1-14-3765/27 · 1-14-3765/27 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-3765 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi

O.R süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 7. oktoobri 2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav O.R, apellatsioon Kannatanu V.Z. , apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava O.R-i ja kannatanu V.Z. i apellatsioonid Viru Maakohtu

7. oktoobri 2014 otsuse peale läbi vaatamata. Kannatanu V.Z. i apellatsioon tagastada selle

esitajale.

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtus arutati O.R-i süüdistust KarS § 118 lg 1 p 1 järgi selles, et tema lõi 18.05.2012 kella 22:30 paiku Narvas aadressil XXX tekkinud tüli käigus V.Z. it üheteistkümnel korral noaga, millega tekitas kannatanule kokku üksteist rindkere pealmist ja rinnaõõnde tungivat, samuti kaelal ja kätel asuvat lõike- ja torkehaava. Oma teoga põhjustas O.R V.Z. ile eluohtliku tervisekahjustuse.

2. Viru Maakohtu otsusega mõisteti O.R talle esitatud süüdistuses süüdi ning teda karistati 6-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 järgi vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. O.R-i karistusest arvati maha ka eelvangistuses viibitud aeg 19.05-20.05.2013, s.o 2 päeva. O.R-i lõplikuks karistuseks jäi 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

2 MAAKOHTU OTSUSE APELLEERITAVA OSA SISU

3. Karistuse mõistmisel arvestas kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märkis, et karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine. Karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 mõttes arvestas kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. 3.1

Süüdistatav pani tahtlikult toime esimese astme kuriteo. Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et O.R on varem kriminaalkorras karistamata. Kohus arvestas ka süüdistatava süü astet kuritegude toimepanemisel. Kohus märkis, et süüdlase käitumine pärast süüteo toimepanemist näitab, et ta kahetseb toimepandut. Kohus arvestas ka kannatanu arvamust.

3.2 Kohus leidis, et arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning karistust kergendava asjaolu olemasolu, on põhjendatud mõista talle vangistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 6 aastat.

3.3 Kohus märkis, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule

mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RKKKo nr 3- 1-1-99-06). Selliseid asjaolusid O.R-i puhul ei esine.

APELLATSIOONID

4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja kannatanu, kes taotlevad maakohtu

otsuse tühistamist O.R-ile mõistetud karistuse osas. Apellandid taotlevad O.R-i karistuse vähendamist ja selle mõistmist tingimisi.

4.1 O.R ei vaidlusta oma teo kvalifikatsiooni. Süüdistatav leiab, et kohus ei arvestanud, et ta pani süüteo toime olmetüli käigus ning kannatanuks oli poeg, kes oli konflikti initsiaatoriks ja provokaatoriks. Poeg lõi esimesena ning haaras hantli. Kohus ei arvestanud samuti, et O.R kahetses oma süüd.

O.R märgib, et tema naisele tehti 3 kuud tagasi südame operatsioon ja ta vajab pidevat abi. Ta kahetseb juhtunut südamest ja märgib, et kannatanu oli juhtunus samavõrd süüdi. Sündmuse toimumise ajal olid nad mõlemad alkoholijoobes ning kui kannatanu teda ründas, siis O.R

isegi ei mäleta, kuidas talle sattus kätte nuga, näib, et ta hakkas sellega lööma kannatanule erinevatesse kehaosadesse, olles ise afektiseisundis. Järgnenut ta samuti eriti ei mäleta.

4.2 Kannatanu V.Z.

leiab, et kohus ei arvestanud, et ta tunneb samuti juhtunus oma süüd ning on

isale andestanud. Kannatanu väidab, et tema tervis on käesoleval ajal parem. Samuti märgib kannatanu, et tema ema tervis on halvenenud ning ta vajab hoolt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.

Ringkonnakohus, hinnates O.R-i apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku

läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. 5.1 Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud

3 seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

5.2 Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist

apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. 6. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja maakohtu seisukohtadega, nõustub maakohtu otsuses tehtud järeldustega O.R-ile määratud karistuse osas ja leiab, et see on

õiglane ning kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 6.1 Süüdistatav O.R vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus pidas põhjendatuks karistada teda reaalse vangistusega ning taotleb mõistetud vangistuse mõistmist tingimisi. Samuti taotleb ta karistuse vähendamist. 6.1.1 Ringkonnakohus ei saa kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. Ühtlasi nähtub maakohtu otsusest, miks kohus

nii eri- kui üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades leidis, et O.R tuleb karistada reaalse vangistusega. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus pidas teosüüd suureks. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohaga. O.R-i süü leidis tõendamist pojale eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises, mille käigus lõi isa poega noaga 11 korral rindkeresse ja rinnaõõnde

ning kaela ja kätesse. Kohus arvestas ka juba kannatanu arvamust ning kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodud põhjustel mõistis kohus karistuse alla keskmist sanktsioonimäära. Apellatsioonikohus märgib märkuse korras, et O.R-i versioon, et esmane

rünne toimus kannatanu poolt, ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega kinnitamist leidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et O.R-ile mõistetud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne toimepandud süüteoga. 6.1.2 Kohus märkis üksiti, et reegeljuhul pööratakse isikule mõistetud karistus täitmisele ja aluse kaaluda karistuse mõistmist tingimisi annavad vaid süüteo toimepanemise erandlikud asjaolud ja süüdlase isik. Ringkonnakohus märgib, et karistusest tingimisi vabastamist kohaldatakse peamiselt kergemate kuritegude puhul, üldjuhul esmakordselt süüdimõistetud isikule, kelle puhul on alust arvata, et ta rohkem kuritegusid toime ei pane. Arvestades O.R-ile inkrimineeritud kuriteo asjaolusid, leiab apellatsioonikohus, et tegu on väga raske isikuvastase kuriteoga, mille tagajärjed

kannatanu jaoks olid rasked. Ehkki O.R-i varasemad karistused on karistusregistrist kustunud, ei ole tema näol tegemist esmakordselt kriminaalkorras karistatud isikuga. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et erandlikke asjaolusid O.R-ile karistuse mõistmiseks tingimisi ei esine. 6.3

Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 tuleb O.R-i apellatsioon Viru Maakohtu 07.10.2014 otsuse peale jätta läbi vaatamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et ka kannatanu V. Zavjaolovi apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 esimese lause alusel jätta läbi vaatamata ning tagastada apellatsiooni esitajale.

KrMS § 325 lg 1 p 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus kriminaalasja kohtulikku arutamist ette valmistades muuhulgas KrMS §-s 319 sätestatud nõuete täitmist.

4 KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest tuleneb, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile KrMS § 323 lg 2 p-des 1-3 sätestatud alustel.

KrMS § 323 lg 2 p 1 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast KrMS §-s 319 sätestatud

apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata.

KrMS § 319 lg 1 kohaselt teatatakse apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

7.1 Viru Maakohtu kohtuotsus kuulutati 07.10.2014. Kohtuotsuse kuulutamise juures viibis ka

kannatanu V.Z. . Kohus selgitas edasikaebekorda, mh seda, et apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist tuleb Viru Maakohtu Narva kohtumajja teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates 08.10.2014. Seega oli apellatsiooniteate esitamise viimaseks päevaks 14.10.2014. Nimetatud

kuupäevaks ei teatanud kannatanu V.Z. otsuse teinud kohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. Viru Maakohtus registreeriti tema apellatsioon 17.10.2014. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-35-05 on asutud seisukohale, et KrMS § 319 lg-s 1 sätestatu puhul on tegemist absoluutse nõudega ning Riigikohtu asjassepuutuva praktika kohaselt tuleb juhtudel, kus nimetatud nõuet on rikutud, apellatsioon jätta läbi vaatamata.

7.2 Ringkonnakohus leiab, et kuna V.Z. ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud ega taotlenud apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamist, tuleb juhindudes KrMS § 325 lg 1 p-st 1, § 326 lg-st 2, § 323 lg 2 p-st 1 ja § 319 lg- st 1 jätta V.Z. i apellatsioon läbi vaatamata ja talle tagastada.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus