3-14-50466/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

12.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50466

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla

vastu kahju hüvitamiseks summas 26 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus

määruskaebuse esitaja kaebuse tagastamise osas muutmata (resolutsiooni p 1).

2. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 07.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis,

et vangla tagastas määruskaebuse esitaja vanglale esitatud 52 avaldust määruskaebuse esitaja

asemel A. Mininile. Määruskaebuse esitaja selgitas, et vangla süül sattusid isikuandmed ja

informatsioon, mis ei olnud mõeldud kolmandale isikule, teise kinnipeetava kätte.

Määruskaebuse esitaja palus selle rikkumise eest kohtul välja mõista vanglalt 26 000 eurot,

s.o 500 eurot iga avalduse eest. Lisaks palus määruskaebuse esitaja kohtul pöörata tähelepanu

faktile, et vangla tagastas 52 vaiet, mis langeb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 alla.

Määruskaebuse esitaja märkis, et Tartu Vangla poolt vastuseta jätmine langeb täielikult VangS

§ 11 lg 5 alla.

2. Tartu Halduskohus 10.04.2014. a määrusega (tl 61-61p) tagastas määruskaebuse esitaja

kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus

märkis, et VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on

eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale

ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

Halduskohus selgitas, et eeltoodust sättest tuleneb määruskaebuse esitajale kohustus läbida

hüvitamisnõudes enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohus

märkis, et Tartu Vangla on 10.04.2014. a vastuses kohtunõudele teatanud, et määruskaebuse

esitaja ei ole esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust, milles oleks nõudnud hüvitist

selle eest, et vangla on tema esitatud 52 kahju hüvitamise nõuet tagastanud teisele

kinnipeetavale. Halduskohus leidis, et seega on määruskaebuse esitajal hüvitamisnõudes

kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Määruskaebuse esitaja esitas 21.04.2014 määruskaebuse (tl 65-65p), milles märkis, et ta

sai 10.04.2014. a määruse ning ta ei ole nõus kohtuniku arvamusega. Määruskaebuse esitaja

märkis, et vangla on ka varem jätnud analoogilistel põhjustel kaebusi vastu võtmata. Lisaks

viitas määruskaebuse esitaja, et kohtunik saadab juba mitmendat korda kaebused tagasi ning

ei anna kaitsjat kaebaja õiguste kaitseks. Määruskaebuse esitaja palus tühistada 10.04.2014. a

määrus ja anda talle kaitsja.

4. Tartu Halduskohus 23.04.2014. a määrusega (tl 69-69p) jättis käiguta määruskaebuse

esitaja määruskaebuse ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva

määruse kättesaamisest arvates. Halduskohus märkis, et määruskaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks tuleb määruskaebuse esitajal märkida andmed riigilõivu tasumise kohta

(HKMS § 205 lg 1 p 5) ja esitada halduskohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument.

Halduskohus viitas, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule

määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohus selgitas, et kui määruskaebuse

esitaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada

halduskohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

5. Määruskaebuse esitaja esitas 01.05.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 74-74p),

milles palus halduskohtul vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole tööd, sissetulekut

ega vahendeid arveldusarvel. Lisaks viitas määruskaebuse esitaja, et vangla ei väljasta

KRAHA koopiaid. Määruskaebuse esitaja märkis veel kord, et vangla poolt 52 kaebuse

tagastamisega teisele kinnipeetavale sattus määruskaebuse esitaja isiklik info kolmanda isiku

kätte. Määruskaebuse esitaja selgitas, et isiklike andmete ja probleemide avalikustamine on

seaduse rikkumine ning vangla tekitas määruskaebuse esitajale kahju sellise tegevusega.

6. Tartu Halduskohus 19.05.2014. a määrusega (tl 79-79p) vabastas määruskaebuse esitaja

riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrusele ning kohustas vastustajat esitama

Tartu Halduskohtule vastus määruskaebusele.

7. Tartu Halduskohus 02.06.2014. a määrusega (tl 90) jättis rahuldamata määruskaebuse

esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määruse peale ja edastas

määruskaebuse läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a

määruse resolutsiooni p 1 üle, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja

kaebuse.

9. Esmalt lahendab ringkonnakohus 21.04.2014 esitatud määruskaebuse (I). Seejärel

võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse esitaja esitatud riigi õigusabi taotluse

osas (II).

I

10. 10.04.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna määruskaebuse esitajal on kahju hüvitamise

nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. VangS § 1¹ lg 8 näeb vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks halduskohtule kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse

menetluse. HKMS § 47 lg 1 tulenevalt peab halduskohus kontrollima, kas kaebaja on

kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning menetluse

läbimata jätmisel ei ole kohtul õigust asja lahendada ja kaebus tuleb määrusega

tagastada juhinduvalt HKMS § 121 lg 1 p 4. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas

halduskohus on HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel õigesti veendunud, et

määruskaebuse esitaja ei ole kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest menetlusest.

11. Vaidlust ei ole selle üle, et Tartu Vangla tagastas määruskaebuse esitaja 52 kahju hüvitamise

nõuet ekslikult teisele kinnipeetavale. Kaebusest nähtuvalt ei pöördunud määruskaebuse esitaja

eelviidatud 52 kahju hüvitamise taotlusega pärast nende tagastamist halduskohtusse, vaid esitas

halduskohtule iseseisva kahju hüvitamise nõude summas 26 000 eurot seoses määruskaebuse

esitaja poolt esitatud 52 avalduse tagastamisega teisele kinnipeetavale. Kaebuses halduskohtule

selgitab määruskaebuse esitaja, et Tartu Vangla süül sattusid isikuandmed ja informatsioon, mis

ei olnud mõeldud kolmandatele isikutele, teise kinnipeetava kätte.

12. Õige on halduskohtu seisukoht, et eelviidatud kahju hüvitamise nõudega ei ole

määruskaebuse esitaja Tartu Vangla poole pöördunud. Tartu Vangla 10.04.2014. a vastusest

Tartu Halduskohtu kohtunõudele (tl 60) selgub, et määruskaebuse esitaja ei ole esitanud

vanglale kahju hüvitamise nõuet, millega ta 07.04.2014 halduskohtusse pöördus. Seega on

määruskaebuse esitajal antud nõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Seega on

halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 21.04.2014 esitatud

määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määruse muutmata.

14. Määruskaebuses palus määruskaebuse esitaja anda talle kaitsja. Ringkonnakohus

tõlgendab seda määruskaebuse esitaja soovina saada riigi õigusabi määruskaebuse

läbivaatamisel. Tartu Halduskohus on 19.05.2014. a ja 02.06.2014. a määrustes jätnud

ebaõigesti taotluse tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi

taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks

menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse esitaja riigi õigusabi

taotluse osas seisukoha alljärgnevalt (II).

II

15. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebuse esitaja 21.04.2014. a määruskaebuses

märgitut tõlgendada taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi

andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele

vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on

kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks

ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg 1 on toodud riigi õigusabi andmisest

keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida

määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt

riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste

võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel

suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna määruskaebuse esitaja

määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta

määruskaebuse lahendamist, siis on määruskaebuse esitaja võimeline oma õigusi

määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits