1-14-9320/3 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9320 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 30. oktoobri 2014 määrus kaebuse rahuldmata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Peeter Kangro taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Peeter Kangro taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 30. oktoobri 2014 määrusele kaebuse esitamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. 01.09.2014 esitas kinnipeetav Peeter Kangro Justiitsministeeriumile kuriteoteate, milles avaldas, et 2014. aasta juulis pidid Tartu Vangla kinnipeetavad, sh P. Kangro, taluma kambrites viibides kõrget õhutemperatuuri ja õhupuudust ning sajad inimesed kannatasid sellest tulenevalt nädalaid kuumarabanduse sümptomite all. Eeltoodu alusel taotles P. Kangro kriminaalmenetluse alustamist Tartu Vangla direktori suhtes. 2. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna sisekontrolör jättis kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises mööndakse, et kinnipeetavad võisid kuumade ilmade tõttu tunda kerget ebamugavust, kuid see ei täida veel kuriteo koosseisu. Puuduvad andmed, et mõnel kinnipeetaval oleks tekkinud väljaravimist vajav tervisekahjustus. 3. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale esitas P. Kangro kaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. 3.1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilgi 10.10.2014 määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Prokuratuur nõustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises toodud põhistustega ning leidis samuti, et puuduvad alused kriminaalmenetluse alustamiseks.

4. Mitte nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, esitas P. Kangro 23.10.2014 kaebuse Riigiprokuratuuri. 5. Riigiprokuratuuri 30.10.2014 määrusega jäeti P. Kangro kaebus rahuldamata. Riigiprokurör Alar Kirs nõustus nii Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi kui ka kriminaalmenetluse mittealustamise teatises esitatud seisukohtadega. Prokurör leidis, et ei ole andmeid selle kohta, et kaebajal oleks kõrgenenud välisõhu temperatuuri tõttu tekkinud konkreetsed terviserikked, mistõttu puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks. 6. P. Kangro soovib esitada kaebuse Riigiprokuratuuri 30.10.2014 määrusele ning taotleb selleks riigi õigusabi, kuna kaebust ringkonnakohtusse saab esitada üksnes advokaadi vahendusel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 7. Ringkonnakohus leiab, et P. Kangro taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 30.10.2014 määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata. 8. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. 9. Riigiprokuratuur leidis, et käesoleval juhul ei ole täidetud ühegi karistusseadustiku eriosa järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis, mistõttu puudub kriminaalmenetluse alus, mis on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust välistav asjaolu. KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimisvõi muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. KrMS § 194 lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on Riigiprokuratuuri määruses piisavalt põhjalikult tuvastatud kaebuse esemeks oleva sündmuse asjaolud ning sellest ei tulene viiteid võimalikule kuriteo toimepanemisele. 10. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuri seisukohtadega, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada mingitki kriminaalmenetluse alust, mistõttu on kriminaalmenetluse algatamine välistatud. Seega on P. Kangro võimalus Riigiprokuratuuri 30.10.2014 määruse vaidlustamiseks ning Tartu Vangla direktori vastu kriminaalmenetluse algatamiseks ilmselgelt perspektiivitu ja talle riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda. 11. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 208 lg 1 ja RÕS § 7 lg 1 p 5 jätab ringkonnakohus P. Kangro taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Mati Kartau Maarika Kuusk Paavo Randma 2 2