Legislator Case Law & Legislation
2-10-5847/47 AI generated

2-10-5847/47 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-10-5847/47
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta kehtima 16. veebruari 2010. aasta määrusega kohaldatud hagi tagamise Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Legislator headnote

AI generated

2-10-5847/47 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Jätta kehtima 16. veebruari 2010. aasta määrusega kohaldatud hagi tagamise Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2014. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-5847

Tsiviilasi

XXX, XXX, XXX, Osaühing XXX, Advokaadibüroo

XXX OÜ hagi KORTERIÜHISTU XXX üldkoosoleku

otsuste tühistamiseks

Tsiviilasja hind

25 000 Eesti krooni st 1 597,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad: XXX (isikukood XXX), XXX (isikukood

XXX), XXX (isikukood XXX), Osaühing XXX

(registrikood XXX), Advokaadibüroo XXX OÜ

(registrikood XXX), ühine lepinguline esindaja

vandeadvokaat XXX

Kostja: KORTERIÜHISTU XXX(registrikood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine, menetluse lõpetamine ja

menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagejate XXX, XXX, XXX, Osaühing XXX ja Advokaadibüroo XXX

OÜ 6. oktoobri 2014 hagist loobumine.

2. Jätta kehtima 16. veebruari 2010. aasta määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu kuni käesoleva määruse jõustumiseni.

3. Lõpetada tsiviilasjas menetlus.

4. Jätta kõik menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

5. Rahuldada

kostja

21. oktoobri 2014

avaldus

menetluskulude

kindlaks-

määramiseks osaliselt.

6. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

hagejatelt XXX (isikukood XXX), XXX (isikukood XXX), XXX (isikukood XXX),

Osaühing XXX (registrikood XXX) ja Advokaadibüroo XXX OÜ (registrikood

XXX) solidaarselt välja kostja KORTERIÜHISTU XXX(registrikood XXX)

kasuks menetluskulud summas 1 857,70 eurot (lepingulise esindaja tasu).

7. Kohustada hagejaid XXX, XXX, XXX, Osaühing XXX ja Advokaadibüroo XXX

OÜ solidaarselt tasuma punktis 6 väljamõistetud menetluskuludelt summas

1 857,70 eurot kostjale KORTERIÜHISTU XXX viivist võlaõigusseaduse § 113

2-10-5847

2 (5)

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Harju Maakohtu menetluses on XXX, XXX, XXX, Osaühing XXX ja Advokaadibüroo XXX

OÜ (hagejad) hagi KORTERIÜHISTU XXX(kostja) üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks.

Kohtuasja menetlus oli peatatud alates 25. märtsist 2011 kuni 8. augustini 2014 seoses

tsiviilasja nr 2-09-46968 lahendamisega.

2. Kohus lahendas samas asjas hagejate muid nõudeid, mis kohus eraldas lahendamiseks eraldi

kohtuasjadena 25. septembri 2014. aasta määrusega. Käesolevas asjas jäi lahendada kostja

liikmete 5. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste vaidlustamise nõudes. Hagejad esitasid

6. oktoobril 2014 avalduse selles nõudes hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt paluvad

hagejad menetluskulud jätta poolte endi kanda, sest kostja menetluskulude väljamõistmine

hagejatelt poleks õiglane, seda eriti silmas pidades Tallinna Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas

nr 2-09-46968. Hagejad leiavad, et just selle otsuse tõttu on hagejad sunnitud oma kodud maha

jätma ja kinnisvara aadressil XXX müüma.

3. Kohus küsis kostja

seisukohta hagejate

avaldusele. Kostja vastas tähtaegselt

21. oktoobril 2014 hagejate loobumise avaldusele ega esitanudvastuväiteid hagist loobumisele.

Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda ja palub mõista hagejatelt solidaarselt

kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 2 377,70 eurot (21 tunni ja 15 minuti eest,

sh 5 tunni eest hinnaga ilma käibemaksuta 1 500 krooni (95,87 eurot) ning 16 tunni ja 15 minuti

eest hinnaga 95 eurot ilma käibemaksuta), samuti viivis alates menetluskulusid

kindlaksmäärava määruse jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses

käesoleva kohtumenetlusega ja kostja ei ole käibemaksukohustuslane.

4. Kohus küsis hagejatelt seisukohta kostja menetluskulude hüvitamise taotlusele. Hagejad

esitasid tähtaegselt 3. novembril 2014 seisukoha. Hagejad paluvad kohtul kaaluda hagist

loobumise avalduse mittevastuvõtmist olulise avaliku huvi rikkumise tõttu ja jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Hagejad loobuvad hagist põhjusel, et kuna tsiviilasjas nr 2-

09-46968 vaidlus kestis aastaid ning sama saatus ootab tõenäoliselt käesolevat kohtuvaidlust.

Nad ei soovi nad oma tervist, aega ja raha kulutada kohtusüsteemis, mille otsused on

äraarvamatud.

5. Hagejate arvates on avalik huvi antud asjas välja selgitada, kas XXX jagas oma

korteriomandid võltsitud plaani alusel, kas korteriomandite jagamine oli teeseldud või näiline

tehing, mille eesmärgiks oli korteriühistus häälte juurde saamine ning korteriühistu juhtimise

ülevõtmine eesmärgiga saada enda käsutusse ühistu rahalised vahendid. Avalik huvi on see, et

isikud käituksid õiguskuulekalt ega sooritaks näilikke ega teeseldud tehinguid. Käesoleval juhul

menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik põhjusel, et hagejad

2-10-5847

3 (5)

ei näinud ette ega saanudki ette näha kohtuotsust (tsiviilasjas nr 2-09-46968). Pärast sellist

kohtuotsust on hagejad sunnitud oma kinnisvara müüma. Ebaõiglane on kostja menetluskulude

väljamõistmine hagejatelt, sest ka hagejad on kandnud menetluskulusid, mis on tunduvalt

suuremad . Kostja menetluskulud ei ole vähemalt esitatud ajakulu osas põhjendatud, hagejad

peavad põhjendatud ajakuluks antud tsiviilasja mahtu silmas pidades 10 tundi, mistõttu

vaidlevad menetluskulude suurusele vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus tutvus hagejate avaldusega hagist loobumiseks ja leiab, et loobumine tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus

lõpetada. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kostja taotluse

menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldab kohus osaliselt.

7. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine

menetluse lõpetamise alus. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui

hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti

muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

8. Hagejad leiavad, et nende loobumise avalduse vastuvõtmine rikub olulist avalikku huvi ja

seega paluvad nad hilisemas avalduses kohtul kaaluda hagist loobumise mittevastuvõtmist.

Hagejad ei ole avaldanud, et nad hagist loobumise avalduse tagasi võtaks või muul viisil

sooviks menetluse jätkumist. Kohus ei tuvasta, et loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

Kohus määras 25. septembri 2014. aasta määrusega hagejatele tähtaja hagiavalduse puuduste

kõrvaldamiseks ning eraldas hagejate nõuded eraldi menetlusteks. Hagejad kohtu viidatuid

puudusi ei kõrvaldanud. Käesoleva tsiviilasja raames lahendab kohus vaid kostja kui

korteriühistu liikmete otsuste kehtivuse üle peetavat vaidlust. Selle nõude raames kohus ei

lahenda küsimusi XXX korteriomandi jagamise ja kinkimise ning nende tehingute aluseks

olevate lepingute tühistamise osas. Kuivõrd hagejad on avaldanud, et loobuvad hagist ning

kohus ei tuvasta olulist avaliku huvi rikkumist, siis saab kohus võtta vastu loobumise ja lõpetada

menetluse.

9. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, siis kannab ta TsMS § 168 lg 4 kohaselt

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole kostja hagejate

nõuet rahuldanud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud TsMS § 162 lg 4 alusel jätta

menetluskulusid poolte endi kanda. Hagejate esile toodud põhjendused, et tsiviilasjas nr 2-09-

46968 võeti hagejate ootustele vastupidine lahend ja asjaolu, et hagejad on sunnitud oma

korterid maha müüma, kuna hagejate nõuete lahendamine ei lahenda hagejate ja kostja vahelisi

probleeme, ei ole kohtu hinnangul sellised asjaolud, mis võimaldaksid kohtul jätta käesoleva

menetluse menetluskulud kostja kanda. Hagejate nõue korteriühistu otsuse tühistamiseks oli

kohtu hinnangul ebaselge ning kohus määras hagejatele tähtaja nõude täpsustamiseks. Kohtu

määratud tähtajaks hagejad nõuet ei täpsustanud, vaid esitasid avaldused menetluse

peatamiseks ja hiljem hagist loobumiseks. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kõik

menetluskulud hagejate kanda § 168 lg 4 alusel. TsMS § 165 lg 1 järgi vastutavad hagejad

kulude kandmise eest solidaarselt.

10. TsMS § 174¹ lg 1 sätestab muu hulgas, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise

tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka

2-10-5847

4 (5)

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kosja taotles hagejatelt menetluskulude

väljamõistmist summas 2 377,70 eurot.

11. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt

põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus

ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga.

Siiski ei ole kostja esindaja tasumäär ja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust

arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Kostja taotlus mõista õigusabikulud välja

tunnihinnaga 1 500 Eesti krooni st 95,87 eurot ja 95 eurot + käibemaks on kohtu hinnangul

põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud esindaja

tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-93-13).

Menetluskulude

koos

käibemaksuga

väljamõistmise

eelduseks

on

menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline

ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks

välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13,

p 16). Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega arvestab kohus hüvitatavate

menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summaga koos käibemaksuga.

12. Kohtu hinnang kostja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine:

Nr

Toiming, ajakulu ja tasu taotluses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja

vajaliku ajakulu kohta

1 tsiviilasja toimikuga

tutvumine ringkonna-

kohtus. Vastuse koos-

tamine hagiavaldusele

(aprill 2010).

5:00 115,04 € põhjendatud ja vajalik ajakulu

5:00

2 nõupidamine klientidega

1:30 114,00 € kohus hindab üldjuhul

nõupidamise ajakulu koos

dokumendi koostamise

kuludega; toimikust ei nähtu ka

asjaolusid, mis oleksid vajanud

nõupidamist klientidega

0:00

3 suhtlemine kohtuga

0:15 114,00 € põhjendatud ja vajalik ajakulu

0:15

4 kliendi assisteerimine

paikvaatlusel

0:45 114,00 € põhjendatud ja vajalik ajakulu

(vaatluse toimumise aeg

28.01.2011 kell 10.00-11.00)

0:45

5 ettevalmistamine ja

osalemine kohtuistungil

2:45 114,00 € põhjendatud ja vajalik ajakulu

2:45

6 seisukoha koostamine

hagejate 22.09.2010

kirjale

2:00 114,00 € põhjendatud ja vajalik ajakulu

2:00

Nr

Toiming, ajakulu ja tasu taotluses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja

vajaliku ajakulu kohta

2-10-5847

5 (5)

7 nõupidamine TLV Eh

kontrolli osak, XXX,

(dets 2010, jaan 2011).

0:45 114,00 € põhjendatud ja vajalik ajakulu

0:45

8 teabenõue Tallinna LPA

(veebruar 2011),

12.02.2011 tõenditaotlus

kohtule

5:30 114,00 € põhjendatud osaliselt

arvestades, et sisuline vastus

puudutab suuremas osas

täiendavate tõendite esitamist

3:00

9 ettevalmistamine

kohtuistungiks. Kliendi

esindamine kohtuistungil.

(18.03.2011)

1:15 114,00 € põhjendatud ja vajalik ajakulu

1:15

10 kohtu ülesandel seisukoha

koostamine ja esitamine

seoses hagejate taotlusega

menetluse taastamiseks

(13.03.2014)

0:30 114,00 € põhjendatud ja vajalik ajakulu

0:30

11 kompromisskokkuleppe

projekti koostamine

(02.09.2014, 11.09.2014).

1:00 114,00 € asja materjalidest ei nähtu, et

pooled oleksid kompromissi

läbirääkimisi pidanud, samuti ei

ole kompromisskokkuleppe

projekte kohtule esitatud

0:00

Kokku (tund:minut) 21:15

Kokku (tund:minut)

16:15

(tundides / tasu) 21,25

2427,70

(tundides)

16,25

13. Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva

põhjal 1 857,70 eurot (lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga 5 tunni eest hinnaga

115,04 eurot tunnis – kokku 575,20 eurot, ning 11,25 h eest hinnaga 114 eurot – kokku

1 282,50 eurot). Kohus juhib kostja tähelepanu selle, et kostja on menetluskulud arvutanud

valesti. Rahuldamata jääb kostja taotlus 570 euro saamiseks ( = 2427,70 – 1857,70).

14. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab

kostja taotluse viivise väljamõistmiseks.

15. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

16. Kohus selgitab hagejatele, et TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on võimalik taotleda poole

menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik