1-14-8126/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedvarasem karistatus: kriminaalkorras varasemalt karistamata tõkend: 12.07.2014. a kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Niina Agarjova Süüdi tunnistada J.B KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.
Legislator headnote
AI generated1-14-8126/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: KarS § 64 lg 1 alusel mõista J.B Mikule liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.
Full text
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. novembril 2014. a Tartu Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-14-8126
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Tõlk
- Kriminaalasi
J.B süüdistuses KarS § 121 ja § 120 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Allar Nisu Süüdistatav J.B
elukoht: XXXX; isikukood: XXX;
varasem karistatus: kriminaalkorras varasemalt karistamata tõkend: 12.07.2014. a kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Niina Agarjova
RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada J.B KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.
Süüdi tunnistada J.B KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel mõista J.B Mikule liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.07.2014. a – 12.07.2014. a, s.o 3 (kolm) päeva, J.B Miku poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.B ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning määratud kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg-le 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:
• elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX
• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
J.B Mikule kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.B Mikult riigituludesse menetluskuludena sundraha osa
300 (kolmsada) eurot. Jätta riigi õigusabi kulud (ükssada) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud (kolmsada) eurot tasumisele ositi
(kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, on tasumise lõpptähtaeg 28.11.2015. a.
Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X)
· DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X).
Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber. J.B Miku viitenumber menetluskulude tasumisel on: 99914700032747.
Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu
J.B süüdistatakse selles, et tema 21.03.2014 kella 22.00 paiku Tartumaal, XXX vallas, XXX külas asuva XXX talu elumajas lõi tekkinud tüli käigus A.K. noaga ühel korral vastu paremat kätt, kahel korral vasemale rinnapiirkonda ning ühel korral parema põse piirkonda. Sellise tegevusega tekitas J.B A.K. füüsilist valu ning tervisekahjustusi – 10 cm suuruse haava parema põse piirkonda, 4 cm suuruse haava parema küünarliigese piirkonda ning 2 cm suuruse haava vasemale poole rindkeresse. Lisaks süüdistatakse J.B selles, et tema, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid 2014. aasta juunikuus lõi Tartumaal, XXX vallas, XXX alevikus, XXX asuvas korteris rusikaga vähemalt kahel korral M.L. vasema kõrva pihta, tekitades sellega M.L. füüsilist valu. Lisaks süüdistatakse J.B selles, et tema üritas 07.07.2014 kella 06.45 paiku Tartumaal, XXX vallas, XXX alevikus, XXX maja ees lüüa A.G. näo piirkonda, surudes oma parema käe rusikasse, misjärel tegi löögiliigutuse A.G. näo suunas. Tegu jäi aga katsestaadiumisse, kuna A.G. õnnestus löögi eest eemale põigata ning sündmuskohalt minema joosta. Lisaks süüdistatakse J.B selles, et tema 09.07.2014 hilisõhtul ning ööl vastu 10. juulit 2014 peksis Tartumaal, XXX vallas, XXX alevikus, XXX asuvas korteris M.L. rusikaga näkku, misjärel haaras ta M.L. juustest ning tiris tema peast juuksesalgu välja. Sellise tegevusega tekitas J.B M.L. füüsilist valu ja tervisekahjustusi – hematoomid parema silma piirkonda ning marrastuse pealaele. Teiste inimeste tervise kahjustamisega, löömisega, peksmisega ning valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani J.B toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
J.B süüdistatakse veel selles, et tema 22.03.2014, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, ähvardas kolmanda isiku – M.L. vahendusel A.K. tapmisega, helistades kohtueelses menetluses tuvastamata kohast M.L., kellele ütles: „Parem oleks, et A. avaldust politseisse ei tee, muidu tulen ja tapan mõlemad ära ja panen tarele tule otsa“. Arvestades J.B Miku varasemat vägivaldset käitumist ning tema isikuomadusi, tunnetas A.K. reaalset ohtu oma elule ning kartis ähvarduse täideviimist. Samuti süüdistatakse J.B selles, et tema 07.07.2013 kella 06.45 paiku Tartumaal, XXX vallas, XXX alevikus, XXX maja ees ähvardas A.G. tapmisega, öeldes A.G.: „Küll ma suu kätte saan, kuradi lits. Ja kui kätte saan, siis maha löön“. Arvestades J.B Miku poolt A.G. suhtes vahetult enne ähvardamist toime pandud rusikaga löömise katset, J.B Miku agressiivsust teo toimepanemise ajal ning tema isikuomadusi, tunnetas A.G. reaalset ohtu oma elule ning kartis ähvarduse täideviimist. Tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani J.B toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
KarS §-s 121 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.B Mikule karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust ning KarS §-s 120 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga, mistõttu mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 10.07.2014-12.07.2014 karistusaja hulka, mistõttu on lõplikuks karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui J.B ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas
Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et J.B on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.B
J.B süüdi tunnistada KarS § 120 ja § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Tsiviilhagi esitatud ei ole.
III Kohtu seisukoht menetluskulude osas
Menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot (tl 48- 49), kohtumenetluses makstud tasu 40 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
J.B Miku poolt tasumisele kuuluv menetluskulude kogusumma on 632,50 eurot.
KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.
J.B Mikule on määratud töövõimekaotus 80%. Tema sissetulekuks on pension 280 eurot kuus. Lisaks on ta 2 kuud saanud töötasu puude pakkimisel ca 70 eurot nädalas, seda juhul kui tööd on. Tema ülalpidamisel on 14-aastane tütar. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine J.B Mikule ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 300 eurot. Vähendatud sundraha summa ühe korraga tasumine käib J.B Mikule tema sissetulekuid arvestades samuti üle jõu, mistõttu tuleb anda talle võimalus tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ingeri Tamm Kohtunik