3-14-52266/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-52266 Määruse kuupäev

12. november 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses 18.01.2014 toimunud läbiotsimisega, mille ajal ei olnud võimalik vett soojendada Resolutsioon

1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus.

2. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

3. Määruse ärakiri saata kaebajale. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud

1. Aleksei Maksimov esitas 28.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud avaldusena). Kaebuse kohaselt pöördub A. Maksimov kohtusse teistkordselt. Kaebaja märgib, et hagi summas

50 eurot moodustub selle eest, et 18.01.2014 suleti vanglas sektsioon nr 8 kell 11.00, toimus läbiotsimine, mis vältas lõunani ja sellega võeti võimalus vett soojendada. A. Maksimovi arvates toimus läbiotsimine väga kaua, mis on lubamatu, kuna lõunaks oli vaja ettevalmistusi teha. A. Maksimov ootab vastust. Kaebusele on lisatud A.Maksimovi 22.01.2014 kirjutatud vene keelne kahju hüvitamise nõue, millel puudub Tartu Vangla registreerimismärge.

2. Tartu Halduskohtu 14.10.2014 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti 10-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus osutas, et kaebaja peab välja tooma, kas tekkinud kahju on varaline või mittevaraline ning selgitama, kuidas on hüvitise suurus arvestatud. Juhul, kui tekkinud kahju on mittevaraline, tuleb kaebajal täpsustada, millisel RVastS § 9 lg-s 1 toodud alusel ta hüvitist nõuab. Kaebaja pidi esitama kohtule ka tõendid, mis tõendava kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. A. Maksimovil tuli kaebusele lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või esitada menetlusabi taotlus.

3. 03.11.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi pöördumine, milles kaebaja märgib, et sai kohtu 14.10.2014 määruse. A. Maksimov lisab, et siiani ei ole kaitsjat, rikutud on võrdsuse põhimõtet kohtus ning kaebaja ootab kaitsjat.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Tartu Halduskohus andis 14.10.2014 määrusega kaebajale võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 20.10.2014 määruse koos tõlkega kätte 29.10.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 30.10.2014 ja kümme päeva möödus 08.11.2014. HKMS § 67 lg-st 4 tulenevalt loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval tööpäeval. Seega oli viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10.11.2014. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kaebusele lisatud dokumentide pinnalt. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. Kaebuse täpsustamiseks esitatud küsimused olid kohtu hinnangul sellised, milledele vastamine ei vajanud juriidilisi teadmisi ning kaebaja oleks pidanud osundatud puudused kõrvaldamata.

5. Kaebaja ei ole kohtu poolt antud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud ega esitanud ka taotlust puuduste tähtaja pikendamiseks. Kohus on seisukohal, et ilma kaebaja poolsete selgituste esitamiseta ei ole A. Maksimovi kaebus menetletav. Samuti on kaebuselt riigilõivu tasumata jätmine kaebuse puudus, mis takistab kaebuse menetlusse võtmist. Tulenevalt eeltoodust tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel Aleksei Maksimovi kaebuse haldusasjas nr 3-14-52266.

6. Kaebaja on taotlenud ka talle kaitsja võimaldamist. Kohus saab käesolevas asjas esitatud taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei pea kohus kaebajale riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mida kohus antud juhul on ka kaebust käiguta jättes teinud. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A. Maksimovi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik