3-14-50843/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50843 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise

nõudes

1000

eurot

seoses Justiitsministeeriumi kirja avamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a ja 05.06.2014. a määrused Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta 01.06.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a määrus muutmata. 2. Jätta 12.06.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Määruskaebuse esitaja esitas 18.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2), milles väitis, et on saanud vanglalt vastused nr 1-13/748-2, 1-13/749-2, 1-13/750-2 ja 1-13/751-2 ning ei ole nendega nõus. Määruskaebuse esitaja palus halduskohtul vastu võtta hagi 1000 euro nõudes Justiitsministeeriumi 30.04.2014. a kirja ebaseadusliku läbivaatamise ja läbilugemise eest. Määruskaebuse esitaja leidis, et kirjade lugemine ilma kohtu loata on kirjavahetuse jälitus ja sekkumine eraellu. 2. Tartu Halduskohus 22.05.2014. a määrusega (tl 8-9) jättis kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud kohtueelse menetluse läbimist. Lisaks palus halduskohus täpsustada asjaolusid, mille pinnalt kaebus esitatud on, kuidas on kujunenud

tema poolt nõutava hüvitise suurus ning kas ta nõuab hüvitist eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise tõttu. Halduskohus juhtis määruskaebuse esitaja tähelepanu ka sellele, et riigilõivuseaduse § 57¹ lg 2 kohaselt peab ta kaebuselt tasuma riigilõivu summas 30 eurot või taotlema enda vabastamist riigilõivu tasumisest. 3. Määruskaebuse esitaja esitas 25.05.2014 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 16), milles märkis, et halduskohus peab talle andma kaitsja oma õiguste kaitseks, kuna põhiseaduse järgi on igaühel õigus kaitsele. Määruskaebuse esitaja väitis, et kaitsjat on vaja küsimuste tuvastamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse esitaja leidis, et kirja avaja peab tuvastama halduskohus. Lisaks palus määruskaebuse esitaja vabastada end riigilõivust, kuna arveldusarvel ei ole vahendeid. 4. Tartu Halduskohus 28.05.2014. a määrusega (tl 20-22) jättis määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel. Halduskohus asus seisukohale, et määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohus tõi põhjenduseks asjaolu, et määruskaebuse esitaja on esitanud halduskohtule kümneid kaebusi ning saavutanud ka kaebuste menetlusse võtmise. Lisaks viitas halduskohus määruskaebuse esitaja poolt teises haldusasjas esitatud dokumentidele, mille kohaselt võeti ta 2010. aastal juristi abina tööle OÜ-sse Darnova. Lisaks märkis halduskohus, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Halduskohus leidis, et kaebuses ei esinenud selliseid asjaolusid, mis tooksid kaasa avaliku huvi kaebuse menetlemisel. Seoses kaebuse puuduste kõrvaldamisega märkis halduskohus, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei peata halduskohtu poolt antud tähtaega, mille jooksul tuleb kaebuses esinevad puudused kõrvaldada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Määruskaebuse esitaja esitas 01.06.2014 määruskaebuse (tl 32), mille kohaselt sai ta halduskohtu 28.05.2014. a määruse ning ei ole nõus halduskohtu arvamusega, kuna on rikutud põhiseadust ja kodaniku õigusi enda kaitsele. 6. Tartu Halduskohus 05.06.2014. a määrusega (tl 35-36) tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus leidis, et kaebus ei ole menetletav, kuna määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud ühtegi kaebuses esinenud puudust. Halduskohus ei pidanud vajalikuks anda määruskaebuse esitajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks, kuna määruskaebuse esitaja on oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju hüvitamise taotluste ja kaebuste esitamisel on haldusorgani ja halduskohtu koormamine. Kuna halduskohus tagastas kaebuse, ei võtnud halduskohus seisukohta menetlusabi taotluse osas. 7. Määruskaebuse esitaja esitas 12.06.2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse (tl 51), mille kohaselt sai ta halduskohtu 05.06.2014. a määruse ning ei ole nõus kohtuniku arvamusega, kuna ei antud kaitsjat ning pole A4 paberit. Määruskaebuse esitaja hinnangul on rikutud põhiseadust. 8. Tartu Halduskohus 21.08.2014. a määrusega (tl 73-75p) võttis menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebused Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a ja 05.06.2014. a määruste peale ning jättis need rahuldamata. Sealhulgas vabastas halduskohus määruskaebuse esitaja riigilõivust 05.06.2014. a määruse peale määruskaebuse esitamisel. 2 2

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus lahendab esmalt Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a määruse peale esitatud määruskaebuse (I) ning seejärel Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määruse peale esitatud määruskaebuse (II). I 10. Ringkonnakohus leiab, et 01.06.2014 esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 11. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Määruskaebuses ei ole selget taotlust Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a määruse tühistamiseks, kuid kuna määruskaebuse esitaja on märkinud, et sai nimetatud määruse kätte ning ei ole halduskohtu arvamusega nõus, tuleb eeldada, et ta taotleb määruse tühistamist. 12. Tartu Halduskohus 28.05.2014. a määrusega jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-dele 1 ja 6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lgst 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuse esitaja väidab, et riigi õigusabi andmata jätmisega on rikutud põhiseadust ja kodaniku õigusi kaitsele. Ringkonnakohus selgitab, et põhiseaduse § 21 lg 1 ls 2 kohaselt on kaitsja alati tagatud kuriteos kahtlustatavale, kuid käesoleval juhul on tegemist halduskohtumenetlusega. Halduskohtumenetluses hinnatakse riigi kulul advokaadi õigusabi võimaldamist riigi õigusabi seaduse alusel (HKMS § 110 lg 2). Seega on halduskohtu määrus õiguspärane. 13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a määruse muutmata. II 14. Ringkonnakohus leiab, et 12.06.2014 esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 15. Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määrusega tagastati määruskaebuse esitaja kaebus. Määruskaebuse esitaja pole määruskaebuses kaebuse tagastamist otseselt maininud, kuid kuna ta väidab, et pole halduskohtu määrusega nõus, tuleb seda tõlgendada määruse tühistamise taotlusena. 16. Tartu Halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus selgitas määruskaebuse esitajale, millised puudused kaebuses esinevad ning andis nende kõrvaldamiseks tähtaja. Määruskaebuse esitaja esitas puuduste kõrvaldamisena pealkirjastatud avalduse, kuid selle näol oli tegemist riigi õigusabi taotlusega. Kuna määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud tähtaegselt kaebuse puudusi, tagastas halduskohus tema kaebuse õigustatult HKMS § 121 lg 1 3 3

p 2 alusel. Ringkonnakohus märgib, et esindaja olemasolu ei ole vajalik nõuetekohase kaebuse esitamiseks. Ei ole eluliselt usutav, et määruskaebuse esitaja ei saanud kaebuse käiguta jätmise määrusest aru, kuna määrus oli selgelt kirjutatud ning määruskaebuse esitaja sai sellega oma emakeeles tutvuda. Halduskohus tuletas ka 28.05.2014. a määruse p-s 7 määruskaebuse esitajale meelde, et kaebuse puudused tuleb kõrvaldada sõltumata riigi õigusabi taotluse esitamisest. 17. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 4 4