2-13-49853/22 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Priks Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2014, Valga kohtumaja Tsiviilasja nr 2-13-49853 Tsiviilasi AS X hagiavaldus A.L. ja L.A.L. vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS X (rk xxxxxxxx; asuk x; esindaja P. K.; epost x) Kostja I: A.L. (ik xxxxxxxxxxx; eluk x; e-post x) Kostja II: L.A.L. (ik x; eluk x; e-post x) RESOLUTSIOON Jätta AS X hagi A.L. ja L.A.L. vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebekord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. AS X esitas 23.10.2013. a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagi A.L. ja L.A.L. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 31.10.2013. a ning üritas hagimaterjale kostjatele kätte toimetada hageja poolt avaldatud aadressidel. 08.11.2013. a tegi kohus rahvastikuregistrist päringu, mille kohaselt kostjate registrijärgne aadress oli juba al 2009. a Soome. Ühele kostjatest õnnestus dokumendid kätte toimetada, kuid vastust ei tulnud. 21.04.2014. a jättis kohus hagiavalduse läbi vaatamata, kuna kohtualluvuse sätete kohaselt ei kuulunud asi lahendamisele Eesti kohtus. 2. 24.04.2014. a saabus hageja määruskaebus, mille Tartu Ringkonnakohus rahuldas ning saatis asja maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kostjate elukoht on Soomes, kuid kohus oleks pidanud kostjatelt küsima arvamust asja alluvuse kohta. 12.08.2014. a tegi kohus kostjatele kirja, milles küsis nende arvamust kohtualluvuse kohta. 13.11.2014. a saabus kohtule kostjate vastus, millega kostjad vaidlevad vastu kohtualluvusele, kuna elavad alaliselt Soomes ja soovivad, et asja lahendataks kostjate elukohajärgses kohtus.

2/2 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 ja 2 järgi rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohtus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. 4. Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001, 22. detsember 2000, kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades artikkel 15 lg 1 sätestab, et küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse II peatüki 4. jao alusel, kui tegemist on: a) kaupade järelmaksuga müügi lepinguga, või b) osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga või c) kõigil ülejäänud juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis kutsevõi äritegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Määruse nr 44/2001 II peatüki 4. jaos asuva artikli 16 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. 5. Kohus leiab, et kostjad on tarbijad määruse nr 44/2001 artikli 15 lg 1 tähenduses. Kostjate rahvastikuregistrijärgne elukoht on alates 2009. a augustist Soome Vabariigis. Käesolevalt elavad kostjad aadressil x. Kostjatel puudub rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress Eestis. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kostjate alaline elukoht ei ole Eestis, vaid hoopis Soome Vabariigis ning seda on kostjad ka ise kinnitanud. Arvestades kostjate alalist elukohta, samuti asjaolu, et kostjad on tarbijad ning nad vaidlevad Eesti kohtualluvusele vastu, leiab kohus, et käesolevat hagi A.L. ja L.A.L. vastu ei saa Eesti kohtusse esitada. 6. TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi kui kohus ei ole pädev asja lahendama, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kuna AS X hagi A.L. ja L.A.L. vastu ei allu Eesti kohtule, tuleb hagi jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Priks kohtunik