3-13-1476/64 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1476 Haldusasi H.A.i kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 25.10.2012 ettekirjutuse nr 39/2012 ja 25.10.2012 ettekirjutuse nr 42/2012 tühistamise nõudes ning Jõelähtme Vallavalitsuse 25.10.2012 ettekirjutuste nr 39/2012 ja nr 42/2012 alusel sunniraha rakendamise ja sunniraha sissenõudmiseks antud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — H.A., volitatud esindaja Olesja Polehhina, vastustaja — Jõelähtme vald; kolmas isik — I.A.. Menetlustoiming Määruskaebuse tagastamine ja kaebuse läbi vaatamata jätmine tuvastamisnõude osas. Resolutsioon

1. Tagastada määruskaebus selle esitajale.

2. Jätta kaebus läbi vaatamata Jõelähtme Vallavalitsuse 25.10.2012 ettekirjutuste nr 39/2012 ja nr 42/2012 alusel sunniraha rakendamise ja sunniraha sissenõudmiseks antud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

3. Tagastada määruse jõustumisel kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (15 eurot) S.A.i kontole nr xxxxxxxxxxxxxx.

4. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. H.A. esitas 09.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 1–13, 54–56), milles esitab järgmised nõuded: tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 25.10.2012 ettekirjutus nr 39/2012 osaliselt, s.o kaebaja osas; tuvastada ettekirjutuse nr 39/2012 alusel rakendatud sunniraha sissenõudmiseks antud täitekorralduse õigusvastasus; tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 25.10.2012 ettekirjutus nr 42/2012 osaliselt, s.o kaebaja osas; tuvastada ettekirjutuse nr 42/2012 alusel rakendatud sunniraha sissenõudmiseks antud täitekorralduse õigusvastasus.

2. Kohus käsitleb esmalt kaebaja 16.10.2014 esitatud määruskaebuse tagastamist (I) ja seejärel kaebuse läbi vaatamata jätmist Jõelähtme Vallavalitsuse 25.10.2012 ettekirjutuste nr 39/2012 ja nr 42/2012 alusel sunniraha rakendamise ja sunniraha sissenõudmiseks antud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamise nõude osas (II) ning lahendab riigilõivu tagastamise küsimuse (III).

I

3. 14.05.2014 määrusega (I kd, tl 143–149) lõpetas kohus kaebetähtaja rikkumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lõike 2 ja HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel haldusasja nr 3-13-1476 menetluse osaliselt, s.o nõuete osas tühistada kaebaja osas Jõelähtme Vallavalitsuse 25.10.2012 ettekirjutused nr 39/2012 ja nr 42/2012. Kaebaja esitas nimetatud määruse peale määruskaebuse. Kohus jättis 03.06.2014 määrusega (I kd, tl 169– 171) määruskaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Määruse kohaselt ei olnud määruskaebuses esitatud selgelt väljendatud taotlust vastavalt HKMS § 205 lg 1 p-le 3 ning ei olnud tasutud riigilõivu (HKMS § 205 lg 1 p 5). 11.08.2014 määrusega (I kd, tl 191–192) leidis kohus, et kaebaja ei ole 03.06.2014 kohtumääruses antud tähtaja jooksul määruskaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud. Arvestades määruse kättesaamist, tulnuks määruskaebuse esitajal määruskaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 07.08.2014. Tuginedes HKMS § 187 lg 4 ls-le 2 koostoimes HKMS § 206 lg-ga 1, tagastas kohus määruskaebuse (resolutsiooni p 1).

4. Halduskohtule saabus 17.10.2014 H.A.i määruskaebus, mis on esmalt laekunud (16.10.2014) Tallinna Ringkonnakohtusse (II kd, tl 1–2). Halduskohus jättis 20.10.2014 määrusega (II kd, tl 4–5) määruskaebuse käiguta ja andis selle esitajale puuduse kõrvaldamiseks (HKMS § 205 lg 1 p-de 1–4 ja lg 2 nõuetele vastava määruskaebuse esitamiseks) 10-päevase tähtaja, mis hakkab kulgema määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kohus hoiatas, et määruskaebuse puuduste kõrvaldamata jätmisel võib kohus määruskaebuse selle esitajale HKMS § 187 lg 4 teise lause alusel tagastada.

5. Kohtule saabunud väljastusteate (II kd, tl 8) kohaselt on kaebajale püütud 20.10.2014 kohtumäärust kätte toimetada kahel korral: 23.10.2014 kell 12:35 ja 28.10.2014 kell 8:00. Esimese kättetoimetamiskatse kohta on kättetoimetaja märkinud: „I katsel lubas ise järgi tulla, keeldus vastuvõtmast“. Teisel korral ei olnud adressaati väljastusteatel tehtud märkuse kohaselt kodus.

6. HKMS § 206 lg-st 1 ja § 187 lg-st 4 koostoimes tuleneb, et kui määruskaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega määruskaebuse käiguta ja annab mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui määruskaebuse esitaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus määruskaebuse määrusega selle esitajale. Eelnevalt punktis 5 esitatud asjaoludel tuleb pidada määruskaebuse kätte toimetatuks hetkest, mil kaebaja on keeldunud kohtumäärust vastu võtmast ning lubanud sellele ise järele minna. Sellele päevale (so 23.10.2014) järgnevast päevast hakkas kulgema 10-päevane tähtaeg määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Seega tulnuks määruskaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 03.11.2014. Kaebaja ei ole käesoleva määruse tegemise ajaks parandanud määruskaebuse puudusi vastavalt 20.10.2014 kohtumäärusele ega ole kohtule ka teatanud saadetise vastuvõtmisest vastavalt oma lubadusele. Kohus märgib, et HKMS § 28 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kaebaja ei saa kujundada kohtu poolt antud menetlustähtaegade kulgemist ega asja menetlemise rütmi pahatahtlikult menetlusdokumentide vastuvõtmisest keeldudes.

7. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kaebaja 20.10.2014 kohtumääruses antud tähtajaks kõrvaldanud määruskaebuse puudusi ja määruskaebus tuleb HKMS § 187 lg 4 alusel tagastada. Kaebajat on sellisest tagajärjest ka 20.10.2014 määruses hoiatatud. II

8. Tulenevalt 30.12.2013 kohtumäärusest (I kd, tl 64–67) on halduskohtu menetluses H.A.i kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 25.10.2012 ettekirjutuste nr 39/2012 ja nr 42/2012 alusel sunniraha rakendamise ja sunniraha sissenõudmiseks antud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Jõelähtme Vallavalitsuse 03.04.2013 korraldusega nr 202 „Täitekorraldus sunniraha rakendamiseks“ määrati 25.10.2012 ettekirjutuse nr 39/2012 täitmata jätmise eest nõuda xxxxxxxx kinnistuomanikelt (kaebaja ja tema abikaasa) solidaarselt sisse sunniraha summas 700 eurot, anti tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks ning märgiti, et vabatahtlikult täitmise tähtaja jooksul sunniraha mittetasumisel nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samal päeval, s.o 03.04.2013 koostas Jõelähtme Vallavalitsus teisegi korralduse sunniraha rakendamiseks (korraldus nr 204 „Täitekorraldus sunniraha rakendamiseks“), millega määrati 25.10.2012 ettekirjutuse nr 42/2012 täitmata jätmise eest nõuda xxxxxxx kinnistuomanikelt solidaarselt sisse sunniraha summas 700 eurot, anti tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks ning märgiti, et vabatahtlikult täitmise tähtaja jooksul sunniraha mittetasumisel nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (I kd, tl 18–19 ja 30– 31).

9. Kohus on seisukohal, et kaebus nimetatud nõude osas ei kuulu lahendamisele halduskohtus ning kaebus tuleb selles osas HKMS 151 lg 1 p 1 alusel jätta läbi vaatamata. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kui selline asjaolu ilmneb pärast kaebuse menetlusse võtmist, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 1 p 1). Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevaga.

10. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 4 lg 2 järgi võib seadusega halduskohtu pädevusse anda ka muu ülesande. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 4 lg 1 järgi on ettekirjutus haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (sunni rakendamine). ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendi rakendamise üheks eelduseks ka adressaadile tehtud kirjalik hoiatus vastavalt ATSS § 7 lgle 1. Hoiatus peab mh sisaldama kohustuse täitmata jätmise korral kohaldatavat sunnivahendit (ATSS § 7 lg 1 p 4), st hoiatust andev haldusorgan peab selgelt väljendama, millist sunnivahendit võidakse kasutada. Hoiatus võib ATSS § 7 lg 2 kohaselt kaasneda ettekirjutusega. Sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summa (ATSS § 7 lg 5). ATSS § 10 lg 1 defineerib sunniraha kui hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille adressaat peab tasuma, kui ta ei täida ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul. Kui haldusorgani väljastatud ettekirjutust ei ole õigeks ajaks täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab haldusorgan ATSS § 9 lg 1 järgi sunnivahendit vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse.

11. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebajale Jõelähtme Vallavalitsuse 25.10.2012 ettekirjutusega nr 39/2012 (I kd, tl 21–22) pandud kohustus viia ehitised (piirdeaed) vastavusse kehtiva ehitusprojektiga) ning tehtud ka sunniraha kohaldamise hoiatus vastavalt ATSS § 7 lg-le 1. Ettekirjutuses on märgitud, et kui ettekirjutus ei ole etteantud tähtajaks täidetud, tuleb sunniraha kanda hiljemalt 15 päeva jooksul ettekirjutuse tähtaja möödumisest Jõelähtme Vallavalitsuse kontole. Vastasel juhul nõutakse sunniraha sisse täitemenetluses seadustikus sätestatud korras. 25.10.2014 ettekirjutusega nr 42/2012 (tl 28 –29) on sisult ja ülesehituselt sarnane ettekirjutus tehtud seoses kuuriga. Ka selles ettekirjutuses sisaldub sunniraha hoiatus ja tasumiskohustus.

12. Adressaadile suunatud haldusakti ja sunniraha sissenõudmiseks tehtava täitekorralduse õiguslikku olemust on käsitlenud Riigikohtu tsiviilkolleegium 08.11.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-100-11. Riigikohus asus viidatud määruses (p 13) seisukohale, et sunniraha sissenõudmisel on ettekirjutus, mis sisaldab sunniraha hoiatust, täitedokumendiks vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-le 11. ATSS §-s 9 reguleeritud täitekorraldus on aga sunniraha sissenõudmisel täitemenetluses sisuliselt avaldus kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks (TMS § 23 lg 1). Asendustäitmise ja sunniraha seadusest ei tulene haldusorganile kohustust väljastada lisaks ettekirjutus-hoiatusele täiendav haldusakt, mis oleks täitedokumendiks. Määruses viidati ka ATSS eelnõu seletuskirjale, milles märgiti: "Täitekorralduse andmine on haldussisene menetlustoiming, millega formaalselt algatatakse haldustäitemenetlus. Sundi reaalselt läbiviiva haldusorgani jaoks on täitekorralduse andmine menetlusõiguslik alus haldustäitemenetluse läbiviimiseks."

13. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et 03.04.2013 täitekorraldust nr 202 ja 03.04.2013 täitekorraldust nr 204 ei saa halduskohtus vaidlustada. Tühistamiskaebusega on kaebajal olnud võimalik oma õigusi halduskohtus kaitsta, vaidlustades Jõelähtme Vallavalitsuse 25.10.2012 ettekirjutuse nr 39/2012 ja 25.10.2012 ettekirjutuse nr 42/2012 mis sisaldas ka sunniraha kohaldamise hoiatust ja tasumise kohustust ettekirjutuste täitmata jätmise korral. Kaebuse menetlus nimetatud haldusaktide vaidlustamiseks on aga lõpetatud halduskohtu 14.05.2014 määrusega kaebetähtaja lõpetamise tõttu.

14. ATSS § 15 lg 1 järgi nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Täitekorraldusest kui täitemenetluse algatamiseks esitatavast dokumendist lähtuvad vaidlused tuleb seetõttu lahendada samuti täitemenetluse seadustikus sätestatud vaidlustamiskorra järgi. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg-st 1 tulenevalt võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega on kaebajal, kui ta ei nõustu ATSS § 9 alusel antud täitekorralduse alusel toimuvas täitemenetluses kohtutäituri tegevuse või otsustega, võimalus esitada kaebusi vastavalt eelviidatud sätetele.

III

15. Kaebuse menetlus praeguses asjas on tühistamisnõude osas HKMS § 124 lõike 2 ja HKMS § 152 lg

1 punkti 2 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu 14.05.2014 kohtumääruse resolutsiooni punktiga 2 lõpetatud. Käesoleva määrusega jätab kohus tuvastamisnõude osas kaebuse HKMS 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. HKMS § 104 lg 5 p-st 3 tulenevalt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lõike 1 punkti 1 alusel ning HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tuleneb riigilõivu tagastamine, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 alusel kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. Kaebaja on kaebuse esitamisel esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse ning tasunud kokku 30 eurot riigilõivu (I kd tl 36). HKMS § 104 lg 5 p-dest 3 ja 4 tulenevalt tuleb tagastada tühistamisja tuvastamiskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot (vastavalt riigilõivuseaduse § 571 lg-le 1 tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ja lg 6 järgi esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel samuti 15 eurot). Esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõiv tasumisele ei kuulu, kuna seda taotlust on kohus menetlenud (12.07.2013 määrus; I kd, tl 40–41)

Kuna asja materjalidest ei tulene teisiti, tagastatakse riigilõiv selle tasunud isiku pangakontole (S.A., konto nr xxxxxxxxxxxxxxxx).

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik