Legislator Case Law & Legislation
1-14-9276/4 AI generated

1-14-9276/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-14-9276/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-14-9276

Legislator headnote

AI generated

1-14-9276/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1-14-9276

Keywords

AI generated
bus driver unauthorized vehicle misappropriation negligence of truck driver vehicle owner liability stolen vehicle private use of motor vehicle
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-14-9276

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 13.novembril.2014.a Tallinnas

Kriminaalasja number 1-14-9276 (14230200333)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo

Tõlk

Kriminaalasi P.V süüdistuses KarS § 215 lg 1, § 424

järgi kokkuleppemenetluses.

Prokurör Deniss Medvedev

Süüdistatav P.V,

isikukood XXX; XXX Tallinn; EV kodakondsusega;

põhiharidusega; emakeeleesti keel; töökoht XXXOÜ, autopesija. Varem kriminaalkorras karistatud:

1. Harju Maakohtu 02.09.2009 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 3 aastat 9 kuud, millest 9 kuud vangistust määrati KarS § 74 lg alusel kohesele ärakandmisele ning 3 aastat vangistust jäeti tingimisi kohaldamata katseajaga 3 aastat. Koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse alguseks loeti 03.03.2009. Vabanes 03.12.2009. Katseaja viimane päev oli 02.12.2012.a.

1-14-9276

2

2. Harju Maakohtu 06.05.2014.a. kohtuotsusega KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat

Tõkend: elukohast lahkumise keeld

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313,

Süüdi tunnistada P.V KarS § 215 lg 1 ja KarS § 424 järgi ning mõista liitkaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus, s.o Harju Maakohtu 06.05.2014.a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistusvangistus 6 (kuus) kuud kaetuks käesolevas kriminaalasjas mõistetud raskema karistusega, s.o vangistusega 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud.

Mõistetud liitkaristusest jääb 6 (kuus) kuud vangistust täielikult täitmisele pööramata Harju Maakohtu 06.05.2014.a. kohtuotsusega määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 8 (kaheksa) kuud vangistust jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata, kui P.V ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1, lg 2 p-s 2 ettenähtud kontrollnõueid, milliste kohaselt on ta kohustatud:

• elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX ;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada P.V katseajal mitte tarvitama narkootikume.

Katseaja alguseks lugeda 13.11.2014.a.

1-14-9276

3

Tõkendelukohast lahkumise keeldtühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid. 1 CD plaat jätta toimikusse.

Tsiviilhagi. Ei ole esitatud.

Kriminaalmenetluse kulud. P.V-lt välja mõista kriminaalmenetluse kulud järgmiselt:

1. II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532 (viissada

kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti.

2. Kaitsjatasu summas 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot.

3. Joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud summas 131 (sada kolmkümmend üks) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo nii rahalise karistuse kui ka

kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega süüdistatava(te)le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukohavõi e-posti aadressile.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult

seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka

faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

SÜÜDISTUS

1-14-9276

4

P.V süüdistatakse selles, et 26.03.2014 kella 13:00 ja 18:16 vahelisel ajal Harju maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXXasuvast XXXOÜ autopesulast võttis ta omavoliliselt

oma ajutisse kasutusse Swedbank Liising AS-le kuuluva ja XXX(ehk P.V venna)

vastutavas kasutuses oleva sõiduauto Toyota Avensis reg.nr-ga XXX, VIN-kood XXX, väljalaskeaasta 2005, väärtusega 5 500 eurot. See sõiduauto oli sinna pesulasse toodud 26.03.2014 kella 13:00 paiku kliendi poolt, kelleks oli P.V isa XXX, kes andis P.V-le kui autopesula töötajale üle sõiduauto koos selle võtmega. Peale kliendi lahkumist võttis P.V

sõiduauto enda kasutusse – istus rooli ja sõitis sõiduautoga autopesulast ära omavoliliselt, s.t

sõiduauto seadusliku valdaja ning kasutaja teadmata ja nõusolekuta. Sõiduautot kasutas P.V autojuhina kuni kella 18:16, millise kellaaja paiku sõitis ta Harju maakonnas XXX vallas Vaskjala külas XXX-Aruküla tee 4-ndal kilomeetril sõiduteelt välja selliselt, et tema juhitav auto sattus kraavi ja rullus katusele.

Juhtides eeltoodud asjaoludel sõiduautot (mootorsõidukit) oli P.V joobeseisundis, s.o

narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise käitumisega rikkus P.V liiklusseaduse § 69 lg 1 (kuni 01.07.2014 kehtinud redaktsioonis) nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis,

s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Alates 01.07.2014 sisalduvad sellised nõuded liiklusseaduse § 69 lg-s 1 esimeses lauses, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis, ning

korrakaitseseaduse 36 lg-s 1, kus on sätestatud, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub

väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani P.V oma tahtliku tegevusega toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, ning KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU

Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas sõlminud järgmise kokkuleppe:

Prokurör taotleb kohtus süüdistatava P.V karistamist KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus, s.o Harju Maakohtu 06.05.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-3859 mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o vangistus 6 (kuus) kuud kaetuks käesolevas kriminaalasjas mõistetud raskema karistusega, s.o vangistusega 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud. Mõistetud liitkaristusest jääb 6 kuud vangistust täielikult täitmisele pööramata tingimustel, mis on määratud Harju Maakohtu 06.05.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-3859.

1-14-9276

5

Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 8 kuud vangistust jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata, kui P.V ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1, lg 2 p-s 2 ettenähtud kontrollnõueid, milliste kohaselt on ta kohustatud:

• elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX ;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

• mitte tarvitama narkootikume.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud

selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on

kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe

on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub P.V talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik Julia Vernikova