2-14-12497/17 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

2-14-12497

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 13.novembril 2014.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-12497 Tsiviilasi

Litagra OÜ hagi Ambla Agro OÜ vastu võla ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Litagra OÜ, registrikood 11280089, asukoht Aardla 25E Tartu, lepinguline esindaja Tanel Pürn, vandeadvokaat, epostx Kostja: Ambla Agro OÜ, registrikood 11449884, aadress Pikk

32 Ambla alevik Ambla vald Järvamaa, lepinguline esindaja Brigitta Mõttus, e-postx

Tsiviilasja hind

113 843.26 eurot

Menetluse liik Kirjalik menetlus (TsMS § 403)

RESOLUTSIOON

1. Litagra OÜ hagi rahuldada.

2. Välja mõista Ambla Agro OÜ-lt Litagra OÜ kasuks 103 086.46 eurot (ükssada kolm tuhat kaheksakümmend kuus eurot ja 46 senti), sealhulgas põhivõlg 89 640.40 eurot ja viivis 13 446.06 eurot. 3.Välja mõista Ambla Agro OÜ-lt Litagra OÜ kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud alates 13.11.2014.a. kuni põhinõude, 89 640.40 euro, täieliku tasumiseni 1% põhinõude summalt kuus.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jätta kostja Ambla Agro OÜ kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

2-14-12497

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Ambla Agro OÜ on ostnud korduvalt OÜ-lt Litagra kaupu (teravilju jms), kuid viimaste aastate jooksul on kostjal tekkinud võlg, mida tänaseks päevaks ei ole tasutud. Kostja on andnud võla tasumiseks mitmeid lubadusi, 15.01.2013 sõlmiti kokkulepe võla 89 685.40 euro tasumiseks, mida kostja järjekordselt ei täitnud. 01.11.2013 kirjas hagejale palus kostja pikendada võla maksetähtaega kuni 30.12.2014, makstes alates detsembrist 2013 igakuiselt 8000 eurot kuni võla lõpliku tasumiseni. Võla suurust arvestades ei soovinud hageja maksetähtaja pikendamist ilma tagatiseta ning saatis kostjale nõude võla tasumiseks, mille peale kostja palus vastamiseks lisaaega, kuid ei ole seejärel täiendavalt kontakteerunud. Hageja on nõude esitamisel tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, § 101 lg 1 p-dele 1, 3,

4 ja 6 ja § 101 lg-le 2 ning nõuab kostjalt põhivõlga 89 640.40 eurot ja viivist arvestusega 1% kuus vastavalt hageja 06.08.2014 esitatud täpsustusele hagi esitamise seisuga summas 13 446.06 eurot ja pärast otsuse tegemist viivist TsMS § 367 alusel 1% kuus kuni nõude täieliku täitmiseni.

Kostja vastuväited Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja ja kostja vahel eksisteerib suuline müügileping ning kostja on omandanud hagejalt kaupu (teravilja jms) ning kaupade eest on tasumata kokku 89 640.40 eurot. Kostja soovib rõhutada, et võlgnevus ei ole tekitatud pahauskselt ning kostja on pakkunud erinevaid lahendusi võlgnevuse likvideerimiseks, kuid hageja ei olnud nõus kahjuks kokkulepet sõlmima. Samas vaidleb kostja vastu hageja viivisenõudele ja leiab, et kuigi hageja võib esitada viivisenõude ka alles kohtumenetluses, on hageja selline käitumine hea usu põhimõtte vastane. Pärast hagejapoolsete viivise arvestuste esitamist 22.09.2014 kostja viivise arvestuskäigu õigusele vastuväiteid ei esita, kuid kostjale jääb arusaamatuks, kas hageja on oma nõuet suurendanud või jääb oma nõude, s.o. 103 086.46 eurot, juurde. Kostja leiab, et kuna hageja on põhjendamatult loobunud kohtuväliselt kokkuleppeid võlgnevuse likvideerimise osas sõlmimast ning kompromissi pole saavutatud ka kohtumenetluses, on viivisenõue põhjendamatu. Alternatiivselt palub kostja vähendada väljamõistetavat viivisesummat.

Kohtu seisukoht

1. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel kehtis kauba ostu-müügileping ning kuigi kostja on väitnud suulise lepingu olemasolu, on hageja esitanud 19.04.2010.a sõlmitud kauba ostu-müügilepingu (tl 55-57). Nimetatud lepingu p-st 4.1 tuleneb kostja kui ostja kohustus tasuda hagejale kui müüjale kauba eest arve alusel ja arvel näidatud tingimustel. Hageja on esitanud ka arved, millest lähtudes on ta kostja põhivõlga 89 640.40 eurot arvestanud (tl 58-78). Kostja ei ole põhivõlga vaidlustanud ning 15.01.2013 on poolte vahel sõlmitud selle tasumiseks võla maksegraafik, millest ei ole kostja suutnud kinni pidada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Seega on hageja nõue põhivõla tasumiseks summas 89 640.40 eurot seaduslik ja põhjendatud.

2. 19.04.2010 ostu-müügilepingu p 4.3 kohaselt on kokku lepitud viivise maksmises 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja on selgitanud, et vastutulekuna lepiti hiljem kokku viivises 1% kuus (tl 5). Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus pooled on kokku leppinud viivises ning selle määra hiljem võlgnikule soodsas suunas korrigeerinud, ei saa kuidagi rääkida hea usu põhimõtte rikkumisest võlgniku suhtes. Viivisenõue ei saanud kostjale tulla ka üllatusena, kuna hageja poolt esitatud arvetel, mille järgset tasumist ta nõuab, on märgitud viivis ning esitatud on 14.06.2013 viivisearve (tl 79). Viivisenõude esitamine ei saanud olla kostjale ootamatu lisaks seetõttu, et viivise tasumise kohustus tulenes poolte vahel sõlmitud ostu-müügilepingust ning hageja on nõudnud kostjalt viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt lepinguga ettenähtud määras. Viivisenõude põhjendatuste hindamisel tuleb arvestada, et kostjal tekkis võlgnevus hageja ees juba

2-14-12497

ligikaudu 2 aastat tagasi. Kostja on väitnud, et hageja käitumine viivisenõude esitamisel on hea usu põhimõtete vastane, kuid kostja on oma vastavaid väiteid sisustanud üksnes sellega, et hageja pole olnud kompromissialdis, mis tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Hageja on kostjaga sõlminud maksegraafiku, kuid kostja seda täitnud ei ole. Hageja seisukoht on, et hagiavalduse esitamisega ei ole ta kiirustanud just seetõttu, et anda kostjale võimalus võlgnevuse tasumiseks, samas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks reaalselt hakanud võlgnevust tasuma. Hageja on 22.09.2014 esitanud vastavalt kostja nõudmisele viivisarvestuse 30.09.2014 seisuga, kuid vastavat nõuet viivise suurendamiseks ta esitanud ei ole ja kostja on õigustatult osundanud sellele, et viivisenõude suurendamisel tulnuks hagejal tasuda täiendav riigilõiv. Eeltoodust lähtudes arvestab kohus 22.09.2014 esitatud hageja menetlusdokumenti üksnes viivisearvestusena, mille arvestuskäigu õigusele kostjal vastuväiteid ei ole. Pooltevahelise lepingu VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja on alternatiivselt palunud vähendada väljamõistetavat viivisesummat, kuid jätnud oma taotluse sisustamata. Võrreldes põhinõudega ei ole viivisenõue ebamõistlikult suur ning on kooskõlas vastava kohtupraktikaga, mistõttu jätab kohus viivisesumma vähendamata. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud TsMS § 367 alusel viivist alates kohtuotsuse tegemisest.

Eeltoodust lähtudes on hageja poolt nõutud põhivõlg ja viivis seaduslik ja põhjendatud.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik