1-14-8970/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. novembril 2014.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 14 – 8970 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Tõlk Helen Aasma

Katrin – Jaana Vaab Kriminaalasi

V.T

KarS § 331 järgi süüdistuses kokkuleppemenetluses Prokurör Silvia Kruusmaa

Süüdistatav V.T

isikukood: XXX; käesoleval hetkel kannab karistust Vanglas kriminaalasja nr 1-12-3583 raames; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht: ei tööta;

varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, neist viimasel korral: 03.05.2012.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg.

2 p. 2 järgi 3 aasta ja 9-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus 25.01.2012.a.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada V.T KarS § 331 järgi ning karistada teda 4 (nelja) kuulise vangistusega.

KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 03.05.2012.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa käesoleva kohtuotsuse kuulutamise seisuga, s.o 11 (üheteist) kuu ja 13 (kolmeteist) päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud ja 13 (kolmteist) päeva vangistust.

Kriminaalasi nr. 1-14-8970

2

Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 12.11.2014.a.

Välja mõista V.T `ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 3, 4, 9; § 179

lg. 1 p. 2; § 180 lg. 1, 3 alusel menetluskuludena ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku summas 323 (kolmsada kakskümmend kolm) eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot ning

sundraha summas 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, s.o kokku 927 (üheksasada kakskümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

V.T on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema olles kinnipeetav Vanglas, täpselt tuvastamata ajal ja täpselt tuvastamata kohas tarvitas

ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli. 09.04.2014. a teostati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis uuring 935T, millega tuvastati, et V.T’ilt 02.04.2014. a võetud uriiniproov sisaldas narkootilist ainet fentanüül.

Seega pani V.T toime KarS § 331 sätestatud kuriteo s.o. kinnipeetava poolt narkootilise või psühhotroopse aine ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamine.

3

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 29.10.2014.a süüdistatav V.T, tema kaitsja Merike Allikmäe ning

prokuröri abi Triinu Olev sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele ettenähtud KarS § 331 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav V.T’ile karistuseks 4

(neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu

03.05.2012.a Liivalaia kohtumaja otsusega nr 1-12-3583 mõistetud kandmata karistuse, s.o kokkuleppe sõlmimise hetke seisuga 11 kuu ja 26 päevase vangistuse võrra, mõistes lõplikuks karistuseks

vangistust. 1 aasta, 3 kuud ja 26 päeva Süüdistatav V.T tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 331 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. selgitas, Süüdistatav V.T et 29.10.2014.a sõlmisid prokuröri abi Triinu Olev, tema (V.T) ja tema kaitsja Merike Allikmäe kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Süüdistatav kinnitas, et on nõus menetluskulude tasumisega, kuid

palus need ajatada 12 kuu peale. Prokurör selgitas samuti, et ta jääb 29.10.2014.a

kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde V.T `ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab süüdistatava V.T `i

, et tõendamist on leidnud poolt KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Samuti leiab kohus, et süüdistatava V.T

käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava V.T `i selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised

jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav V.T on sõlmitud

kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav

väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb V.T süüdistuses KarS § 331 järgi süüdi mõista ja talle

karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg. 1 p. 3, 4 ja 9 kohaselt on ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega tekkinud

kulud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesolevas asjas on menetluskuludeks ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku summas 323 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 72 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 532,50 eurot.

Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi

4

kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaated. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7).

Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et V.T esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Seega tuleb süüdistatavalt

menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud tema õigusvastase käitumisega.

Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega

mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et ka

sundraha tuleb V.T `ilt seadusele tuginedes välja mõista. Küll aga peab kohus menetluskulude tasumise osas põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata

süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Kohus arvestab

siinkohal asjaoludega, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas V.T raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-12 p. 7). Kohus lisab, et tulenevalt VangS §-st 37 on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning 4)

kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Käesolevas asjas VangS § 37 lg. 2 sätestatud asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 4, 9; 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/