud asjaoludest ei saa siiski tuletada kaebajale kaebeõigust Harju maavanema 05.02.2014 korralduse nr 1-1/267-k vaidlustamiseks, isegi kui äritegevusega kaasneb ka see, et teenuse saajast kolmandad isikud võivad toime panna parkimiskorralduse ja valduse rikkumisi. Maavanem on tegevusloa andmisel seotud seaduses antud kaalutlusõiguse piiridega ehk ta võib tegevusloa andmisest keelduda üksnes seaduses loetletud alustel. Kuna kaebaja viidatud asjaolude arvesse võtmiseks ei ole maavanemale seaduses antud volitust, tähendaks tegevusloa andmisel nende asjaolude arvestamine haldusorgani poolt kaalutlusõiguse kuritarvitamist ja selline maavanema otsus tuleks vaidlustamise korral tühistada. Samuti ei ole kohtul võimalik kohustada maavanemat arvestama tegevusloa andmisel kaalutlusega, millega arvestamist ei ole seaduses ette nähtud. Seetõttu puudub kaebajal kolmandale isikule antud tegevusloa vaidlustamisel kaebeõigus ja kohus tagastab kaebuse. Kaebaja taotlenud ka ANGELS GRUPP OÜ suhtes järelevalve läbiviimist. Maavanema vastuse kohaselt on taotlus veel lahendamata. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Harju maavanemalt ANGELS GRUPP OÜ suhtes mingisuguse konkreetse järelevalvemeetme kohaldamist ning väljastatud tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Kaebajal on subjektiivne õigus

3-14-51320 3(4) üksnes selleks, et Harju maavanem vaataks kaebaja taotluse õiguspäraselt läbi ning vastaks kaebajale põhjendatult. Kuna maavanem ei ole seni kaebaja taotlust lahendanud ning mõistlik aeg taotluse lahendamiseks ei ole ilmselgelt möödunud, on kaebus järelevalvemeetmete vaidlustamise osas veel ennatlik. Kaebajal on edaspidi võimalik pöörduda järelevalvemenetluses tehtava otsuse vaidlustamiseks kohtusse, kui ta leiab, et selles on esitatud ilmselgelt ebaõiged põhjendused või puuduvad põhjendused sootuks. Ka on kaebajal kaebeõigus juhul, kui Harju maavanem viivitab ebamõistlikult kaua kaebaja taotlusele vastamisel. Kohus nõustub kaebaja õiguskaitsevahendite osas maavanema 21.04.2014 vaideotsuses esitatud seisukohaga, et ehitise ja kinnisasja sihtotstarbelise kasutuse üle järelevalve teostamine on vastavalt Tallinna linna ja Maa-ameti pädevuses. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimiseks Tallinna linna poole (EhS § 62 lg 2 p 4) ning maakasutuse nõuete rikkumise kontrollimiseks Maa-ametisse. Samuti, kui kaebaja leiab, et teise kinnisasja mõjutuste levimine tema kinnisasjale kahjustab oluliselt tema kinnisasja kasutamist, on tal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtusse (AÕS § 143 lg 1). Lisaks on kaebajal võimalik taotleda kohalikult omavalitsuselt ajutiste või alaliste liikluspiirangute seadmist (liiklusseaduse (LS) § 12 lg 1 ja lg 3 p 3). 6. US esitas 21.08.2014 halduskohtu 29.07.2014 määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis 09.09.2014 määrusega menetlusse ja 16.09.2014 määrusega rahuldamata jättis ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. US palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 29.07.2014 määrus. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuivõrd Harju maavanema poolt väljastatud tegevusloaga rikutakse oluliselt määruskaebuse esitaja õigusi, siis peab olema ka õigus nimetatud dokumenti vaidlustada. Kui Harju maavanem oleks tegevusloa väljastamisel kaalunud kõiki olulisi asjaolusid, siis ei oleks tegevusluba väljastatud ning kaebaja õigusi ei oleks rikutud. Tegevusloa väljastamisel ei tohiks luua olukorda, mis annab aluse teiste ümberkaudsete elanike õiguste rikkumiseks. Harju maavanema väljastatud tegevusluba ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, seega ei ole õiguspärane. Ainuüksi asjaolu, et sotsiaalhoolekandeseadusest ega sotsiaalministri 15.01.2009 määrusest nr 8 ei tulene lapsehoiuteenuse osutamiseks loa andjale kohustust kontrollida, kas teenuse osutamise koht vastab ärimaa sihtotstarbele, ehitisele väljastatud kasutusloale ning kas selliseks äritegevuseks loa väljastamisel võib liiklustihedus ja senine parkimiskorraldus muutuda või kas mõni teenuse saajatest võib parkida oma sõiduki naaberkinnistule, rikkudes sellega kinnisasja omaniku õigusi, ei anna Harju maavanemale alust väljastada tegevusluba, mis on vastuolus nii EhS kui ka MaaKatS-ga, kuivõrd kinnistul, mida teenuse osutamiseks kasutatakse, ei ole lubatud äritegevus. 8. Harju maavanem palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Harju maavanem nõustub halduskohtu põhjendustega ja soovib rõhutada järgmist. Kaebaja on käesoleva ajani vältinud realiseerimast õiguskaitsevahendit, milleks on hagi esitamine enda naabrusõigustest tulenevate õiguste kaitseks. Selle õiguse kasutamine ei ole mingil kombel sõltuvuses käesoleva haldusasja menetluslikust järelmist. Vastustaja hinnangul on enamik kaebuse väiteid sisuliselt seostatavad naabrusõiguste rikkumisest tulenevaga, kuid kaebaja ei ole mõistnud, et naabrusõigustest tuleneva kaitsmine ei saa olla avaliku halduse ülesanne ning Harju maavanem ei saa olla see isik, kes lahendab naabrite vahelisi vaidlusi.

3-14-51320 4(4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Halduskohus leidis õigesti, et maavanem on tegevusloa andmisel seotud SHS-s antud kaalutlusõiguse piiridega, ehk ta võib tegevusloa andmisest keelduda üksnes SHS-s loetletud alustel. Maavanem ei ole kohustatud tuvastama neid asjaolusid, mis ei ole seaduses sätestatud. 10. Halduskohus leidis ka õigesti, et juhul, kui maavanem oleks arvestanud tegevusloa väljastamisel kaebuses toodud asjaoludega (suurenenud liiklustihedus ja sellest tingituna suurenenud müratase; Püü 7/1 asuv ridaelamuboks ei ole ehitatud äritegevuseks ja et kinnistu puhul on tegemist 100% elamumaaga), oleks tegemist olnud maavanema poolt kaalutlusõiguse kuritarvitamisega ja selline maavanema otsus oleks tulnud vaidlustamise korral tühistada. 11. Määruskaebuse esitaja väitel ei oleks maavanem tohtinud väljastada tegevusluba osaühingule, kuna kinnistul, mida teenuse osutamiseks kasutakse, ei ole lubatud äritegevus. Kaebaja viitab siinkohal EhS ja MaaKatS-le. Ringkonnakohus märkis juba eelnevalt, et maavanem ei tohtinud lähtuda muudest kaalutlustest tegevusloa väljastamisel, kui vaid nendest, mis on SHS-s märgitud. Halduskohus on õigesti viidanud, et ehitise ja kinnisasja sihtotstarbelise kasutuse üle järelevalve teostamine on vastavalt Tallinna linna ja Maa-ameti pädevuses. Kaebajal on võimalik oma naabrusõiguste kaitseks pöörduda maakohtusse. 12. Halduskohus on õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse selle esitajale tagastanud. 13. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 29.07.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi