Legislator Case Law & Legislation
3-14-50977/15 AI generated

3-14-50977/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-50977/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määruskaebuse esitaja esitas 29.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles ta 1000 eurot. Samuti palus määruskaebuse esitaja vabastada end riigilõivu tasumisest ning

Legislator headnote

AI generated

3-14-50977/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Samuti palus määruskaebuse esitaja vabastada end riigilõivu tasumisest ning

Keywords

AI generated
authorization to sue right of action cause of action type of action standing of shareholder right to higher insurance cover
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

12.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50977

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus kahju hüvitamiseks

summas 1000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse

resolutsiooni p 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 29.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles ta

märkis, et on läbinud kohtueelse menetluse ja palus halduskohtul vastu võtta hagi summas

1000 eurot. Samuti palus määruskaebuse esitaja vabastada end riigilõivu tasumisest ning

võimaldada kaitsja.

2. Tartu Halduskohus 10.06.2014. a määrusega (tl 10-10p) jättis kaebuse käiguta

(resolutsiooni p 1), andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva

(resolutsiooni p 2) ning jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi

saamiseks (resolutsiooni p 3) riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus

märkis, et määruskaebuse esitajal tuleb vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või toiminguga, millise

haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud

kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase

tegevusega saabunud. Ühtlasi tuli määruskaebuse esitajal nimetada tõendid, mis kinnitavad

tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga

tõendada soovitakse. Halduskohus mõistis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlust

selliselt, et määruskaebuse esitaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Halduskohus leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega,

erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et

määruskaebuse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi ning jättis RÕS § 7 lg 1 p-le 1

viidates taotluse rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 19.06.2014 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise

avalduse (tl 17), milles palub halduskohtul anda kaitsja ja peatada halduskohtu formaalne

kirjavahetus. Määruskaebuse esitaja hinnangul on rikutud põhiseadust.

4. Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega (tl 22-22p) tagastas määruskaebuse esitaja

kaebuse (resolutsiooni p 1) HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning andis määruskaebuse esitajale

võimaluse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest täpsustada, kas ta soovib

10.06.2014. a määruse resolutsiooni p 3 vaidlustada määruskaebe korras ning mis põhjustel

määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu otsusega jätta talle riigi õigusabi andmata

(resolutsiooni p 2). Halduskohus nentis, et määruskaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud kaebuses

esinenud puudusi, s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi.

Kuna halduskohus ei saanud määruskaebuse esitaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole

kaebus halduskohtu hinnangul menetletav. Halduskohus märkis, et 10.06.2014. a määruse

edasikaebekorda oli ekslikult jäetud märkimata, et määruse resolutsiooni p 3, millega jäeti

määruskaebuse esitaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata, on edasikaevatav

ning selle peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kuna tegemist oli halduskohtu

poolse eksimusega ning määruskaebuse esitaja oli 19.06.2014. a avalduses viidanud, et soovib

kaitsjat, siis andis halduskohus määruskaebuse esitajale võimaluse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest täpsustada, kas ta soovib 10.06.2014. a määruse resolutsiooni p 3 vaidlustada

määruskaebe korras ning mis põhjustel ta ei nõustu kohtu otsusega jätta talle riigi õigusabi

andmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse esitaja esitas 10.08.2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse (tl 28),

milles ta märgib, et sai 04.08.2014. a määruse ning siiani ei ole antud kaitsjat ja riigilõivu

tasumist nõuti ilma tööta isikult. Määruskaebuse esitaja palub määruse tühistada ja

võimaldada kaitsja, kuna ta ei mõista halduskohut.

6. Tartu Halduskohus 26.08.2014. a määrusega (tl 32-32p) võttis menetlusse määruskaebuse

esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määrusele ning jättis selle

rahuldamata. Halduskohus märkis, et kui ringkonnakohus peab määruskaebuse esitajale riigi

õigusabi andmata jätmist õigusvastaseks, saab ringkonnakohus samadel motiividel võtta

seisukoha ka kaebuse tagastamise määrusega määruskaebuse esitaja õiguste rikkumise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

8. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse

esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

Halduskohus andis 04.08.2014. a määruses määruskaebuse esitajale 15 päeva täpsustamiseks,

kas ta soovib 10.06.2014. a määruse resolutsiooni p 3 vaidlustada määruskaebe korras, kuna

10.06.2014. a määruses puudus vastav vaidlustamisviide. Ringkonnakohus leiab, et

10.08.2014 esitatud määruskaebuse eesmärk ei ole Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse

resolutsiooni p 1 tühistamine. See on küll nimetatud määruse ainuke vaidlustatav punkt, aga

kuna resolutsiooni p-s 2 paluti määruskaebuse esitajal täpsustada 10.06.2014. a määruse

resolutsiooni p 3 vaidlustamise soovi ning määruskaebuse põhjendused seonduvad ainult riigi

õigusabiga, käsitleb ringkonnakohus seda määruskaebusena Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a

määruse resolutsiooni p 3 peale, millega jäeti rahuldamata riigi õigusabi taotlus. Halduskohus

on 26.08.2014. a määruses märkinud, et kui ringkonnakohus peab määruskaebuse esitajale

riigi õigusabi andmata jätmist õigusvastaseks, saab ringkonnakohus samadel motiividel võtta

seisukoha ka 04.08.2014. a määruse resolutsiooni p-ga 1 määruskaebuse esitaja õiguste

rikkumise kohta. Ringkonnakohus ei nõustu selle seisukohaga. Riigi õigusabi andmata jätmise

õiguspärasus ja kaebuse tagastamise õiguspärasus on kaks eraldiseisvat küsimust.

Halduskohus on põhjendanud, miks määruskaebust tõlgendati 10.06.2014. a määruse

resolutsiooni p 3 peale esitatuna. Seega jääb arusaamatuks, miks halduskohus 04.08.2014. a

määruse võimaliku õigusvastasuse küsimuse tõstatas.

9. Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse resolutsiooni p-st 3 tulenevalt jäeti

määruskaebuse esitaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel. Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma

oma õigusi. RÕS § 15 lg 8 kohaselt võib riigi õigusabi andmisest keeldumise määruse peale

esitada määruskaebuse kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras.

Halduskohus tegi küll vea, kui jättis 10.06.2014. a määrusest vaidlustamisviite välja, aga

04.08.2014. a määrusega anti määruskaebuse esitajale siiski 15 päeva määruskaebuse

esitamiseks, mis vastab HKMS § 204 lg-s 2 sätestatud tähtajale. Halduskohus on

põhjendanud, miks määruskaebuse esitajat peeti võimeliseks oma õigusi ise kaitsma.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes

HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Ringkonnakohus lisab, et määruskaebuse esitaja

väidetav võimetus halduskohtust aru saada ei ole usutav ka seetõttu, et määruskaebuse esitajal

oli võimalik kohtulahenditega oma emakeeles tutvuda ning halduskohus on end arusaadavalt

väljendanud. Ringkonnakohtu hinnangul on alust arvata, et määruskaebuse esitaja pole

halduskohtu määruste põhjendusi isegi lugenud, sest määruskaebuse kohaselt on halduskohus

temalt kui ilma tööta isikult nõudnud riigilõivu tasumist, mis ei vasta tõele. Seega oli RÕS § 7

lg 1 p 1 kohaldamine põhjendatud.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 10.06.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits