1-14-8203/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-14-8203 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. novembril 2014, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-8203 (13240103101) Kohtunik Astrid Asi (kirjalikus menetluses) Kahtlustatav T B

Elukoht xxx, asukoht Harku ja Murru Vangla, isikukood xxx, VF kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötu. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane: - 09.08.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 2 aastat 2 kuud, KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel vangistusega 5 aastat 2 kuud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kahtlustus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi Taotluse esitaja Viru Ringkonnaprokuratuur Taotlus Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 203 lg 1 p 2 alusel

RESOLUTSIOON

KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus T B kahtlustuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuse ebaotstarbekuse tõttu.

Määruse ärakiri edastada T B ning prokurörile.

Edasikaebamise kord

Määrus ei kuulu edasikaebamisele.

Maakohus tuvastas

1-14-8203 2

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ragnar Plistkin esitas kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse. Taotluses palub prokuröri abi lõpetada kriminaalmenetlus T B suhtes KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuse ebaotstarbekuse tõttu KrMS § 203 lg 1 p 2 alusel.

Seoses osade kannatanute nõusoleku puudumisega, jättis kohus varasemalt Viru Ringkonnaprokuratuuri taotluse rahuldamata ja tagastas kriminaalasja T B kahtlustuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi menetluse jätkamiseks prokuratuurile.

02.10.2014 esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ragnar Plistkin kohtule uue kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse. Taotluses palub prokuröri abi lõpetada kriminaalmenetlus T B suhtes KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuse ebaotstarbekuse tõttu KrMS § 203 lg 1 p 2 alusel.

10.05.2013 alustati kriminaalmenetlust nr 13240101935 ning kohtueelse menetluse käigus on kindlaks tehtud, et T B, kasutades S L isiklikke dokumente, tellis 17.08.2012 A Aktsiaseltsilt kaupa (kummut väärtusega 213 eurot) S L nimele ning talle väljastati postiasutuses A AS-i poolt saadetud postipakk võltsitud volikirja alusel. Seega pani T B toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, st KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Selliselt lõi T B, eesmärgiga mitte tasuda A AS-ile kauba eest, ebaõige ettekujutuse AS A klienditeenindajale isikust, kes on tegelikult lepingu pooleks ja lepingus ostjana märgitud isiku tegelikust soovist sellist tehingut teostada, mille tulemusena sai T B varalist kasu A AS-st tellitud kauba maksumuse ulatuses, tekitades sellega AS-ile A varalist kahju.

Kriminaalasjas nr 13240103101 alustati menetlust 18.07.2013, mille raames on kindlaks tehtud, et T B, kasutades K T ID-kaarti, sisestas 28.11.2012 viimase andmed teenindusprogrammi (märkides elukohaks enda aadressi) ning tellis K T nimele A AS-ilt mängukonsooli PLAYSTAT.VITA WI-Fi väärtusega 216,50 eurot. Saadetud kauba kättesaamiseks, esitas ta kullerile K T nimelt võltsitud volikirja. Seega pani T B toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem pannud toime kelmuse, s.t KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Selliselt lõi T B, eesmärgiga mitte tasuda A AS-le kauba eest, ebaõige ettekujutuse AS A klienditeenindajale isikust, kes on tegelikult lepingu pooleks ja lepingus ostjana märgitud isiku tegelikust soovist sellist tehingut teostada, mille tulemusena sai T B varalist kasu A AS- st tellitud kauba maksumuse ulatuses, tekitades sellega AS-ile A varalist kahju.

Viru Ringkonnaprokuratuuri 26.12.2013 määrusega ühendati kriminaalasjad nr 13240101935 ja 13240103101 ja loeti ühendatud kriminaalasjaks nr 13240103101.

KrMS § 203 lg 1 p 2 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui selle kuriteo eest karistuse mõistmist ei ole oodata mõistliku aja jooksul ning kui kahtlustatavale või süüdistatavale muu kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetud karistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks.

Karistusregistri õiendist nähtub, et Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.08.2013 otsusega mõisteti T B liitkaristuseks 5 aastat ja 2 kuud vangistust, arvestades karistuse kandmise aega alates 09.01.2013.

1-14-8203 3

Karistusseadustik näeb varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse (KarS § 209 lg 2 p 1) ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. KarS 4 lg 1 sätestab, et kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod. Kuna kuriteo raskusaste sõltub ainult selle eest KarS eriosas või muus seaduses sisalduvast karistusähvardusest ning füüsiliste isikute puhul sõltub kuriteo raskusaste sisuliselt sellest, kas isikule on võimalik mõista vangistust, mille pikkus on üle 5 aasta, samuti eluaegset vangistust, siis on KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu ehk korduv kelmus teise astme kuritegu.

Kahtlustatav T B (tl 103) ja kannatanu A AS juhatuse liige T T (tl 100-101) on andnud nõusoleku lõpetada kriminaalmenetlus karistuse ebaotstarbekuse tõttu. Samuti on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks kannatanud S L (tl 118) ja K T (tl 119). Kannatanu S L on 13.08.2013.a loobunud tsiviilhagist (tl 51), kinnitades seda 01.10.2014.a (tl 118).

Riigi peaprokuröri vastavas juhises on asutud seisukohale, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 203 lg 1 p 2 alusel on võimalik, kui eeldatav liitkaristus ei kujuneks rohkem kui kahekordseks, võrreldes kuriteo eest juba mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega, I astme kohtu poolt otsuse tegemist ei ole oodata enne kolme aastat alates menetluse alustamisest ning eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning nende raskust, samuti seda, et T B ei ole varem karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on mõistlik eeldada, et tulevikus mõistetav liitkaristus ei kujune rohkem kui kahekordseks, võrreldes kuriteo eest juba mõistetud karistusega, mis täidab karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, vähendades sellega prognoosi korduvkuriteo toimepanemiseks pärast pikaajalise vanglakaristuse kandmist.

Maakohtu seisukoht

Tutvunud esitatud taotlusega, leiab kohus, et prokuröri taotlus kriminaalasja lõpetamiseks karistuse ebaotstarbekuse tõttu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KrMS § 203 lg 2 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

KrMS § 203 lg 1 p 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega.

Kuigi prokurör on taotluses viidanud KrMS § 203 lg 1 p-le 2, nähtub prokuröri esitatud sisulistest põhjendustest, et silmas on peetud siiski punktis 1 sätestatud lõpetamise alust. Vastasel juhul oleks prokurör põhjendanud oma taotluses, miks ei ole prokuröri hinnangul võimalik antud asjas oodata mõistliku aja jooksul karistuse mõistmist. Seega lähtub kohus taotluse lahendamisel KrMS § 203 lg 1 p-s 1 sätestatust.

1-14-8203 4

Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatakse T B KarS § 209 lg 2 p 1 järgi teise astme kuriteo toimepanemises. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on T B mõistetud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.08.2013 kohtuotsusega nr 1-13-5564 süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vangistusega 5 aastat 2 kuud. Kohtuotsus jõustus 18.12.2013. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevad kuriteod on pandud toime 2012.a st enne eelviidatud kohtuotsust, mistõttu tuleks T B süüdimõistmise korral liita mõistetav karistus 09.08.2013 kohtuotsusega mõistetud karistusega. Arvestades KarS § 209 lg 2 karistusmäärasid ning toimepandud süütegude asjaolusid, oleks nimetatud paragrahvi järgi eeldatavalt mõistetav karistus tühine võrreldes karistusega, mida isik käesoleval ajal kannab. Samuti on juba mõistetud karistus piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks.

Kahtlustatav ise on avaldanud nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Samuti on sellega nõus kannatanud A AS, S L ja K T .

Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et prokuratuuri taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetluse, milles T B kahtlustatakse KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, võib karistuse ebaotstarbekuse tõttu lõpetada.

KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa KrMS § 203 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisele määruskaebust esitada.

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 203 lg 1 ja 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik