Legislator Case Law & Legislation
3-13-2008/44 AI generated

3-13-2008/44 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-13-2008/44
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

3-13-2008/44 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
urban economy capital markets union urban renewal recycling of capital capitalisation of assets urban migration
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

12. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2008 Haldusasi OÜ SimCity kaebus Maksu-ja Tolliameti 05.09.2013 otsuse nr 12.2-7/247 ja 23.09.2013 otsuse nr 12.2-7/247-1 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ SimCity, volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindajad Kaire Kiviväli ja Meelis Rohtlaan Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 12. detsember 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (edaspidi: MTA) 05.09.2013 otsusega nr 12.2-7/247 tunnistati kehtetuks MTA 29.06.2012 otsus nr 12.2-7/249-1, mille kohaselt pidi OÜ SimCity esitama kütusemüügiks tagatise suuruses 1 000 000 eurot. Otsuse kohaselt suurendas MTA OÜ SimCity tagatist ning määras uueks tagatiseks 3 472 813 eurot. Kuna OÜ SimCity oli varasemalt tasunud tagatise 1 000 000 eurot, pidi ta esitama ülejäänud tagatise 20.09.2013.

2

2. MTA peatas 25.09.2013 otsusega nr 12.2-7/247-1 OÜ SimCity majandustegevuse registri kütuse müügi registreeringu alates 23.09.2013 kuni nõuetekohase MTA 05.09.2013 otsusega määratud tagatise esitamiseni.

3. OÜ SimCity esitas 25.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.09.2013 otsuse nr 12.2- 7/247 ja 23.09.2013 otsuse nr 12.2-7/247-1 tühistamiseks. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlusaluste otsuste kehtivus kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni või alternatiivselt vähemalt kolmeks kuuks.

4. Tallinna Halduskohus võttis oma 07.10.2013 määrusega kaebuse menetlusse. Sama määrusega otsustas kohus jätta kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 01.11.2013 määrusega kaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.10.2013 määruse muutmata. 02.06.2014 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja määras menetlusosalistele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse kuulutamise aja. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebaja palub tühistada Maksu-ja Tolliameti 05.09.2013 otsuse nr 12.2-7/247 (edaspidi ka otsus 1) ja 23.09.2013 otsuse nr 12.2-7/247-1 (edaspidi ka otsus 2) alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid ei vasta haldusaktile esitatud nõuetele. Kaebaja viitab oma nõude põhjendamisel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1 ja §

56 lg 1 ja lg 2 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 46. Kaebaja rõhutab, et haldusakti motivatsiooni juures on tähtis ka selle vorm. Ka siis, kui võiks väita, et kogu vajalik teave sisaldub motivatsioonis, kuid kui see on esitatud arusaamatult või mitmetähenduslikult, on põhjendus igal juhul puudulik. Põhjendused peavad olema arusaadavad ja kontrollitavad. Kaebaja viitab siinkohal järgmistele Riigikohtu lahenditele seoses motiveerimiskohustusega: Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-03, Riigikohtu 30.05.1997 määrus nr 3-3- 1-47-97, 22.05.2000 otsus nr 3-3-1-14-00, 04.05.2006 otsus nr 3-3-1-28-06, 17.10.2007 otsus nr 3- 3-1-39-07, 14.010.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, 10.10.2002 otsus nr 3-3-1-42-02. Veel märgib kaebaja, et Riigikohtu Halduskolleegium on haldusakti nõuetekohaselt põhjendamata jätmist, kui akti sisuline õiguspärasus ei ole kohtu poolt kontrollitav, pidanud akti tühistamise aluseks (vt nt 17.10.2007 otsus asjas nr 3-3-1-39-07, p 13; 15.01.2009 otsus asjas nr 3-3-1-87-08, p 19).

5.2. Kaebaja leiab, et otsuses 1 on ebaõigesti tuginetud VKS § 42 lg 4 p 1, kuna võimalik käibemaksukohustuse tekkimine ei ole seotud kütuse käitlemisega. Kaebaja märgib, et maksuhaldur ei heida ette, et kütuse müügilt oleks käibemaks deklareerimata või tasumata. Kaebaja toob välja, et otsuses 1 on maksuhaldur tuginenud OÜ SimCity suhtes läbiviidud ja pooleliolevatele maksumenetlustele. MTA hinnangul on OÜ SimCity oma maksuarvestuses kajastanud ebaõigesti päikesepatareide tehinguid ning leidnud, et tehingute eesmärk on olnud

3

võimaldada muuhulgas ka kütuse tehingutelt tekkinud 20 % määraga maksustatavalt käibelt maksukohustuse vähendamine. Kaebaja on seisukohal, et MTA- l on tagatise määramisel õigus lähtuda vaid kütuse tehingutelt kaasnevast käibemaksu suurusest. Teiste tehingute asjaolud ei puuduta kütust ning ei saa kuidagi olla seotud kütuse käitlejalt nõutava tagatise eesmärgiga. Tagatis ja selle suurus saab olla vaid otsestelt seotud kütusega. Kaebaja leiab, et vastustaja on täiesti õigusvastaselt tuginetud teistele tehingutele. Kaebaja rõhutab, et isegi, kui selline lähenemine oleks õige, on oluline, et maksukohustust ei ole haldusaktiga määratud. Sisuliselt on tagatise suurendamise näol tegemist nn eel-sissenõudmistoimingutega (kütuse käitlemisega mitteseotud tagatise nõudmisega enne maksukohustuse määramist). Kaebaja rõhutab, et sisendkäibemaksu mahaarvamise ebaõigsuse kahtlus ei puuduta kütuse tehinguid. Tagatis saab olla seotud vaid kütusest tuleneva maksukohustusega. Asjaolu, et maksuhaldur leiab paljasõnaliselt maksumenetluste tulemusena tekkida võivat käibemaksukohustust (376 128.89+3 096 684,30= 3 472 813,19 eurot), ei ole tagatise suurendamise põhjuseks. Kaebaja märgib, et juhul, kui sisendkäibemaks poleks olnud võrdne tasumisele kuuluva käibemaksuga, oleks sisendkäibemaksu osas tekkinud tagastusnõue ning maksuhaldur oleks saanud seda enne tagastamist kontrollida. Kui sisendkäibemaks on tagasi saadud või tasaarvestatud, on maksuhalduril õigus maksusumma tasumisel määrata, kuid see ei puuduta kuidagi tagatise määramist, kuna pole seotud kütusega.

5.3. Kaebaja on seisukohal, et otsuses on ebaõigesti tuginetud VKS § 42 lg 4 p 3. Otsuses 1 puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja ei ole maksude tasumise tähtaegadest kinni pidanud. Vastupidi, otsuse lk 4 on märgitud, et „Seega võib öelda, et OÜ SimCity on tema poolt deklareeritud andmete põhjal maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamise osas olnud korrektne“. Maksevõimelisuse analüüs ei puuduta kütuse käitlemise maksukohustust. Puuduvad tõendid ning motiveering selle kohta, et „õiget maksukohustust ei ole vähemalt nelja kuu osas deklareeritud“. Selline väide võiks olla õigustatud vaid siis, kui oleks kehtiv haldusakt maksu määramise kohta ning see oleks seotud kütusega. Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et kütuse müügilt ei oleks käibemaksu õigesti arvestatud või tasutud. Kaebaja leiab, et aruannete esitamise hilinemine või sunniraha määramise fakt (kaebaja rõhutab, et korralduste täitmised on peatatud, vt. lk 4) ega registervara puudumine ei anna alust tagatise suurendamiseks. Kaebaja rõhutab, et maksuhalduri hinnangud on oletuslikud, maksukohustust ei ole määratud ning viidatud sisendkäibemaks ei ole seotud kütuse tehingutest tuleneva käibemaksuga.

5.4. Kaebaja leiab, et otsuses on ebaõigesti tuginetud VKS § 42 lg 4 p 5. MTA arutelu äriühingu aadressist ei ole seotud tagatise suurendamise kaalutlusega. MTA heidab alusetult ette ( lk 3) , et kaebaja ei ole teinud muutmise taotlust viivitamata ega viie tööpäeva jooksul. MTA on ebaõigesti tõlgendanud Majandustegevuse registri seaduse § 25 lg 1 (§ 25 lg 1 sätestab, et ettevõtja peab registri teise jao andmete muutumisel või registreeritud tegevusalal tegevuse lõpetamisel viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, esitama taotluse haldusorganile

4

registreeringu muutmiseks või kustutamiseks). Registri teise jakku kantakse majandustegevuse registri seaduse § -s 8 sätestatud andmed. Tegevuskoha aadress § 8 loetelus ei kajastu. Kaebaja rõhutab, et samas aadressi muutmine on otsitud ettekääne, kuna MTA on teadlik, et tegevuskoht asub Punane tn 16.

5.5. Kaebaja on seisukohal, et otsuses on ebaõigesti tuginetud VKS § 42 lg 4 p 6. MTA ei ole otsuses

1 viidanud ühelegi konkreetsele maksuseaduste ega tollieeskirjade rikkumisele. MTA viitab, sellele, et VKS § 14 lg 5 kohaselt peab kütuse müüja teavitama MTAd eelnevalt vähemalt 5 tööpäeva ette kavatsusest ületada VKS § 15 lg 1 p 6 (äriplaanis näidatud planeeritavat kütuse müügitehingute 20% määraga maksustatavat käivet) nimetatud maksimaalset kütuse müügi käivet ühes kalendrikuus. Otsuses on märgitud (lk 2), et äriplaani kohaselt oli planeeritav kütuse müügitehingute 20% määraga maksustatav käive on 39 206,66 eurot. MTA heidab ette lk 3, et seda summat on ületatud. Kaebaja on seisukohal, et tegemist ei ole sellise rikkumisega, mis annaks aluse tagatise suurust tõsta. Otsuse lk 3 nähtub, et viidatud kolme kuu keskmine käibemaks oli umbes 25 000 eurot. Kuna kaebajal oli kehtiv tagatis 1 000 000 eurot, siis ei ole eelnimetud summad proportsioonis tagatise suurendamise summaga. Kaebaja rõhutab, et MTA tugineb suures osas oletustele (lk 3- „on alust kahtlustada“).

5.6. Kaebaja on seisukohal, et tagatise suurus on põhjendamata. MTA kaalutlused on ebaõiged, kuna pole seotud kütuse käitlemisega. MTA ei ole lähtunud tegelikust olukorrast, vaid täiesti valedest alustest. Maksukohustuse täitmise tagamiseks kütuse käitlejalt tagatise nõudmine ei saa sisaldada kõikidest ettevõtja tegevusaladest tulenevaid võimalikke maksukohustust. Selline käitlust on täiesti vastuolus tagatise nõudmise eesmärgiga. Kaebaja rõhutab, et tagatise eesmärgiks on tagada maksukohustuse täitmiseks rahaliste vahendite olemasolu, mis tekib kütuse müügi tehingutest.

5.7. Kaebaja märgib, et tagatise nõue on ebaproportsionaalselt suur ning tähtaeg liiga lühike. Otsus

1 on antud 05.09.2013 ning selles on märgitud, et tagatis (summas 2 4 72 813 eurot) tuleb esitada hiljemalt 20.09.2013. Tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult lühikese ajaga. Kaebaja on seisukohal, et kuna MTA ei ole andnud kaebajale mõistlikku tähtaega kohustuse täitmiseks, siis tuleb käesoleval juhul lähtuda Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 31.01.2012 kohtuotsuses asjas nr 3-4-1-24-11 p 75-77 toodud seisukohtadest (nimetatud otsusega tunnistati vedelkütuse seaduse § 36 lõige 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see kohaldub tarbimisse lubatud kütuse müüjate suhtes, kes olid 1. aprillil 2011 registreeritud majandustegevuse registris kütuse müüjana ning olid kütuseturul tegutsenud vähem kui kolm aastat ning tunnistati vedelkütuse seaduse § 42 lõike 5 punkti 1 tekstiosa „ning vähemalt kolmeaastane kogemus kütuse käitlemise valdkonnas“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks). OÜ-le SimCity anti vaid 15 päeva aega leida tagatise esitamiseks võimalus ja selle leidmata jäämisel turult lahkuda (jäädes tegevusloast ilma). Seega ei ole MTA kaebajale mõistlikku tähtaega kohustuse täitmiseks. Kaebaja leiab, et tal puudus reaalne võimalus 15 päeva jooksul leida 2 472 813 euro suurune tagatis. On ka ebatõenäoline, et OÜ SimCity majandusnäitajatega võrreldav ettevõtte suudaks leida 15 päeva jooksul vaba raha 2 472 813 euro suuruse tagatise esitamiseks deposiidina maksuhalduri pangakontole. Samuti on pangalt sellises summas käenduse saamine nimetatud ajavahemikku arvestades äärmiselt komplitseeritud. Lisaks on alati võimalus, et pank keeldub

5

üleüldse ettevõtjat käendamast, kuna nimetatu sõltub suuresti ka panga riskipoliitikast ning sellest, kas ettevõtjal on vara pangale tagatise seadmiseks või mitte. Kaebaja on seisukohal, et isegi juhul, kui tagatise suurendamine oleks põhjendatud (millega kaebaja ei nõustu), siis arvestades summa suurust oleks mõistlikuks tagatise esitamise ajaks vähemalt kolm kuud.

5.8. Kaebaja on seisukohal, et kütuse müügi registreeringu peatamine on õigusvastane ning vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Otsus 2 on tehtud põhjendusel, et täitmata on Otsuses 1 nimetatud tagatise esitamine. Kuna Otsus 1 (tagatise suurendamine) on õigusvastane, on õigusvastane ka Otsus 2 ( kütuse müügi registreeringu peatamine). Oluline on, et kaebajal oli olemas VKS § 42 lg 1 sätestatud maksimumtagatis ( 1 000 000 eurot), see on piisav ning tagatise suurendamiseks puudus faktiline ning õiguslik alus. Kaebaja rõhutab, et otsustes tehtud järeldused tuginevad täielikult oletustele ning ainuüksi motiveerimatuse tõttu tuleb mõlemad otsused tühistada.

5.9. Kaebaja palub kaebuses vastustajalt välja mõista menetluskulud. Samas muid menetluskulude väljanõudmist ja tasumist tõendavaid dokumente peale riigilõivu tasumist tõendavate kaebaja tähtaegselt kohtule esitanud ei ole. VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja leiab, et MTA 05.09.2013 ja 23.09.2013 otsused on õiguspärased ja motiveeritud ning kaebuses esitatud põhjendused ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja põhjendab oma seisukohti järgmiselt:

6.1. Vastustaja selgituse kohaselt on MTA 05.09.2013 tagatise suurendamise otsuses põhjendanud OÜ SimCity tagatise suurendamist asjaoludega, et OÜ SimCity suhtes läbi viidavate kontrollimenetluste käigus on tuvastatud, et äriühing on perioodil 01.11.2012 – 28.02.2013 kajastanud oma maksuarvestuses raamatupidamisdokumente, millel näidatud müüjatega ei ole vastavad tehingud (väidetav päikesepatareide müük) toimunud. Selliste alusetult väljastatud arvete alusel oli OÜ-l SimCity võimalik ebaseaduslikult suurendada oma sisendkäibemaksu ning seeläbi vähendada oma kütuse müügilt tekkivat maksukohustust. Vastustaja leiab, et sisendkäibemaksuarvestuses kajastatud päikesepatareide müügitehingud on otseses seoses OÜ SimCity kütuse müügialasest tegevusest tekkiva maksukohustusega. Vastustaja nõustub kaebajaga selles osas, et äriühing on küll deklareerinud kütuse müügil tekkivat 20% määraga käivet, kuid OÜ SimCity on eelnimetatud käibelt tekkiva maksukohustuse tasakaalustamiseks kajastanud sisendkäibemaksuarvestuses alusetuid arveid. Kui kütuse tehingutelt kuulub tasumisele käibemaks ning samal ajal isik deklareerib muudelt kaupadelt kui kütus tasutud sisendkäibemaksu praktiliselt võrdselt tasumisele kuuluva käibemaksuga, siis isikul ei teki kohustust tasuda kütuse tehingutelt käibemaksu, kuna see tasaarvestatakse sisendkäibemaksuga. Maksuhalduril on põhjendatult alust arvata, et sisendkäibemaks on deklareeritud valesti ja selleks puudus õiguslik alus ning selle tulemusel tuleb isikul juurde maksta käibemaksu, mis tekkis kütuse tehingutelt. Käesolevas olukorras ei ole vastustaja hinnangul võimalik kuidagi väita, et selline

6

käibemaksu tasumise kohustus ei ole seotud kütuse tagatisega. Kuna kütuse tagatise eesmärk on tagada kütuse tehingutelt tekkida võivat käibemaksukohustust, siis käesoleval juhul on vastustaja hinnangul tegemist olukorraga, kus võimalik maksukohustus suurendab OÜ SimCity poolt tehtud kütuse tehingutelt tasumisele kuuluvat käibemaksusummat. Vastustaja hinnangul ei saa käibemaksupettuste kahtlust välistada sellega, et maksumenetlus on pooleli ning maksukohustust ei ole haldusaktiga määratud. Tagatise määramisel (s.h juba määratud tagatise üle vaatamisel) hindab maksuhaldur riske, millele tuginedes on maksuhalduril õigus suurendada tagatist. Riskide hindamisel lähtub maksuhaldur erinevatest VKS § 4² lg 4 nimetatud asjaoludest (loetelu ei ole ammendav). VKS § 4² lg 4 p 1 kohaselt lähtub maksuhaldur riskide hindamisel eelkõige tekkida võivast käibemaksukohustustest. Nimetatud säte ütleb üheselt, et riskide hindamise aluseks on tulevikus tekkida võiv maksukohustus. Eelnimetatud sätte kohaselt ei pea tagatise suurendamise otsuse tegemise ajaks kontrollimenetlus veel lõppenud ja maksukohustus tekkinud olema. Lähtudes kontrollimenetluses kogutud tõenditest on maksuhaldur tuvastanud asjaolusid, mis maksuhalduri hinnangul viitavad sellele, et kaebaja on deklareerinud käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu hulgas näilikke tehinguid. Eelnevast tulenevalt esineb risk, et OÜ-l SimCity tekib kütuse tehingutelt märkimisväärne käibemaksukohustus.

6.2. MTA on tagatise suurendamise otsuses (lk 4) analüüsinud OÜ SimCity maksevõimelisust ja maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamist. Maksuhaldur leidis, et äriühing ei ole maksevõimeline ja kuigi OÜ-l SimCity ei ole esinenud perioodil juuli 2012 – juuli 2013 maksuvõlgasid, on äriühing korduvalt hilinenud tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide ja ühendusesisese käibe aruannete esitamisega. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja kaebuses ka esitanud tõendeid oma majandusliku olukorra kohta ning ümber lükanud maksuhalduri poolt tagatise suurendamise otsuses kajastatut. Kaebaja majandusliku olukorra ja maksevõimelisuse hindamine on maksuhalduri jaoks oluline tagatise suuruse määramisel. Tagatise suurendamises otsuses toodud asjaolud näitavad, et OÜ SimCity ei pruugi olla maksevõimeline, mistõttu võib jääda tasumata tekkida võiv maksukohustus ning seda ei kata ka olemasolev tagatis.

6.3. VKS § 4² lg 4 p 5 kohaselt lähtub maksuhaldur tagatise suurendamisel vajalikkuse hindamisel muuhulgas ka isiku ja tema juhtumisja kontrollorgani liikmete ning äripartnerite ärialasest reputatsioonist, samuti isiku esitatud käesolevas lõikes nimetatud andmete ja dokumentide usaldusväärsusest ja tõepärasusest. OÜ SimCity esindaja heidab kaebuses MTA-le ette, et maksuhaldur on ebaõigesti tõlgendanud majandustegevuse registri seaduse § 25 lg 1 ning äriühingule aadressi mittemuutmise etteheitmine on maksuhalduri poolt otsitud ettekääne. Vastustaja möönab, et majandustegevuse registri seaduse § 25 lg 1 koosmõjus §-iga 8 ei näe ette maksuhalduri teavitamist seoses äriühingu aadressi muudatusega, kuid siinkohal rõhutab vastustaja, et äriühingu poolt äriregistrile ja maksuhaldurile esitatud andmed (s.h. juriidiline aadress) peavad olema ajakohased. Tagatise suurendamise otsuses maksuhaldur kirjeldas, et majandustegevuse registrisse kantud OÜ SimCity juriidilisel aadressil Lao 8, Maardu on maksuhaldur paikvaatlusega tuvastanud, et kinnistul

7

asub alajaama meenutav hoone ning OÜ SimCity ei tegutse väidetavas tegevuskohas. Alles pärast maksuhalduri vastavat märkust tegi OÜ SimCity taotluse majandustegevuse registri registreeringu muutmiseks. Vastustaja hinnangul on oluline, et äriühing asuks registreeritud aadressil ja tegevuskoha muutumisel teavitaks sellest ka haldusorganit, sest ainult sellisel viisil on võimalik tagada ettevõtte kättesaadavus juhul, kui selleks vajadus peaks tekkima.

6.4. Vastustaja märgib, et kaebaja poolt esitatud väited on vastuolulised – ühelt poolt heidab kaebaja maksuhaldurile ette, et maksuhaldur ei ole oma otsuses tuginenud ühelegi konkreetsele maksuseaduse rikkumisele, kuid samas nõustub kaebaja, et OÜ SimCity on rikkunud VKS § 14 lg

5 sätestatut, ent kaebaja ei pea seda rikkumist piisavaks, et suurendada äriühingu tagatist. Seega leiab vastustaja, et kaebaja oma kaebuses nõustub VKS § 14 lg 5 sätestatud rikkumisega ning seeläbi lükkab kaebaja ümber enda poolt esitatud väite otsuses maksuseaduste rikkumise puudumise kohta. Maksuhalduri teavitamine äriplaanis planeeritud kütuse müügitehingute käibe suurenemisest on oluline, sest suureneva müügikäibe tõttu võib suureneda ka tekkida võiv käibemaksukohustus, mis on aga aluseks MTA õigusele nõuda äriühingult VKS § 4² lg 4 p 1 kohaselt suuremat tagatist. Tagatise suurendamise otsuses on maksuhaldur viidanud maksumenetluses kogutud andmetele, mille kohaselt on OÜ SimCity 2012. aasta novembrikuust kuni 2013. aasta jaanuarikuuni ületanud kordades äriplaanis näidatud maksimaalset planeeritavat kütuse müügialast 20% määraga maksustatavat käivet, kuid kaebaja ei ole sellest maksuhaldurile teada andnud.

6.5. Seoses uue tagatise summa kujunemise ja määramisega selgitab maksuhaldur, et ta on tagatise suurendamise otsuses (lk 5) arvesse võtnud nii OÜ SimCity olemasoleva tagatise suurust (1 000 000 eurot) kui ka võimalikku maksukohustust summas 3 472 813,19 eurot. Tulenevalt kontrollimenetluses kogutud tõenditest ja tehtud järeldustest on sellise maksusumma määramine OÜ-le SimCity üsna tõenäoline. On ilmne, et sellises suuruses maksukohustuse tekkimisel ei piisa olemasolevast tagatisest maksukohustuse täitmiseks. Vastustaja hinnangul on maksuhaldur tagatise suurendamise otsuses piisavalt põhjendanud tagatise suuruse kujunemist.

6.6. Maksuhaldur märgib, et tagatise suurendamise otsusega on kohustati kaebajat esitama tagatis hiljemalt 20.09.2013, mida kaebaja peab ilmselgelt ebamõistlikult lühikeseks tähtajaks. Kaebaja on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-24-11, milles kohus asus seisukohale, et tagatise suurendamine 100 000 euroni 2,5 kuu jooksul on ebamõistlikult lühike aeg ettevõttele oma majandustegevuse ümberkorraldamiseks või mõistlikul viisil kütuseturul oma tegevuse lõpetamiseks. Vastustaja märgib, et OÜ SimCity omas alates 19.07.2012 majandustegevuse registris kütuse müügi registreeringut ning MTA 29.06.2012 otsusega nr 12.2-/249-1 määrati OÜ SimCity tagatise suuruseks 1 000 000 eurot. Selleks hetkeks, kui OÜ SimCity alustas kütuse müügitegevusega, olid VKS ja KMS muudatused kehtinud rohkem kui ühe aasta (VKS ja KMS muudatused jõustusid 01.04.2011). Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahend käsitleb olukorda, kus tagatise suurendamist 2,5 kuu jooksul nõuti äriühingult, kes tegeles kütuse müügiga juba enne muudatuste jõustumist (01.04.2011) ja kes soovis selle tegevusega ka jätkata. Sellisel juhul pidas Riigikohus 2,5 kuulist tähtaega lühikeseks ajaks majandustegevuse ümberkorraldamiseks.

8

OÜ SimCity suhtes tagatise suurendamise otsuse tegemise hetkeks on VKS kehtinud üle kahe aasta ning seetõttu leiab vastustaja, et tagatise suurendamise otsus ei saanud kaebajale ootamatult tulla. OÜ SimCity tegutseb kütuse müügialases valdkonnas, mis on reguleeritud VKS poolt ning selles valdkonna tegutsev äriühing peab tundma valdkonda reguleerivaid õigusakte. Kaebaja, olles teadlik õigusaktidest ning tema suhtes toimuvatest kontrollimenetlustest, pidi arvestama võimalusega, et varem määratud tagatist võidakse maksuhalduri otsuse alusel suurendada. Lisaks märgib vastustaja, et kaebaja ei ole taotlenud tagatise esitamise tähtaja pikendamist ega esitanud ka ühtegi dokumenti selle kohta, miks OÜ-l SimCity ei ole võimalik tagatise suurendamise kohustust tähtaegselt täita. Kaebaja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud dokumente kaebaja varalise seisu kohta ega dokumente selle kohta, et kaebaja on pöördunud isikute poole, kes võiksid kaebaja kohustust tagada.

6.7. Vastustaja leiab, et tagatise suurendamise otsuses ning käesolevas vastuses kaebusele on piisava põhjalikkusega selgitatud OÜ SimCity kontrollimenetlustes tuvastatud asjaolusid, uue tagatise suuruse kujunemist ning põhjendatud, kuidas tekkida võiv maksukohustus on seotud OÜ SimCity kütuse müügialase tegevusega. Vastustaja hinnangul on OÜ SimCity tagatise suurendamise otsus õiguspärane ja motiveeritud ning seetõttu on õiguspärane ka kütuse müügi registreeringu peatamise otsus.

6.8. Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti ning kuulanud ära tunnistajate ütlused leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgnevalt.

7.1. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

7.1.1. Vaidlust ei ole selles, et OÜ SimCity omab alates 19.07.2012 majandustegevuse registris kütuse müügi registreeringut (kütuse tarbimisse lubamine ja tarbimisse lubatud kütuse müük) nr VKM000838. OÜ-le SimCity on määratud MTA 29.06.2012 otsusega nr 12.2-7/249-1 tagatiseks 1 000 000 eurot.

7.1.2. 05.09.2013 otsusega nr 12.2-7/247 tegi MTA otsuse OÜ SimCity (registrikood 11402380) tagatise suurendamise kohta, juhindudes maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 46 lg-st 1 ja 121 ning vedelkütuse seaduse (edaspidi VKS) § 41 ja § 42. MTA otsustas 1) tunnistada käesoleva otsusega kehtetuks MTA tagatise määramise 29.06.2012 otsus nr 12.2-7/249-1; 2) suurendada OÜ SimCity tagatist ning määrata uueks tagatiseks 3 472 813 eurot. Otsuses märgiti, et kuna OÜ-l SimCity on käesolevaga esitatud tagatis summas 1 000 000 eurot, siis tuleb esitada juurde tagatis summas 2 472 813 eurot. Otsuses on selgitatud, et MKS § 122 kohaselt võib isik, kellel tekib tagatise esitamise kohustus, valida järgmiste tagatise liikide vahel: käendus; deposiidina MTA pangakontole makstud tagatissumma; riigi kasuks seatud registerpant või hüpoteek. Otsuses määratud tagatis tuli esitada hiljemalt 20.09.2013.

9

Otsuse põhjenduste kohaselt on käibemaksu tagatise suurendamise põhjusteks esiteks OÜ SimCity suhtes läbiviidud ja pooleliolevad maksumenetlused, kus on tuvastatud, et peaaegu kogu OÜ SimCity sisendkäibemaks on olnud fiktiivne. OÜ SimCity on pannud toime ka vedelkütuse seaduse alaseid rikkumisi teavitamata MTA-d kavatsusest ületada VKS § 15 lg 1 p 6 nimetatud maksimaalset kütuse müügi käivet (äriplaanis näidatud planeeritavat kütuse müügitehingute 20% määraga maksustatavat käivet) ühes kalendrikuus. Lisaks ei ole OÜ SimCity teavitanud vastustajat oma juriidilise aadressi muutumisest majandustegevusregistri seaduse § 25 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. OÜ SimCity ei pruugi olla enam maksevõimeline (vt tl 14-16 pöördel).

7.2. Kohus on seisukohal, et MTA otsustus suurendada kaebaja tagatist ning määrata tagatise uueks suuruseks 3 472 813 eurot, tugines põhjendatult prognoositaval maksukoormusel, mistõttu tuleb MTA sellist otsustust lugeda proportsionaalseks ja õiguspäraseks. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt:

7.2.1. Kõigepealt märgib kohus, et juba kaebusest endast nähtub selgelt, et täiesti alusetud ja otsitud on kaebaja väited, et haldusakt on motiveerimata või arusaamatu. Kogu kaebus ise koosneb sisuliselt otsus 1 osas vastuväidetest ja seisukohtadest, mis on esitatud otsus 1 motivatsiooni kohta.

7.2.2. MTA õigus tagatise suurendamiseks tuleneb VKS § 42 lg 4 p 1, mis sätestab, et MTA-l on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis, lähtudes eelkõige tekkida võivast käibemaksukohustusest. Kohus märgib, et VKS-s sätestatud tagatis ja selle määratav suurus tagab avalikke huve. MTA 05.09.2013 otsuses on toodud põhjendused ja arvutused kaebaja prognoositava tegeliku käibemaksukohustuse kohta. Otsusest nähtub, et perioodide 01.01.2013-28.02.2013 ja 01.11.2012- 31.12.2012 kontrollimise käigus tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kogumis (kirjeldatud kontrollaktis) viitavad MTA hinnangul sellele, et OÜ SimCity on oma maksuarvestuses kajastanud raamatupidamisdokumente, millel näidatud müüjaga Macbond OÜ ja ostjaga Putrim SIA ei ole vastavad tehingud (väidetav päikesepatareide müük) aset leidnud. MTA on jõudnud järeldusele, et OÜ SimCity teadis, et kaup ei liikunud formaalselt vormistatud Macbond OÜ ja Putrim SIA dokumentide kohaselt. Macbond OÜ ja OÜ SimCity ning Putrim SIA ja OÜ SimCity vaheliste tehingute ainus eesmärk oli jätta MTAle mulje, justkui oleks tegemist majanduslikku sisu omavate tehingutega. Macbond OÜ arvete eesmärk oli võimaldada OÜ-l SimCity ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu mahaarvamine tulenevalt käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 3 ja äriühingust maksuvabalt fiktiivsete arvete alusel raha väljaviimine ja sellega äriühingu (kütuse tehingutelt tekkinud, 20% määraga maksustatavalt käibelt) maksukohustuse vähendamine. Kuna OÜ SimCity soetab kütust 0% käibemaksu määraga (aktsiisilaost) ja edasi müües peaks tasuma tehingult käibemaksu täies ulatuses s.o. tehingult 20%, siis äriühing fiktiivsete ostuarvetega vähendab maksukohustust miinimumini. /…/ Kokku on alusetult sisendkäibemaksu perioodi 2012 november kuni 2013 veebruar käibedeklaratsioonides deklareeritud 376 128,89 eurot ning kauba ühendusesisest käivet (0% määraga maksustatavat käive) 1 881 551,68 eurot. Seega jättis OÜ SimCity perioodil november 2012 - veebruar 2013 MTA hinnangul arvestamata, deklareerimata ja riigile tasumata käibemaksu 376 128,89 eurot. /…/ OÜ SimCity on 2013 juuli käibedeklaratsioonis deklareeritud 0% määraga maksustatavat käivet 14 684 810,22 euro ning 2013 juunis 7 491 025,20 euro suuruses. Nimetatud deklaratsioonides on täitmata kauba ja teenuse ühendusesisese käibe andmed. Varasemalt

10

on maksuhalduril olnud põhjendatud kahtlus, et just 0% määraga maksustatav käive on fiktsioon, andmaks võimaluse soetuselt sisendkäibemaks maha arvata. Seega on maksuhalduril alust kahtlustada, et ka 09.09.2013 kontrolli võetava 2013 juuli osas võivad esineda samad asjaolud. Seega võimaliku kahju suuruseks 2013 juuli osas hindab MTA juba praegu üle kolme miljoni euro (OÜ SimCity on 2013 juuli käibedeklaratsioonis deklareerinud sisendkäibemaksu 3 096 684,30 eurot). Eeltoodust on näha, et kui eespool nimetatud sisendkäibemaksu ei arvestataks, siis oleks OÜ SimCity käibemaksu kohustus perioodil 2012 november - 2013 veebruar ja 2013 juuli kokku 3 472 813,19 eurot, mis ületab seni olemasolevat käibemaksu tagatist enam kui kahekordselt. Eelnevast nähtub selgelt, et isikule suure tõenäosusega määratav ja ka jooksev maksukohustus ei ole enam tagatud. Maksuhaldur on uue tagatise määramisel võtnud arvesse ka asjaolu, et OÜ-l SimCity puudub igasugune registervara (kinnisasjad, autod, laevad). Kohus leiab, et seetõttu on põhjendatud maksuhalduri prognoos kaebaja suhtes riski esinemise kohta, mis seisneb kütuse tehingutelt tekkida võiva maksukohustuse tasumata jäämises. Eelnevast nähtuvalt on maksuhaldur tuginenud tagatise suurendamisel kaebajal tekkida võivale käibemaksukohustusele ning maksuhaldur on oma sellekohast otsust ka põhjendanud.

7.2.3. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab samuti, et sisendkäibemaksuarvestuses kajastatud päikesepatareide müügitehingud on otseses seoses OÜ SimCity kütuse müügialasest tegevusest tekkiva maksukohustusega. Kui kütuse tehingutelt kuulub tasumisele käibemaks ning samal ajal isik deklareerib muudelt kaupadelt kui kütus tasutud sisendkäibemaksu praktiliselt võrdselt tasumisele kuuluva käibemaksuga, siis isikul ei teki kohustust tasuda kütuse tehingutelt käibemaksu, kuna see tasaarvestatakse sisendkäibemaksuga. Kohus leiab talle esitatud tõendeid hinnates, et maksuhalduril on põhjendatult alust arvata, et sisendkäibemaks on deklareeritud valesti ja selleks puudus õiguslik alus ning selle tulemusel tuleb isikul juurde maksta käibemaksu, mis tekkis kütuse tehingutelt. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei oleks tohtinud tagatise määramisel vastavate tehingutega arvestada.

7.2.4. Kohus leiab, et ei sisuliselt ega õiguslikult pole õige ka kaebaja väide, et kohustust ei ole haldusaktiga määratud ja seetõttu on täiendava tagatise määramine õigusvastane. Kohus nõustub vastustajaga siinkohal ja leiab, et selline käsitlus ei ole kooskõlas seadusega, sest riskide hindamise aluseks on tulevikus tekkida võiv maksukohustus. VKS § 42 lg 4 p 1 sõnastusest tuleneb kohtu arvates siinkohal üheselt, et tagatise suurendamise otsuse tegemise ajaks ei pea kontrollimenetlus olema lõppenud ja maksukohustus juba tekkinud.

7.2.5. Kohus leiab siinkohal tuginedes jällegi VKS § 42 lg 4 ja selle p 1 sõnastusele ka, et tagatise suurus, mis vastab isiku prognoositavale käibemaksu suurusele, on proportsionaalne saavutatava eesmärgi – maksu tasumise tagamine – suhtes. Kaudselt viitab sellise käsitluse õigusele ka VKS §

44 lg 2 esimese lause sõnastus – ka selles on juttu tagatise ebaproportsionaalsest suurusest suhestatuna tekkida võiva käibemaksukohustusega. Kohtu arvates ei ole toodud seadusesätete sõnastustest võimalik välja lugeda, et tagatis on ebaproportsionaalselt suur, kui ta on võrdne prognoositava ja tekkida võiva käibemaksukohustusega.

7.2.6. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et MTA 05.09.2013 otsuses on ebaõigesti tuginetud VKS §

42 lg 4 p 3, mis sätestab, et MTA-l on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt

11

suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis, lähtudes eelkõige maksevõimelisusest ja maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamisest. Isegi kui nõustuda kaebajaga selles, et MTA 05.09.2013 otsuses ei ole esitatud konkreetseid tõendeid selle kohta, et kaebaja ei ole maksude tasumise tähtaegadest kinni pidanud, siis kohus kordab, et tagatise määramise otsus tugineb riski hindamisele. Kohus leiab, et MTA on tagatise suurendamise otsuses piisavalt analüüsinud kaebaja maksevõimelisust ja maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamist.

Maksuhaldur leidis, et äriühing ei ole maksevõimeline ja kuigi OÜ-l SimCity ei ole esinenud perioodil juuli 2012 – juuli 2013 maksuvõlgasid, on äriühing korduvalt hilinenud tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide ja ühendusesisese käibe aruannete esitamisega 2012 ja 2013 aastal (osade nende eest on määratud ka sunniraha). /…/ OÜ-l SimCity ei ole esinenud nimetatud perioodil 2012 juuli - 2013 juuli maksuvõlgasid. Siinjuures on oluline rõhutada, et õiget maksukohustust vähemalt nelja kuu osas ei deklareeritud.

Samas ei ole kaebaja õigesti tsiteerinud MTA 05.09.2014 otsust. Kaebaja poolt viidatud lauses märkis MTA: „Seega võib öelda, et OÜ SimCity on tema poolt deklareeritud andmete põhjal maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamise osas olnud korrektne, kuid mitte deklaratsioonide esitamise ja muude kohustuste täitmise osas.“ Vastustaja on korrektselt viidanud ja sellele ei ole ka kaebaja vastu vaielnud, et kaebajal puudus seisuga 02.09.2013 mistahes registervara (kinnistusraamatu ja Maanteeameti liiklusregistri andmetel) ja seega puudub vara, mis tagaks tekkida võivat käibemaksukohustust.

Kaebaja märgib küll õigesti, et registervara puudumine või aruannete esitamisega hilinemine üksi ei tingi tagatise suurendamist. Samas on käesoleval juhul hinnatud kõiki asjaolusid kogumis sh kaebaja maksevõimelisust ja tehtud sellest vastavad järeldused. Kohus märgib, et kaebaja maksevõime hindamisel on oluline see, et kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud vastustaja seisukohta, et OÜ-l SimCity on 2012 majandusaasta aruande järgi varasid kokku 234 366 euro väärtuses, kusjuures enamuse sellest moodustab käibevara. Seega ei ole OÜ-l SimCity piisavalt vahendeid, et maksumenetluste tulemusena tekkida võivat käibemaksukohustust (376 128,89 + 3 096 684,30 = 3 472 813,19 eurot) saaks terve mõistuse pinnalt tagatuks lugeda.

Lisaks on OÜ SimCity 2012 aasta kahjum -14 233 eurot, samal ajal kui osaühingu osakapital on 2 556 eurot. See tähendab, et omakapital (netovara) on kokku 16 697 euroga miinuses (võrdluseks 2011. aastal -

2 464 eurot). Võrreldes eelmise perioodiga on miinus kasvanud (vt OÜ SimCity majandusaasta aruanne tl 145-151). Kohus leiab, et eeltoodud andmed on piisavad tegemaks järeldust, et OÜ SimCity ei pruugi olla enam maksevõimeline, mistõttu võib jääda tasumata ka käibemaks ning seda ei kata ka seni olemasolev tagatis. Järelikult oli põhjendatud tagatise suurendamine VKS § 42 lg 4 p 3 märgitud alusel.

7.2.7. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et MTA ei oleks tohtinud tugineda 05.09.2013 otsuse tegemisel VKS § 42 lg 4 p 5, mis sätestab, et MTA-l on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda

12

kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis, lähtudes eelkõige isiku ja tema juhtimisja kontrollorgani liikmete ning äripartnerite ärialasest reputatsioonist, samuti isiku esitatud nimetatud andmete ja dokumentide usaldusväärsusest ja tõepärasusest. Kaebaja viitab õigesti, et vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kehtinud majandustegevuse registri seadus § 25 lg 1 koosmõjus §-iga 8 ei näe ette maksuhalduri teavitamist seoses äriühingu aadressi muudatusega. Samas nõustub kohus vastustajaga, et äriühingu poolt äriregistrile ja maksuhaldurile esitatud andmed (s.h. juriidiline aadress) peavad olema ajakohased ja õiged igal nende esitamise korral. Vastustaja ei ole siinkohal tuginenud VKS § 42 lg 4 p 6, vaid just nimelt p 5, mis annab alusel erinevate andmete tõepärasuse hindamiseks. Seda on maksuhaldur vaidlusaluses otsuses ka teinud. Vastavad andmed peavad olema korrektsed selleks, et tagada vajadusel ka kontrolli läbiviimine. Lisaks on MTA tuginenud VKS § 42 lg 4 p 5 leides, et asjaolu, et käibedeklaratsioonides on kajastatud ebaõigeid andmeid, seab kahtluse alla MTA-le esitatud dokumentide usaldusväärsuse ja tõepärasuse ning mis annab samuti aluse nõuda suuremat tagatist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tagatise suurendamise otsuse tegemisel oli õiguspärane tugineda muuhulgas ka VKS § 42 lg 4 p 5.

7.2.8. VKS § 42 lg 4 p 6 sätestab, et MTA-l on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis, lähtudes eelkõige isiku ja tema juhtimisja kontrollorgani liikmete poolt toime pandud maksuseaduste, tollieeskirjade ja käesoleva seaduse rikkumise juhtumitest. Kuivõrd kaebaja on ise kinnitanud, et on rikkunud vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kehtinud VKS § 14 lg 5 sätestatut, siis leiab kohus nõustudes vastustajaga, et VKS rikkumine on tema poolt toime pandud, millest tulenevalt oli põhjendatud vastavale alusele tuginemine otsuse 1 tegemisel. Kohus märgib, et see ei olnud ainuke ja kohtu hinnangul peamine alus otsuse 1 tegemisel ja seetõttu ei ole ka kaebaja mittepiisavuse vastuväide sellele tuginemisel tagatise määramisel asjakohane.

7.2.9. Kohus leiab, et antud juhul on tagatise suuruse tinginud kõikide asjaolude kaalumine kogumis ning selle määramisel on vastustaja õiguspäraselt lähtunud võimalikust määratavast maksukohustuse summast. Kohus leiab, et MTA 05.09.2013 otsus on piisavalt põhjendatud ja sellest nähtuvad selle andmise õiguslikud alused. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta selles, et otsuse põhjendamisel oleks rikutud motiveerimiskohustust. Asjaolu, et kaebaja esitatud põhjendustega ei nõustu ei tähenda, et otsus on põhjendamata. Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid põhjendused oleks pidanud otsusest veel nähtuma. Kaebaja viitas üksnes sellele, et tuginetud on pooleliolevatele maksumenetlustele ning maksukohustust ei ole määratud. Kohus kordab, et ta leiab eelkõige VKS § 42 lg 4 ja selle p 1 sõnastusest, et tagatise määramisel ei pea olema isiku maksukohustuse suurus olema veel maksuhalduri poolt lõplikult tõendatud, vaid maksuhaldur opereerib mõistetega nagu „prognoositav“ ja „põhjendatud kahtlus“. Maksuhalduri selgitusi analüüsides on kohus seisukohal, et maksuhalduril on olnud põhjendatud kahtlus seostada kaebajat sisuliselt maksupettusega. Kaebuse esitaja ei ole vastavaid kahtlusi ümber lükanud.

7.3. Kohus möönab, et tagatise nõude täitmise tähtaeg võib arvestades määratud tagatise suurust tunduda lühike. Samas ei tingi see automaatselt MTA 05.09.2013 otsuse tühistamist. Vastustaja on

13

õigesti märkinud, et iga äriühing, kes tegutseb mingis majandustegevuse valdkonnas, peab tundma seda valdkonda reguleerivaid õigusakte. Kaebaja ei ole ümber lükanud maksuhalduri väidet, et kui ta alustas kütuse müügitegevusega, olid VKS ja KMS muudatused kehtinud rohkem kui ühe aasta, millest tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-24-11 märgitust käesoleval juhul lähtuda ei saa. Arvestades käibemaksusummasid, mida kaebajal tuleks maksuhalduri arvestuse kohaselt tasuda, ning asjaolu, et kaebaja oli teadlik tema suhtes läbiviidavast maksumenetlusest, ei saanud tagatise suurendamine maksuhalduri poolt tulla kaebajale täiesti ootamatult ja üllatavana. Samuti viitab maksuhaldur õigesti, et kaebajal oleks olnud võimalik vajaduse korral taotleda tagatise esitamise tähtaja pikendamist. Kaebaja seda võimalust kasutanud ei ole. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et juhul, kui otsuses oleks määratud pikem tähtaeg, siis oleks kaebaja vastava tagatise saanud esitada. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et olukorras, kus MTA-l on põhjendatud kahtlus maksupettuse osas, on tal kohustus teha omalt poolt kõik võimalik maksude tasumise tagamiseks. Juhul, kui tegemist on väga suurte võimalike täiendavate maksusummadega ja on selge, et maksukohuslasel puudub vara nende tagamiseks, ei ole õigustatud maksukohustuse tagamise tähtaja määramine kaugesse tulevikku, et teha vastava tagatise leidmine või pahatahtlikkuse korral olemasolevagi vara realiseerimine võimalikult mugavaks. Just võimalus põhjendatult taotleda määratud tähtaegade pikendamist annab vajadusel ausatele ettevõtjatele võimaluse veenda maksuhaldurit selles, et tõesti vajatakse täiendavat aega tagatise esitamiseks näidates ära oma tegevuse tagatise leidmiseks.

7.4. MTA 23.09.2013 otsuse kohta, millega peatati OÜ SimCity vedelkütuse müügi registreering MTR-is, märgib kohus järgmist. Registreeringu peatamine tulenes otseselt MTA 05.09.2013 otsusest ja asjaolust, et MTA poolt määratud kuupäevaks 20.09.2013 ei olnud kaebaja määratud tagatist esitanud. Registreeringu peatamiseks ei näe seadus ette eraldi haldusmenetluse algatamist, kuivõrd tegemist ei ole iseseisva menetlusega, vaid registreeringu peatamine kui tagatise esitamata jätmise järelm tulenes otseselt VKS-s sätestatust. Vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kehtinud VKS redaktsiooni § 15 lg 5 sätestas, et lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule teeb MTA registreeringu peatamise otsuse, kui registrisse kantud kütuse müüjal puudub käesoleva seaduse §-s

41 nimetatud tagatis. MTA 05.09.2013 otsuses oli, viidates VKS § 3 lg-le 3, allakriipsutatult märgitud, et kui äriühing määratud tähtajaks tagatist esitanud ei ole, ei tohi ta ka kütuse müügiga tegeleda, sest maksuhaldur ei aktsepteeri enam olemasolevat tagatist. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et MTA 23.09.2013 otsus on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu.

9. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et MTA 05.09.2013 otsus nr 12.2-7/247 ja 23.09.2013 otsus nr 12.2- 7/247-1 on piisavalt põhjendatud ning õiguspärased ning tühistamisele ei kuulu.

10. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust oma kohtukulude väljamõistmiseks. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik